1. Läätsede põhiparameetrite määramise meetodite praktiline tundmaõppimine.
|
|
- Diogo Bandeira Gil
- 5 Há anos
- Visualizações:
Transcrição
1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 8 ELEMENDID OPTILISE SÜSTEEMI KARDINAALSED TÖÖ EESMÄRK. Läätsede põhiparameetrite määramise meetodite praktiline tundmaõppimine.. Optilise süsteemi kardinaalsete elementide määramine mikroskoobi näitel. 3. Läätsede kasutamisest tingitud kujutiste moonutuste jälgmine ja korrigeerimise meetodite tundmaõppimine. TEOREETILINE OSA Kahe keskkonna lahutuspinnale sattunud valguskiir kas peegeldub (täielikult või osaliselt) või jätkab oma teekonda teises keskkonnas. Kui teine keskkkond on homogeenne, levib valguskiir ka selles sirgjooneliselt, kuid sirge siht ei tarvitse ühtida kiire levimise sihiga esimeses keskkonnas. Sel juhul räägitakse, et kahe keskkonna lahutuspinnast läbi minekul valguskiir murdub. Huvipakkuvaks erijuhuks on valguse murdumine sfäärilisel pinnal, kuna teatud tingimustes on kiirte käik pärast murdumist selline, mida sageli saab praktilises optikas ära kasutada. γ φ R klaas õhk Joonis 8.. Valguse murdumine sfäärilisel pinnal. Kiir, mis langeb nurga α all punktis A klaasi pinnal (langemisnurk α on siin pinna kõverusraadius R pikenduse ja kiire vaheline nurk), jätkab oma teekonda klaasis murdumisnurga γ all ning lõikub teljega SS punktis S (joonis 8.). Võib tõestada, et, et kõik koaksiaalsed (väikeste, alla 4-kraadiste nurkade all hajuvad ) valgusallikast S tulevad kiired koonduvad pärast murdumist sfäärilisel pinnal ühes ja samas punktis S. Sellist sfääriliste pindade omadust kasutatakse läätsede valmistamisel. Kui 96
2 klaas piirata teiselt poolt tasapinnaga, siis tasapinnalt murdumist toimuda ei saa ja seega murdumine tasapinnalt ei muuda sfäärilise pinna omadust koondada kiired ühte punkti, vaid nihutab koondumispunkti lähemale. Selliseid, läbipaistvast ainest (harilikult klaasist) kehi, mida piiravad kaks valgust murdvat säärilist pinda, nimetatakse läätsedeks. Sõltuvalt sfääride raadiusest ja nende tsentrite vahelisest kaugusest saame mitmesuguseid läätsi, mida liigitatakse ) kumerläätsedeks (kaksik-, tasa-, nõguskumer) ja ) nõgusläätsedeks (kaksik-, tasa-, kumernõgus) (joonis 8.). Kumerläätsedele on iseloomulik, et lääts on keskelt paksem ja äärtelt õhem, nõgusläätse puhul aga vastupidi. KUMERLÄÄTSED NÕGUSLÄÄTSED a) b) c) d) e) f) Joonis 8.. Läätsede liigid. Kumerläätsed: a) kaksikkumer-, b) tasakumer-, c) nõguskumerlääts. Nõgusläätsed: d) kaksiknõgus-, e) tasanõgus-, f) kumernõguslääts. Sfääride keskpunkte läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Joonisest 8. võib järeldada, et kui eemaldada valgusallikas läätsest, siis selle kujutis S läheneb läätsele. Kui minna üle piirväärtusele, eemaldades valgusallika lõpmatusse, võib läätsele langevaid kiiri lugeda paralleelseteks optilise peateljega. Paralleelsete kiirte koondumiskohta nimetatakse läätse fookuseks. Fookuse ja läätse vahelist kaugust nimetatakse aga fookuskauguseks. See punkt on läätse sfäärilise pinna kõveruskeskpunkt. 97
3 Üks kumerläätse iseloomulikke omadusi on see, et optilise peateljega paralleelsed kiired murduvad nii, et pärast läätse läbimist jätkavad oma teed läätse fookuse sihis. Läätsi nimetatakse õhukeseks, kui tema paksus on palju väiksem läätse pindade kõverusraadiustest R ja R. Vastasel korral nimetatakse läätse paksuks. Kaugused läätsest valguse levimise suunas loetakse positiivseks (+) ja vastassuunas negatiivseks (-). Suvalise eseme kujutist saab konstrueerida selle eseme erinevate punktide kujutiste kogumisega. Sõltuvalt eseme ja läätse vahelisest kaugusest võib kujutis olla nii tõeline kui näiline (ebakujutis). Nõgusläätse omaduseks on see, et tema fookus on näiline (ebafookus), ta hajutab paralleelsed kiired nii, nagu tuleksid nad mingist kujuteldavast punktist F (joonis 8.3). Suvalise eseme kujutis hajutavas läätses on alati näiline. Peatasand Joonis 8.3. Kiirte käik hajutavas läätses. A. LÄÄTSEDE UURIMINE TÖÖ EESMÄRK. Läätsede põhiparameetrite praktilise määrmise meetodite tundmaõppimine.. Kujutise konstrueerimine mikroskoobis ja mikroskoobi joonsuurenduse määramine. 98
4 3. Kujutise graafilise konstrueerimise meetodi praktiline harjutamine. TÖÖVAHENDID Valgusallikas (OS-90C), optiline pink (OS-903), nurgatranslaator komponendihoidjaga (OS- 906A), 4 komponendihoidjat (OS-907), tasapeegel (OS-936), ekraan skaalaga (OS-938), apertuurmask (OS-939), laser 0,5 mw (SE-9367), lineaartranslaator (OS-904B), muudetava avaga diafragma (OS-97), ristnooltega slaid (OS-9), lääts f=- mm (OS-93), lääts f=8 mm (OS-93), lääts f=48 mm (OS-933), lääts f=7 mm (OS-934), lääts f=5 mm (OS-935), nõguspeegel (OS-937), žiletitera. A. Eksperiment : Õhukese läätse fookuskauguse määramine TÖÖ EESMÄRK. Kumer- ja nõgusläätse fookuskauguste määramine erinevatel meetoditel.. Läätsede ja peeglite funktsioonide võrdlev uurimine. 3. Kiirte käiku tundmaõppimine läätsedes ja peeglites, kiirte käigu graafilise kujundamise oskuse omandamine. TEOREETILINE OSA Kui lääts on piisavat õhuke (l < a), siis valgusallikast S väljuvad kiired koonduvad teise sfäärilise pinna olemasolu korral punktis S (joonis 8.4) Kui teine sfääriline pind puudub, siis kiired koonduksid punktis S (joonis 8.). Joonis 8.4. Kiirte käik õhukeses kumerläätses. 99
5 Seega võime avaldada punktide S ja S ning sfääriliste pindade vaheliste kauguste ja pinna kõverusraadiuse R vahelise seose järgmiselt: n + = ( n ), ( 8. ) a k R kus a on eseme kaugus läätsest, n on murdumisnäitaja, k on punkti S kaugus esimesest sfäärilisest pinnast I ning R on I säärilise pinna kõverusraadius. Kui läätse II pind on samuti sääriline kõverusraadiusega R, siis see tekitab saadud vahepealse valgusallika S kujutise punktis S, mille kaugus läätse tasapinnast on k. Punkti S asukoht on võimalik avaldada samuti seosest (8.), sest kehtib kiirte pööratavuse printsiip. Samuti peame arvestama, et S suhtes on kujutis S näiline ehk ebakujutis, mistõttu kauguse a võtame miinusmärgiga: n = ( n ). ( 8. ) k a R Liites nüüd võrdused (8.) ja (8.), saame nl + a k k a = ( n ) + R R, ( 8.3 ) kus l = k a on läätse paksus. Kui läätse paksus l on tühine võrreldes pindade kõverusraadiustega ja eseme ning kujutise kaugusega, siis võime võtta l 0 ning saame seose: + a k = ( n ) + R R. ( 8.4 ) Saadud valemit (8.4) nimetatakse õhukese läätse valemiks ehk Gauss i valemiks. 00
6 TÖÖ KÄIK. Asetage valgusallikas optilise pingi vasakusse otsa.. Kinnitage kaksikkumer lääts ühele komponendihoidjale ja teisele ekraan. Paigutage ekraan pingi teise otsa. 3. Valgusallikas tuleb lugeda paralleelsete kiirte allikaks ehk läätse suhtes peab ta olema eemaldatud lõpmatusse. Nii saame läätsele langevaid kiiri lugeda paralleelseks optilise peateljega. 4. Paigutage lääts valgusallika ja ekraanivahelisele alale ja muutke läätse asendit nii, et kujutis, mis tekib ekraanil, oleks võimalikult terav. Sel juhul on distants läätse ja ekraani keskpunkti vahel vaadeldav esimese fookuskaugusena. 5. Mõõtke terava kujutise kaugus läätsest. Pöörake läätse 80 o ja mõõtke uuesti läätse ja kujutise vaheline kaugus. Protokollige tulemused. 6. Leidke ka kõigi teiste komplektis olevate läätsede fookuskaugused. Tulemused kandke protokolli. 7. Võrrelge mõõdetud tulemusi läätsedele märgitud fookuskaugustega. A. Eksperiment : Hajutava läätse fookuskauguse määramine TÖÖ KÄIK. Kinnitage ristnooltega slaid valgusallika ette, asetage valgusallikas optilise pingi vasakusse serva ja lülitage sisse. Ekraan komponendihoidjal paigutage paremasse serva.. Kinnitage koondav lääts komponendihoidjale ja paigutage see valgusallika ja ekraani vahele ning seejärel leidke läätse ja ekraani piki optilist peatelge nihutades objekti terav kujutis punktis S. Fikseerige protokollis kumerläätse ja kujutise vaheline kaugus k tabelis Nüüd asetage koondava läätse ja ekraani vahele hajutav lääts. Selle tagajärjel nihkub objekti kujutis punkti S (joonis 8.5). Kujutis ekraanil ei ole enam terav. Fikseerige protokollis hajutava ja koondava läätse vaheline kaugus l. 4. Nihutage ekraani paremale kuni ekraanile tekib terav kujutis punktis S. Fikseerige protokollis ekraani ja nõgusläätse vaheline kaugus a. 0
7 a l a k Joonis 8.5. Hajutava läätse fookuskauguse määramise skeem. 5. Arvutage nõgusläätse ja ekraani endise asendi vaheline kaugus seosest a = k l. 6. Sooritage mõõtmised nõgusläätse erinevate asendite korral (igas asendis vähemalt kolm mõõtmist). 7. Leitud keskmiste a ja a alusel joonistage graafik teljestikus ja a a ning leidke hajutava läätse fookuskaugus. 8. Formuleerige järeldus. Tabel 8.. Läätse fookuskauguse leidmine õhukese läätse valemit kasutades. Katse f k (m) f n (m) k (m) kujutise l (m) läätsede a a f (m) nr kumer nõgus kaugus läätsest vaheline kaugus teoreetiline 0
8 A 3. Eksperiment 3: Graafiline meetod läätse fookuskauguse määramiseks õhukese läätse valemit kasutades TÖÖ KÄIK. Paigutage valgusallikas optilise pingi vasakule otsale ja ekraan paremale. Lülitage valgusallikas sisse.. Võtke üks koondav lääts, mille fookuskauguse määrasite eelnevas katses, kinnitage see komponendihoidjale ning asetage valgusallika ja ekraani vahelisele alale. 3. Kinnitage ristnooltega slaid valgusallika ette. 4. Teades läätse fookuskaugust, leidke läätse ja eseme vahelist kaugust muutes, millal tekivad ekraanile esemest teravad kujutised. NB! Terava kujutise saamiseks muutke pärast läätse ja eseme kauguse fikseerimist ainult ekraani asendit. 5. Mõõtke eseme ja läätse vahelistel erinevatel kaugustel a ekraanil tekkiva kujutise kaugus k läätsest. Mõõtmised sooritage nii suurendatud kui ka vähendatud kujutise korral, igas asendis vähemalt kolm korda. Tulemused protokollige tabelis Leidke k keskmised väärtused ning joonestage graafik teljestikus lõikab telgi punktides, mis vastavad kaugustele f ja. f ja. Saadud sirge a k 7. Võrrelge antud katse korral leitud fookuskauguse väärtust eelmises katses leitud väärtusega. Formuleerige järeldus. Tabel 8.. Läätse fookuskauguse leidmine õhukese läätse valemit kasutades. Katse f (m) a (m) eseme k (m) kujutise Kujutise kirjeldus (suurendatud, f (m) nr kaugus kaugus vähendatud, tõeline, näiline, teoreetiline läätsest läätsest päripidine, ümberpööratud) 03
9 A 4. Eksperiment 4: Aberratsioonide liigid TÖÖ EESMÄRK. Õppida eristama optilise süsteemi kasutamisel kujutisel esinevaid vigu.. Omandada võtted nende vigade minimiseerimseks või kõrvaldamiseks. TEOREETILINE OSA Aberratsioon on optikasüsteemis tekkiva kujutise moonutus. Eristatakse kromaatilist aberratsiooni ja geomeetrilist aberratsiooni. Kromaatilist aberratsiooni (joonis 8.8) põhjustab polükromaatilise valguse dispersioon optikasüsteemi läätsedes ja prismades ning selle korral on kujutisel vikerkaarevärvilised ebateravad ääred. Peegelsüsteemid on kromaatilisest aberratsioonist vabad. KORRIGEERIMINE. Koondavat läätse kombineeritakse soovitatavalt erinevast materjalist (kroonklaas ja flintklaas) valmistatud hajutava läätsega, mis kallutab dispersioonist tingitud kiirtekäigu kõrvale nii, et kõik kiired koonduksid ühes fokaaltasandi punktis. Mitmesugute klaasisortide ja paljude läätsedaga süsteemides annab see korrektsioon väga häid tulemusi. Sinine Punane Joonis 8.8. Kromaatiline aberratsioon. Joonis 8.9. Sfääriline aberratsioon. Geomeetrilised aberratsioonid on liigitatavad järgmiselt: sfääriline aberratsioon, kooma, astigmatism, pildivälja kõverus ja distorsioon. Kõik nimetatud liigid on optikasüsteemi iseloomulikud vead, mis tekivad nii läätsede- kui ka peeglisüsteemides tänu monokromaatilise valguse ja aine vastastikmõjule. 04
10 Ideaalses, aberratsioonivabas süsteemis koonduvad kõik eseme punktist väljunud ja süsteemi läbinud kiired kujutise tasandis jälle ühte punkti ning kujutis tervikuna on esemega geomeetriliselt sarnane. Selline olukord ei ole reaalsetes süsteemides kunagi saavutatav. Sfäärilise aberratsiooni (joonis 8.9) korral ei koondu kiired kujutise tasandis ühte punkti, vaid moodustavad väikese ringikujulise laigu. KORRIGEERIMINE. Koondava läätse korral kasutatakse kombinatsiooni hajutava läätsega ja vastupidi. Kuid korrektsioon on üldjuhul piiratud kasutatavate läätsede fookuskaugustega. Astigmatism (joonis 8.0) seisneb selles, et terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega risti olevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujutis ekraanil ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid sel juhul on kujutise pind kõver (vt pildivälja kõverus). KORRIGEERIMINE. Võib muuta ava või kombineerida süsteemis erinevate fookuskauguste läätsesid. Võimalusel võib kasutada ka erinevast materjalist valmistatud läätsesid. Joonis 8.0. Astigmatism Joonis 8.. Pildivälja kõverus Pildivälja kõverus (joonis 8.) on selline aberratsiooni liik, mille korral kujutis ei asetse fokaaltasandis, vaid väljavenitatud pinnal. Pinna kõverus suureneb, kui objekti eemaldada läätsest optilise telje sihis, samas muutub ekraanil tekkiv kujutis aina ebateravamaks. Väljaspool optilist telge asuvast esemepunktist lähtuvate kiirte jaoks näib lääts paksem ja diameeter väiksem. Seega on 05
11 kaldu langeva kiirtekimbu jaoks läätse optiline tugevus suurem (fookusekaugus lühem) ja pind, kus tekib kujutis, on kõverdunud. KORRIGEERIMINE. Võib muuta ava suurust, kasutada mitmesguseid läätsesid, muutes fookuskaugusi ja materjali, kuid võib kasutada ka projektsioonitasandi (ekraani pinna) kõverdamist (kuppelkino). Kooma (joonis 8.) puhul on punkti kujutis sümmeetriline laiguke, mille suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. Nii nagu sfäärilise aberratsiooni, nii ka kooma suurus sõltub läätse tüübist. Läätsel, mille sfääriline aberratsioon on väike, on väike ka kooma. KORRIGEERIMINE. Ava muutmine, järgnevate läätsede asendi muutmine. Distorsiooni (joonis 8.3) korral on kujutis teiste aberratsioonide puudumisel küll terav, kuid ei ole esemega sarnane. Distorsioon tekib seetõttu, et läätse erinevad tsoonid omavad erinevaid fookusekaugusi. Järelikult on ristisuurendus sõltuv sellest, millisel kaugusel y on ese optilisest teljest. Sõltuvalt sellest, kas suurendus kasvab (nt koondav lääts) või kahaneb (hajutav lääts), on meil tegemist padjakujulise või tünnikujulise distorsiooniga. Nähtus võib olla seotud ka sellega, et ava suurus on valesti valitud. KORRIGEERIMINE. Ava õige valik (näiteks diafragma, pupill) läätse tasandis. Joonis 8.. Kooma. Joonis 8.3. Distorsioon. A ese; B padjakujuline distorsioon; C tünnikujuline distorsioon. Korrektse kujutise saamiseks püütakse optikariistad konstrueerida nii, et kõik aberratsioonid oleksid väikseimad. Samas pööratakse optikatööstuses suurt tähelepanu ka läätse valmistamiseks 06
12 kasutatavate materjalide puhtusele, sest ka see võib olla kujutise ebateravuse põhjuseks. Selleks kasutakse mitmesuguse koostisega klaasisorte. TÖÖ KÄIK Sfääriline aberratsioon.. Asetage lääts fookuskaugusega 8 mm valgusallikast umbes 30 cm kaugusele. Kasutage žiletitera, asetage see komponendihoidjale ja paigutage läätsest paremale. Reguleerige kõigi komponetide asendit nii, et žiletitera oleks läätse fokaaltasandis. Läätse poolt tekitatud kujutis žiletiteral peaks olema väike punkt.. Nihutage ettevaatlikult žiletitera komponendihoidjal kuni ta poolitab täpi. Asetage ekraan žiletiterast paremale ja jälgige kujutist ekraanil. Need peaksid sarnanema kujutistega joonisel 8.4. (NB! Meenutavad joonise 9.4 esitatud kujutisi, sest žileti serv ei ole optiliselt perfektne). Fookusele lähemal Fookuses Fookusest kaugemal Joonis 8.4. Foucault noa test-pilt sfäärilise aberratsiooni uurimisel läätsedel korral. 3. Proovige kasutada läätse f = 48 mm ja saada samasugused tulemused. 4. Asetage läätse ette muudetava avaga diafragma. Muutke ava suurust ja jälgige mustri muutumist ekraanil. Väiksem apertuur annab ühtlasema fookuspunkti. 5. Asetage ristnooltega slaid valgusallika ja diafragma vahele. 6. Muutke diafragma ava suurust ja jälgige kujutise muutumist ekraanil. Kujutis peab eemalduma ekraanist, kui apertuur väheneb. Seega pildivälja sügavus muutub apertuurava muutumisel. 07
13 Kooma.. Asetage 48 mm lääts valgusallikast paremale ja 8 mm lääts esimesest läätsest u 5 cm kaugusele.. Asetage ekraan läätsedest optilise pingib paremale otsale. Seejärel nihutage kõiki komponente kuni ekraanil tekib terav punkt. 3. Nüüd nihutage ettevaatlikult f = 8 mm läätse risti pingi optilise peateljega. Jälgige kujutise muutumist ekraanil. Punkt peaks võtma komeedisarnase kuju. Astigmatism.. Kasutage kooma seadistust nagu ülalkirjeldatud eksperimendis.. Kui f=8 mm lääts on tsentrist väljas, nihutage ekraani edasi või tagasi ja jälgige, et kujutis muutub järkjärgult ellipsist moonutatud ringiks (ring, millel on ebakorrapärasused) ja uuesti ellipsiks, mis on eelmise ellipsi asendiga risti. KÜSIMUSED. Kas ja kus avalduvad eelpool jälgitud nähtused bioloogias (inimese näitel). B. MIKROSKOOBI SUURENDUSE, APERTUURARVU JA LAHUTUSVÕIME MÄÄRAMINE TEOREETILINE OSA Mikroskoobi ülesandeks on vaatenurga suurendamine väikeste lähedaste esemete vaatlemisel. Mikroskoop koosneb kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Tugeva suurendusega mikroskoopidel on olemas ka kolmas läätsede süsteem kondensor vaadeldavale esemele valguse koondamiseks. 08
14 Valguse juhtimiseks kondensorile on esemelaua all kahe poolega peegel. Nõgusat poolt kasutatakse ka siis, kui pole võimlik kasutada kondensorit. Kondensor koosneb tavaliselt kahest või kolmest läätsest ja teda kasutatakse peeglilt peegeldunud valguse koondamiseks vaadeldavale objetkile. Valguse sobivasse kohta koondamiseks on kondensor üles-alla nihutatav. Objektiiv on mikroskoobi tähtsaim osa. Ta koosneb mitmest läätsest, milledest suurenduse tekitamisel on määrava tähtsusega esimene. Teiste ülesanne on kujutise vigade vähendamine. Objektiivile on peale kirjutatud temaga saadav suurendus. Okulaar koosneb tavaliselt kahest läätsest. Okulaari esimest läätse (objektiivi poolt vaadates) nimetatakse kollektiivseks, teist silmalääseks. Nende läätsede vahekaugus on pool kollektiivi ja silmaläätse fookuskauguste summast. Kollektiiv tekitab vaadeldavast esemest tõelise kujutise okulaari sees oleva diafragma tasandil. Sellele diafragmale paigutatakse eriotstarbelistel mikroskoopidel klaasplaat mõõteskaalala või niitristiga. Silmalääts töötab luubina. Ka okuaarile märgitakse temaga saadav suurendus. Mikroskoobi lihtsustatud skeemil tähistatakse objektiivi ja okulaari ühe läätsega, mis lihtsustab kujutiste konstrueerimist. Kiirte käik mikroskoobis on esitatud joonisel 8.5. Objektiiv annab esemest tõelise kujutise, mis on suurendatud ja ümberpööratud. Seda tõelist kujutist vaatleme okulaariga. Viimane annab tõelisest kujutisest päripidise (eseme suhtes ümberpööratud) ning suurendatud ebakujutise. Objektiiv Okulaar Joonis 8.5. Kiirte käik mikroskoobis. 09
15 B. Eksperiment : Mikroskoobi mudeli koostamine ja tema suurenduse määramine TÖÖ EESMÄRK. Õppida koostama mikroskoobi mudelit ja konstrueerima kujutist optilises süsteemis.. Õppida määrama mikroskoobi suurendust. TÖÖVAHENDID Valgusallikas (OS-90C), optiline pink (OS-903), 4 komponendihoidjat (OS-907), ekraan skaalaga (OS-938), arpetuur mask (OS-939), lineaartranslaator (OS-904B), lääts f=- mm (OS- 93), lääts f=8 mm (OS-93), lääts f=48 mm (OS-933), lääts f=7 mm (OS-934), lääts f=5 mm (OS-935), nõguspeegel (OS-937), tsirkulaarapertuur ja apertuurvõrede slaid (OS- 965D). TÖÖ KÄIK. Lähtudes joonisest 8.5 valige sobiva fookuskaugusega läätsed ning koostage mikroskoobi mudel vastavalt joonisel 8.6 esitatud katseseadmete paigutusele. Fikseerige protokollis kasutatavate läätsede fookuskaugused.. Kinnitage slaid (OS-965D) komponendihoidjale või valgusallika külge Uuritav slaid Optiline pink Ekraan Valgusallikas Läätsed Joonis 8.6.Katseseadmete paigutuse skeem mikroskoobi suurenduse määramisel. 0
16 3. Muutke optilises süsteemis paiknevate detailide asendit nii, et ekraanil tekiks objektist suurendatud kujutis. 4. Mõõtke läätsede vahelised kaugused. Protokollige tulemused. Mõõtke kujutise suurus ekraanil ja protokollige see. 5. Muutes läätsede asendit, tekitage ekraanile teravad kujutised ja protokollide nende vahelised kaugused. Mõõtke kujutise suurused ekraanil läätsede erinevate asendite korral. 6. Manuaalist saadud objekti mõõtmete ja mõõdetud kujutise väärtuste kaudu arvutage Teie poolt koostatud mikroskoobi suurendused. 7. Formuleerige järeldus, milliste läätse asendite korral oli suurendus kõige suurem ja millal väikseim. KÜSIMUSED. Kas on eset võimalik suurendada lõpmatuseni?. Millisid eri tüüpe mikroskoope leidub.valgustuse poolset (peegel vms)? 3. Kuidas kujutis tekib, millised on eripärad selle tekkimisel ja kuidas ja mis muutub läätsi ühele või teisele poole? B. Eksperiment : Mikroskoobi suurenduse, apertuurarvu ja lahutusvõime määramine TÖÖ EESMÄRK. Mõõtemikroskoobi ehitusega tutvumine.. Mikroskoobi suurenduse, apertuurarvu ja lahutusvõime määramine. TÖÖVAHENDID Mõõtemikroskoop, valgusallikas, toiteplokk, mikroskoobi apertuurvõre.
17 TEOREETILINE OSA Mikroskoobi tööpõhimõte on esitatud eespool (vt antud laboratoorse töö B osa algust). Järgnevalt uurime, kuidas hinnata mikroskoobi suurendust, määrata apertuurarvu ja lahutusvõimet. Hindame mikroskoobi suurendust. Kui oletada, et ese asub objektiivis fokaaltasandi lähedal, siis tõelise kujutise suuruse saab avaldada valemiga: M N MN δ =, ( 8.5 ) f kus f on objektiivi fookuskaugus, aga δ - kujutise kaugus objektiivi tsentrist. Okulaari, mille fookuskaugus on f, kasutatakse luubina. Saame d M N = MN, ( 8.6 ) f kus d on vaatleja silma parima nägemise kaugus. Vastavalt valemitele (9.5) ja (9.6) saame, et M N δd = MN. f f Järelikult on mikroskoobi joonsuurendus avaldatav seosega: S M N MN δd f f = =. ( 8.7 ) Kuna kujutis M N peab asuma küllaltki lähedal okulaari fookusele, aga objektiivi fookuskaugus on üsna väike, siis võib δ lugeda piisava täpsusega võrdseks vahemaaga objektiivi tagumise fookuse ja okulaari eesmise fookuse vahel. Seda vahemaad nimetatakse mikroskoobi optiliseks pikkuseks. Valemist (9.7) nähtub, et mikroskoobi suurendus oleneb eeskätt objektiivi ja okulaari fookuskaugustest. Seepärast varustatakse mikroskoobid erinevate suurenduste saamiseks mitme vahetatava objektiivi ja okulaariga. Mikroskoobi nurksuurendus on määratud järgmise valemiga:
18 tanα D = ( 8.8 ) tan β Lihtne on tõestada, et l D = S, ( 8.9 ) d kus l on kaugus objektist tasandini A, milles asub vaatleja silm. Mikroskoobi tähtsaks karakteristikuks on tema lahutusvõime. Mikroskoobil väljendatakse see harilikult väikseima eristatava detaili joonmõõduna või minimaalse kaugusena kahe punkti vahel, mis on mikroskoobiga veel eristatavad. Mikroskoobi lahutusvõime on piiratud difraktsiooninähtusega. Difraktsiooni tõttu saame punktist keerulise valgusjaotusega kujutise. Sellele valgusjaotusele on iseloomulik tsentraalne maksimum, mille intensiivsus kiiresti kahaneb ja mis on ümbritsetud tumeda rõngaga, millele järgneb palju nõrgem rõngakujuline maksimum jne. Vastavalt Rayleigh i kriteeriumile loetakse lahutatavuse piiriks kahe punkti niisugune vahekaugus, mille puhul ühe punkti difraktsioonpildi tsenter langeb teise punkti difraktsioonipildi esimesele tumedale rõngale. Arvutus näitab, et mikroskoobis veel eristatavate punktide väikseim vahemaa d 0 avaldub valemiga d λ = 0,6 n sin 0 α ( 8.0 ) kus λ tähendab kasutatava valguse lainepikkust, n murdumisnäitajat eseme ja objektiivi vahel ning α nurka äärmiste kiirte vahel, mis ühendavad eset objektiiviga. Korrutist mikroskoobi apertuurarvuks. Mõnikord nimetatakse lahutusvõimeks suurust d n sin α nimetatakse 0. Kui on saavutatud lahutusvõime piir, siis edasine suurendamine uusi üksikasju esemest enam esile ei too ja seda nimetatakse tühjaks suurenduseks. Valemist (8.0) on näha, et mikroskoobi lahutusvõime suurendamiseks on soodne kasutada lühemaid lainepikkusi (ultravolettkiiri) ja suurendada apertuurarvu. Apertuurarvu suurendamiseks 3
19 kasutatakse immersioonisüsteemi, milles eseme ja objektiivi vaheline ruum on täidetud keskkonnaga, mille murdumisnäitaja n >. Nüüdisaegsete mikroskoopide objektiivide apertuurarv on suur. Kuivadel süsteemidel n = ja sin α ulatub praktiliselt 0,95-ni, nii et on võimalik eristada detaile, mille mõõtmed on võrdsed umbes poolega kasutatava valguse lainepikkusest. Immersatsioonvedelikuga objektiividega saavutatakse poolteist korda suurem lahutusvõime. Apertuurarvust sõltub ka mikroskoobis nähtava kujutise heledus. Mida suurem on apertuurarv, seda heledam on kujutis. TÖÖ KÄIK Mikroskoobi suurenduse määramine. 3. Mikroskoobi suurenduse määramisel vaatakse mingit skaalavahemikku (teatavat selgesti fikseeritavat arvu jaotisi) läbi mikroskoobi ja otseselt palja silmaga. Et saada võrreldavaid andmeid, tuleb mikroskoobi optiline pikkus reguleerida 60 mm ja palja silmaga vaadeldav võrdlusskaala asetada 50 mm kaugusele okulaari silmapoolsest läätsest. 4. Asetage objekt mikromeetri objektiivi ette ja reguleerige valgustust ning teravust. Ühe silmaga läbi mikroskoobi objekt-mikromeetri skaalat ja teisega kõrvalt cm kaugusel asuvat võrdusskaalat vaadates püüdke neid näha kohakuti. Siis on võimalik fikseerida, mitu võrdlusskaala jaotist vastab mikroskoobis nähtava skaala jaotise arvule. See kõik nõuab mõningast harjutamist. Suurendust on lihtsam määrata, kui võrdlusskaala asemele 5 cm kaugusele paigutada valge paber ja sellele joonistada, ühe silmaga läbi mikroskoobi ja teisega paberile vaadates, mikroskoobis nähtavad skaala jaotised. Joonistatud skaalajaotisete vahekaugust mõõtes saab määrata suurenduse. 5. Skaalade võrdlemine osutub eriti lihtsaks ja ühe silmaga teostatavaks, kui kasutada poolläbipaistvat peeglit (RETARDER). 6. Okulaarile asetatakse mikroskoobi teljega 45 o se nurga all poolläbipaistev peegel P. Peegel võimaldab üheaegselt vaadata mikroskoobi alla asetatud skaalat A ja mikroskoobist 5 cm kaugusele asetatud skaalat B. Mikroskoobist tulevad kiired läbivad peegli, kuna skaalalt B tulevad kiired peegelduvad. Skaalasid A ja B tuleb nihutada nii, et nende kujutised kattuksid ja siis neid võrrelda nagu eespool kirjeldatud. 4
20 7. Vaatlusi korrake vähemalt 5 korda, muutes iga kord vahemiku suurust skaalal. Arvutage vaatlustulemustest vastavad suurendused ja leidke nende aritmeetiline keskmine. Mikroskoobi apertuurarvu ja lahutusvõime määramine.. Lahutusvõime arvutamiseks on vaja määrata mikroskoobi apertuurarv. Selleks tuleb määrata sin α.. Eemaldage valguskondensori, asetage esemelauale väikese avaga paberi, mida valgustatakse tugevasti mikroskoobi peegliga, ning teravustage mikroskoop avale. Pöörake peegel horisontaalseks, asetage sellele tugevasti valgustatud mõõtejoonlaud. Eemaldage okulaar ja vaadake, mitu jaotist a paistab läbi objektiivi. 3. Mõõdke ava kaugus mõõteskaalast h. Jooniselt 9.6 nähtub, et α arvutage ja sin α. α tan = α. Sellest lähtudes h 4. Tehke arvutused järgmise skeemi kohaselt: võttes arvesse kasutatava valguse lainepikkust (λ = 555 nm) (nähtava valguse keskmine lainepikkus), arvutage valemi (8.6) järgi d 0 ja lahutusvõime d 0. Kui ei kasutata immersatsioonvedelikku, siis n=. 5. Protokollige tulemused ja formuleerige järeldus. KÜSIMUSED. Kuidas on võimalik mikroskoopi kasutada vaadeldavate esemete fotografeerimiseks?. Joonistage kiirte käik ja konstrueerige kujutis mikroskoobis. 3. Kuidas on võimalik kasutada ultraviolettkiiri lahutusvõime suurendamiseks? 4. Miks paistavad kinnistähed pikksilmas punktidena, plaaneedid aga ulatuslikumate laikudena? 5. Kuidas toimub kujutise ümberpööramine pikksilmas? 5
21 6. Võrrelda kasutatud pikksilma ja inimese silma lahutusvõimet. 7. Mitu kiirt on vajalik valida, et konstrueerida läätse abil kujutist? 6
SPEKTRAALANALÜÜS TEOREETILINE OSA
LABORATOORNE TÖÖ NR.7 SPEKTRAALANALÜÜS DISPERSIOON JA TEOREETILINE OSA Erineva lainepikkusega valguslained levivad keskkonnas erinevate kiirustega (vaakumis kõik sama kiirusega c 300 000 km/s). Valguse
Leia maisLABORATOORNE TÖÖ NR. 10
LABORATOORNE TÖÖ NR. 10 HOLOGRAAFIA TÖÖ EESMÄRK 1. rakendusega tutvumine 2. Kujutise heiastamine laseri abil 3. Kujutuse heiastamine erinevate valgusallikate abil. TÖÖVAHENDID Valgusallikas (OS-9102C),
Leia maisMagalhãesi kaasaegsed
Magalhãesi kaasaegsed 41 Magalhãesi viis laeva olid veelgi väiksemad kui da Gama oma ja ainult veidi suuremad kui Christoph Kolumbuse laev, millega too esimest korda Ameerikasse seilas ja Maluku saared
Leia maisHaigusjuht. Teele Jaanson
Haigusjuht Teele Jaanson Lisaluukesed jäsemetel (accessory ossicles) Sekundaarsed luustumistuumad, mis on eraldi emaluust Enamasti kongenitaalsed, aga võivad tekkida ka trauma või lokaalse degeneratiivse
Leia maisReisiesindaja Ialyssos, Rhodos
aurinko.ee Trükitud 04.02.2018. Reisiesindaja Ialyssos, Rhodos Ialyssos, Rhodos Rhodose linnast lõunasse jäävas Ialyssose kuurordis on mõnus puhata nii rahu armastavatel paaridel kui ka peredel. Ialyssoses
Leia maisA/CServiceCenter VAS Kliimahooldusseade Kasutusjuhend
A/CServiceCenter VAS 581 001 Kliimahooldusseade Kasutusjuhend VAS 581 001 Käesoleva kasutusjuhendi 1 Sisukord............................................5 1.1 Infoliin...................................................
Leia maisHusqvarna Outdoor Products Italia SpA Via Como, Valmadrera LC ITALIA Phone Fax
GB INSTRUCTION MANUAL IMPORTANT INFORMATION: Please read these instructions carefully and make sure you understand them before using this unit. Retain these instructions for future reference. IT LIBRETTO
Leia maisMarina Aunapuu (Tartu Ülikool), E-kursuse "Histoloogiline tehnika" materjalid. Aine maht 2 EAP
Marina Aunapuu (Tartu Ülikool), 2012 E-kursuse "Histoloogiline tehnika" materjalid Aine maht 2 EAP Marina Aunapuu (Tartu Ülikool), 2012 Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) HARRY ANDREAS KULL Harry Andreas
Leia maisGRUNDFOS JUHENDID. Grundfos GO Remote. Grundfos MI 202, MI 204 and MI 301. Paigaldus- ja kasutusjuhend
GRUNDFOS JUHENDID Grundfos GO Remote Grundfos MI 202, MI 204 and MI 301 Paigaldus- ja kasutusjuhend Eesti (EE) Eesti (EE) Paigaldus- ja kasutusjuhend Tõlge ingliskeelsest originaalist. SISUKORD Lk 1. Selles
Leia maisPsühhomotoorne lähenemine - sotsiaalsete oskuste arendamine läbi liikumis- ja meeskonnamängude
INDIVERSO Kaasavad lahendused kutseõppes Erivajadustega inimeste nõustamine ja toetamine kutsehariduse omandamisel Psühhomotoorne lähenemine - sotsiaalsete oskuste arendamine läbi liikumis- ja meeskonnamängude
Leia maisKASUTUSJUHEND SV440_DOUBLE MANUAL DE INSTRUÇÕES
SV440_DOUBLE KASUTUSJUHEND INSTRUCTION MANUAL MANUEL D INSTRUCTIONS MANUAL DE INSTRUCCIONES BEDIENUNGSANLEITUNG MANUAL DE INSTRUÇÕES REGISTREERIGE OMA TOODE REGISTER YOUR PRODUCT ENREGISTREZ VOTRE PRODUIT
Leia maisTomTom XL. EasyPort TM hoidja. Autolaadija. RDS-TMC liiklusinfo vastuvõtja* Dokumentatsioonikomplekt. USB kaabel. * Ei kaasne kõigi toodetega.
TomTom XL 1. Karbi sisu Karbi sisu TomTom XL EasyPort TM hoidja Autolaadija RDS-TMC liiklusinfo vastuvõtja* Dokumentatsioonikomplekt USB kaabel * Ei kaasne kõigi toodetega. 2 2. Alustamine Alustamine Installi
Leia maisNoorte vaated kaasavale haridusele
Noorte vaated kaasavale haridusele Euroopa noorteparlamendi istung Brüssel, november 2011 Noorte vaated kaasavale haridusele Euroopa noorteparlamendi istung Brüssel, november 2011 Euroopa Eripedagoogika
Leia maisMerten. Kiirvalikutabel
Merten Kiirvalikutabel Piiramatud võimalused Süsteemi põhimõtted Laialdased kombineerimisvõimalused teevad System M 2.0 üheks kõige paindlikumaks sarjaks. Süsteem põhineb vastavuse põhimõttel võimalus
Leia maisKASUTUSJUHEND MCV85_ TOTAL CLEAN & TURBO MCV80_ TOTAL CLEAN & TURBO MANUAL DE INSTRUÇÕES
MCV85_ TOTAL CLEAN & TURBO MCV80_ TOTAL CLEAN & TURBO KASUTUSJUHEND INSTRUCTION MANUAL MANUEL D INSTRUCTIONS MANUAL DE INSTRUCCIONES BEDIENUNGSANLEITUNG MANUAL DE INSTRUÇÕES REGISTREERIGE OMA TOODE REGISTER
Leia maisKAUBANDUS -TÖÖSTUS KOJA TEATAJA. Ilmub kaks korda kuus. Toimetus ja talitus
KAUBANDUS -TÖÖSTUS KOJA Nr. 7. XIV aastakäik TEATAJA 5. Ilmub kaks korda kuus. aprillil 1939 Tellimishind Toimetus ja talitus Kuulutuste hinnad: Aastas.. kr. 3. Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Pikk t.
Leia maisNovember Esimene veerand kulges väga tempokalt ja teguderohkelt.
November 2012 Meie Kersti Eriti hästi lõhnavad selles ruumis raamatud. Lk 2» Minu õpetajate päev See oli viies oktoober ehk õpetajate päev. Lk 2» Intervjuu matemaatikaõpetajaga Kelleks tahtsite saada lapsena?
Leia maispiirilinn cidade fronteiriça border city
piirilinn cidade fronteiriça border city Exhibition Border City: Tallinn - Lisbon Arrival : Tallinn Art Hall Gallery 31.08. - 18.09.2011 Departure : Tallinn City Gallery 31.08. - 25.09.2011 Lisbon, Institute
Leia maisNr 10 oktoober 2005 hind s visuaal. David Toop eksperiinentaalrägastik ' # * Tõnu
Nr 10 oktoober 2005 hind 25.90 s visuaal j David Toop eksperiinentaalrägastik \ ' # * Tõnu esti Mu oktoober 2005 К 5. oktoober kell 20.00 EMA kammersaal Festivali AVAKONTSERT IX RAhu/ySV Tallinn, 13.-22.
Leia maisKUULA & KORDA PORTUGALI keel ALGAjATeLe
KUULA & KORDA PORTUGALI keel algajatele KUULA JA KORDA Portugali keel algajatele Koostanud Siivi Sarap, Külli Liebert Toimetanud Mele Pesti Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Ana Sofia Magalhaes (portugali
Leia maisREEDEL, 29. AUGUSTIL A. KAHEKÜMNE ÜHEKSAS AASTAKÄIK
FF.STT NSV KII! Tl 1 RIM1NISTEERIUMI, KIRJANIKE LIIDU, KUNSTNIKE REEDEL, 29. AUGUSTIL 1969. A. KAHEKÜMNE ÜHEKSAS AASTAKÄIK LIIDU JA HELILOOJATE LIIDU HÄÄLEKANDJA HIND 5 KOP. maa K o m m u n i s t l i k
Leia maisIsikukeskne lähenemine tegevuskava koostamisel
INDIVERSO Kaasavad lahendused kutseõppes Erivajadustega inimeste nõustamine ja toetamine kutsehariduse omandamisel Isikukeskne lähenemine tegevuskava koostamisel Koostatud Erasmus+ rahvusvahelise koostööprojekti
Leia maisStrasbourg, COM(2014) 469 final ROHELINE RAAMAT
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 15.7.2014 COM(2014) 469 final ROHELINE RAAMAT Euroopa traditsioonilise oskusteabe kõige tõhusam kasutamine: võimalused Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks
Leia maisKASUTUSJUHEND SV420_FRESCOVAPOR SV400_HYGIENE MANUAL DE INSTRUÇÕES
SV420_FRESCOVAPOR SV400_HYGIENE KASUTUSJUHEND INSTRUCTION MANUAL MANUEL D INSTRUCTIONS MANUAL DE INSTRUCCIONES BEDIENUNGSANLEITUNG MANUAL DE INSTRUÇÕES REGISTREERIGE OMA TOODE REGISTER YOUR PRODUCT ENREGISTREZ
Leia maisBluetooth -i helisüsteem
4-597-143-21(1) (EE) Bluetooth -i helisüsteem Kasutusjuhend EE Teavet tutvustuskuva (DEMO) tühistamise kohta vt lk 18. Teavet ühendamise/paigaldamise kohta vt lk 33. MEX-N5200BT/MEX-N4200BT Ohutuse tagamiseks
Leia maisAlec Maclellan AGHARTI KADUNUD MAAILM - SALAPÄRANE VRIL JÕUD
Alec Maclellan AGHARTI KADUNUD MAAILM - SALAPÄRANE VRIL JÕUD Tunnelid ja labürindid on mänginud iidsetes tsivilisatsioonides salapärast rolli paigus, mida võib-olla õigustamatult on kutsutud Vanaks Maailmaks
Leia maisHiiu spordipaarismäng 2018
Hiiu spordipaarismäng 2018 Küsimused: Ove Põder, Igor Habal, Tauno Vahter 1. Millises linnas, ühe Euroopa Liidu riigi pealinnas peeti viimane kiiruisutamise täiskasvanute tiitlivõistlus värskes õhus? 21.
Leia maissingel? 2. Millises Vaikse ookeani saarestikus hukkus oma kolmandal Vaikse ookeani ekspeditsioonil Briti
NQC 2018 Individual Quiz 1. Millise Prantsuse duo debüütalbum oli Moon Safari (1998), millelt on pärit ka kuuldav singel? 2. Millises Vaikse ookeani saarestikus hukkus oma kolmandal Vaikse ookeani ekspeditsioonil
Leia maisJuku-Peedu püsirajad 1 TEEJUHI RADA
Juku-Peedu püsirajad 1 TEEJUHI RADA See rada kulgeb Karula kuulsaima Jaani Jaan Lattiku kuulsaima noortejutu Teejuht ainetel. Jutu esmatrükist möödus 2013.a. 100 aastat. Kes oli Jaan Lattik? Laseme kõnelema
Leia maisELISA EESTI REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED
ELISA EESTI REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED 1. TINGIMUSTES KASUTATAVAD MÕISTED 1.1. Kindlustatud isik mobiilsideteenuste tarbija, täpsemalt eraklient, kelle mobiiltelefoni number on aluseks Eesti Vabariigi
Leia maisMetsade iseloomustus ja metsatüübid Portugal
PORTUGAL Portugali pindala on 92 000 km 2 ja rahvaarv ligikaudu 10 miljonit. Riigi mandriosa kliima on vahemereliste mõjudega, suved on kuivad ja soojad ning talved vihmased, kuid mõju avaldab ka parasvöötme
Leia mais12. Kõrgushüppes jäi viimaseks rullstiilis maailmarekordiks 2.34, mis hüpati Sama mees hüppas samal aastal sisehallis ka Kes?
1. Millise riigi hümn? Tegemist on hümni terviktekstiga, riiginimi on asendatud punktiiriga. Riigi praegune president on selle riigi esimene olümpiasportlane, kusjuures omapärane on fakt, et olümpial on
Leia mais* _0616* Ajamitehnika \ Ajami automatiseerimine \ Süsteemi integreerimine \ Teenused. Käsiraamat. MOVIFIT -MC / -FC funktsionaalne ohutus
Ajamitehnika \ Ajami automatiseerimine \ Süsteemi integreerimine \ Teenused *22513302_0616* Käsiraamat MOVIFIT -MC / -FC funktsionaalne ohutus Väljund 06/2016 22513302/ET SEW-EURODRIVE Driving the world
Leia maisSCS51800S0 EN User manual 2 ET Kasutusjuhend 21 PT Manual de instruções 40
SCS51800S0 EN User manual 2 ET Kasutusjuhend 21 PT Manual de instruções 40 2 www.aeg.com CONTENTS 1. SAFETY INSTRUCTIONS...................................................... 3 2. OPERATION................................................................
Leia mais2/2015 TEENÄITAJAD SAAME TUTTAVAKS MIDAGI IGALE SEGMENDILE UUED CAT TOOTED JÄTKUSUUTLIKU KAEVANDAMISE VALLAS WIHURI UUTE TÖÖTAJATEGA
2/2015 WWW.WIHURI.EE TEENÄITAJAD JÄTKUSUUTLIKU KAEVANDAMISE VALLAS MIDAGI IGALE SEGMENDILE UUED CAT TOOTED SAAME TUTTAVAKS WIHURI UUTE TÖÖTAJATEGA 04 24 20 Selles numbris PROJEKTID SIIN JA MUJAL 04 KAEVANDAMINE
Leia maisantud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht
antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht Aprill 2008 ÄRI & REISIMINE Igas sadamas leidub vähemalt üks... - E. Hemingway - NB! 12. mail ilmub Mediaplaneti eriväljaanne MEES, kus on personaalintervjuud
Leia maisCálculo de Estruturas e Tubulações Industriais
Cálculo de Estruturas e Tubulações Industriais AULA 6 PROJETO MEZANINO PROF.: KAIO DUTRA Mezanino Projeto Mezanino ovigas: o Principais: o V1, V2, V3, V4, V5, V6, V7, V8 o Secundárias: o Vs ocolunas: o
Leia maisAURINKO TERVITAB TEID REISIL MADEIRALE
AURINKO TERVITAB TEID REISIL MADEIRALE Meie reisiesindaja Madeiral on: Maire Makarjan: + 372 516 0632 See on Eesti mobiilinumber. Esindaja astab telefonitsi meelsasti kõikidele teie küsimustele ajaahemikus
Leia maiscuida no começo a tendência é piorar e é isso que aconteceu comigo. Tenho 22 anos, sou casada, tenho um filho, deixei de trabalhar há 4 meses porque
2 mil. alprazolam Edilene, será que isso não é consequência de stress?. Olá, gostei das informações obtidas sobre os medicamentos. Já sinto resultados bons com o medicamento Reconter, passado pela minha
Leia maisKÄSIRAAMAT PÄRIMUSKULTUURI KASUTAMISEST TURISMIETTEVÕTTES. Koostaja: Ene Lukka-Jegikjan
KÄSIRAAMAT PÄRIMUSKULTUURI KASUTAMISEST TURISMIETTEVÕTTES Koostaja: Ene Lukka-Jegikjan Tallinn 2014 Väljaandja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Konsultandid: Mall Hiiemäe, Piret Õunapuu, Kati Taal Kujundus:
Leia maisAltura do Pilar. Altura do Pilar. Altura do conjunto Pilar+Tubulão. Altura do Pilar Bloco de fundação N.A. C.I.P - 1. base.
base Altura do Pilar C.I.P - 1 Altura do Pilar Bloco de fundação N.A. Altura do conjunto Pilar+Tubulão Altura do Pilar Df Estacas VIGA Armadura usada na articulação PILAR Articulação de concreto VIGA PILAR
Leia maisLISA I RAVIMI NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIDE JA MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES
LISA I RAVIMI NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIDE JA MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES 1 Liikmesriik Müügiloa hoidja Nimetus Tugevus Ravimvorm Manustamisviis Austria Pfizer Corporation
Leia maisLISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Iscover 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 75
Leia maisTeemanttööriistad. Teemanttööriistad. Hilti. Suudab rohkem. Kestab kauem Teemanttööriistad
Teemanttööriistad Hilti. Suudab rohkem. Kestab kauem. 72 03 Teemanttööriistad Käsiteemantpuurmasin DD EC- TopSpin-tehnoloogia tagab kõrge tootlikkuse. Tehnilised näitajad DD EC- Nimipinge 230 V Tarbitav
Leia maisI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Circadin 2 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks toimeainet prolongeeritult vabastav
Leia maisKäsiraamat. MOVITRAC LTE-B/LTP-B Lisatarvikud Juhtseadmed, parameetrimoodul, kaablikomplektid * _0515*
Ajamitehnika \ Ajami automatiseerimine \ Süsteemi integreerimine \ Teenused *21327246_0515* Käsiraamat MOVITRAC LTE-B/LTP-B Lisatarvikud Juhtseadmed, parameetrimoodul, kaablikomplektid Väljund 05/2015
Leia maisES009 - Estabilidade Global e Análise de Peças Esbeltas
Escola Politécnica da Universidade de São Paulo Departamento de Engenharia de Estruturas e Fundações ES009 - Estabilidade Global e Análise de Peças Esbeltas Prof. Túlio Nogueira Bittencourt Prof. Ricardo
Leia maisPRITSUKLUBI LAULU RAAMAT
PRITSUKLUBI LAULU RAAMAT HOMMIKUL KUI TÕUSEB PÄIKENE...2 ISA, ÄRA JOO PURJU ENNAST...2 JOO, SÕBER, JOO...3 HEI-JAH MEIL TULEB TÕUSTA...3 16 KANNU...4 SEE OLI ENNEMUISTSEL A'AL...4 KORD OLI MUL NAINE JA
Leia maisSecador. Manual do utilizador. Pesukuivati. Kasutusjuhend DPY 8405 GXHB _PT/
Secador Manual do utilizador Pesukuivati Kasutusjuhend DPY 8405 GXHB2 PT ET 2960310947_PT/170518.1140 Leia este manual do utilizador em primeiro lugar! Caro Cliente, Agradecemos a sua preferíncia pelo
Leia maisHead õppeaasta algust kogu vallarahvale! Heiki Hepner vallavanem
Kohila valla leht September 2013. Nr. 8 (151) Head õppeaasta algust kogu vallarahvale! Heiki Hepner vallavanem Kohila valla maadel on koolid õppimiseks avatud juba 227 aastat. Kõik need aastad on olnud
Leia maisSURDOLOGOPEEDI KÄSIRAAMAT
SURDOLOGOPEEDI KÄSIRAAMAT ELLE OJASAAR REELI MIŠINIENE Tallinn 2014 Surdologopeedi käsiraamat Toimetaja: Marika Padrik Keeletoimetaja: Ivi Piibeleht Kujundus ja küljendus: Irina Gron Fotod: Reeli Mišiniene
Leia maisTel Küüni 5b, Tartu. Viini veri JOHANN STRAUSSI OPERETT
Päevapraad kl 11-15 India praad 4.50 Tiibeti praad 3.60 Päevasupp 2,20 Tiibeti, Tandoori ahju ja India restoran Avatud E-N 11-23 R-L 11-23 P 12-22 Tel 5668 3044 740 1606 Küüni 5b, Tartu SOODNE RENDIBUSS
Leia maisDifração. Universidade Federal de Itajubá. Física Geral IV - FIS503
Difração Universidade Federal de Itajubá Física Geral IV - FIS503 O Experimento de Young (1801) 2 Difração: o princípio de Huygens 3 Difração A difração é mais perceptível quando a abertura é da ordem
Leia maisHÄIREKESKUSE AASTARAAMAT
HÄIREKESKUSE AASTARAAMAT 2013 Sisukord Sisukord 3 Hea lugeja! 5 Elanikkonna rahulolu uuring 2013 7 Häirekeskuse tublid inimesed 2013 14 Kõned ja väljakutsed 16 Häirekeskuse teenuste areng 2013 18 Arendustegevus
Leia maisVõimlemispeol Kui sõnast saab liblikalend osales üle 100 tantsija Kohila vallast
KOHILA Kohila valla ajaleht 21. juuni 2017. Nr 9(231) Juuni- ja juulikuu sündmused 21. juuni 17.00 12. klassi lõpuaktus Kohila gümnaasiumis 23. juuni 18.00 Võidupüha tähistamine vabadussamba juures 19.30
Leia maisViidumäe looduskaitseala Sutru nõlva aluse allikasoo seire. Projekti Life Springday LIFE12 NAT/EE/ raames läbiviidud uuringute aruanne
Viidumäe looduskaitseala Sutru nõlva aluse allikasoo seire Projekti Life Springday LIFE12 NAT/EE/000860 raames läbiviidud uuringute aruanne Koostajad: Nele Ingerpuu ja Mari Reitalu Sissejuhatus Käesolev
Leia maisLISA I RAVIMI(TE) NIMETUSTE, RAVIMVORMI(DE), TUGEVUS(T)E, MANUSTAMISVIISI(DE), TAOTLEJA(TE), MÜÜGILOA HOIDJA(TE) LOETELU LIIKMESRIIKIDES
LISA I RAVIMI(TE) NIMETUSTE, RAVIMVORMI(DE), TUGEVUS(T)E, MANUSTAMISVIISI(DE), TAOTLEJA(TE), MÜÜGILOA HOIDJA(TE) LOETELU LIIKMESRIIKIDES 1 Liikmesriik Müügiloa hoidja Ravimi väljamõeldud nimetus Tugevus
Leia maiskogudus 100 kogudus 50 Viitka kogudus 10 IGAVESED SEADUSED: kolmas ja neljas käsk Aastakonverentsi kaja Teekond Tistedali
Nr. 98 Juuli-august-september 2010 EESTI METODISTI KIRIKU AJAKIRI Reeküla kogudus 100 Ruusmäe kogudus 50 Viitka kogudus 10 IGAVESED SEADUSED: kolmas ja neljas käsk Aastakonverentsi kaja Teekond Tistedali
Leia maisKUIDAS VORMISTADA AMETIKIRJA
Maire Raadik KUIDAS VORMISTADA AMETIKIRJA Keeleline juhend omavalitsusasutuste töötajaile Tartu 2008 Juhendi väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Toimetanud Tiiu Erelt Küljendanud ja
Leia maisEestis toodetavate, imporditavate ja kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta koostatud koondandmestik
Eestis toodetavate, imporditavate ja kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta koostatud koondandmestik Metoodilise osa aruanne Eestis toodetavate, imporditavate ja kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta
Leia maisKohila kooli I OLÜMPIAMÄNGUD
Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 1. juuli 2015. Nr 13 (191) Kohila kooli I OLÜMPIAMÄNGUD Töökas ja meeldejääv kooli juubelit tähistav õppeaasta kulmineerus 2. juunil kooli I olümpiamängudega, täpsemalt
Leia maisKUIDAS VORMISTADA AMETIKIRJA
Maire Raadik KUIDAS VORMISTADA AMETIKIRJA Keeleline juhend omavalitsusasutuste töötajaile Tartu 2008 Juhendi väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium EESSÕNA Toimetanud Tiiu Erelt Küljendanud
Leia maisSÕNAMOODUSTUS. Sõnamoodustusabi. Sirje Mäearu. Nime-, tsitaatsõna- ja lühendituletised. Kas Jamaicalane, jamaicalane või jamaicalane?
SÕNAMOODUSTUS Sõnamoodustusabi Sirje Mäearu Nime-, tsitaatsõna- ja lühendituletised Kas Jamaicalane, jamaicalane või jamaicalane? Tuletised, mis on saadud isiku-, koha- vm nimest, kirjutatakse väikese
Leia maisI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS DuoTrav 40 mikrogrammi/ml + 5 mg/ml silmatilgad, lahus. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga ml lahust sisaldab 40 mikrogrammi travoprosti
Leia maisVändra Gümnaasium. Victoria Kaljuste 8. klass. Sõudeklubi Pärnu. Loovtöö. Juhendaja: Age Raimets
Vändra Gümnaasium Victoria Kaljuste 8. klass Sõudeklubi Pärnu Loovtöö Juhendaja: Age Raimets Vändra 2016 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 3 1. Eesti sõudespordi arengulugu... 4 1.1 Esimene periood
Leia maisRESISTÊNCIA DE MATERIAIS II
INSTITUTO SUPERIOR TÉCNICO Departamento de Engenharia Civil e Arquitectura Secção de Mecânica Estrutural, Estruturas e Construção Ano lectivo de 2003/2004 2 o teste e o exame Lisboa, 23 de Junho de 2004
Leia maisAula 3- Impulsos em Estados de Equilíbrio Limite- Cortes Verticais em Argilas; a Teoria de Coulomb
Aula 3- Impulsos em Estados de Equilíbrio Limite- Cortes Verticais em Argilas; a Teoria de Coulomb Paulo Coelho - FCTUC Mestrado em Engª. Civil - Construções Civis ESTG/IPLeiria Teoria de Rankine (solos
Leia maisEttepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.10.2011 KOM(2011) 664 lõplik C7-0334/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa
Leia maisLühike paigaldusjuhend TEW-637AP H/W: V2
Lühike paigaldusjuhend TEW-637AP H/W: V2 Table Sisukord of Contents Eesti... 1. Enne alustamist... 2. Riistvara paigaldamine... 1 1 2 Tõrkeotsing... 6 Version 03.04.2009 1. Enne alustamist Minimaalsed
Leia maisGRUNDFOS INSTRUCTIONS. Sololift+ WC-3. Installation and operating instructions FIN
GRUNDFOS INSTRUCTIONS Sololift+ WC-3 Installation and operating instructions FIN c Declaration of Conformity We Grundfos declare under our sole responsibility that the products Sololift+ WC-3, to which
Leia maisCTIUJH. Orienteerumine sobib kõigile
El CTIUJH Orienteerumine sobib kõigile Eesti Orienteerumisliidu üldkogu PÄEVAKORD Laupäev, 20. november 2010 14.00 Üldkogu töö algus EOL-i juhatuse tööst /S.Sild Ülevaade EOL kontori tegemistest /P.Poopuu
Leia mais3 a Questão (teórica) Considerando o dimensionamento clássico da área de armadura, podem existir casos que necessitem de uma linha neutra β x?
2 a rovadeedi-38concretoestruturali rof. Flávio Mendes Neto Outubro de 2009 Sem consulta. A interpretação das questões faz parte da prova. Justifique cientificamente suas afirmações e comente, criticamente,
Leia maisI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest
Leia maisIntrodução às Medidas em Física 12 a Aula *
Introdução às Medidas em Física 12 a Aula * http://fge.if.usp.br/~takagui/fap0152_2010/ Marcia Takagui Ed. Ala 1 * Baseada em Suaide/ Munhoz 2006 sala 216 ramal 6811 1 Cordas vibrantes Parte 2! Objetivos:
Leia mais2 a Prova de EDI-38 Concreto Estrutural I Prof. Flávio Mendes Outubro de 2006 Sem consulta (duração: 2 h)
1 a rova de EDI-38 Concreto Estrutural I rof. Flávio Mendes Outubro de 006 Sem consulta (duração: h) Considere os seguintes dados numéricos: Seção retangular (base = 0,0 m altura = 0,50 m) com duas camadas
Leia mais3.2.1.1 Pinos transversais...13 3.2.1.2 Chavetas...13 3.2.1.3 Eixos ranhurados...14 3.2.1.4 Recartilha e Estrias...15 3.2.2.1 Ajuste prensado cônico...15 3.2.2.2 Anéis cônicos...17 3.2.2.3 Ajuste prensado
Leia maisINSTITUTO DE QUÍMICA. Campus Araraquara
INSTITUTO DE QUÍMICA Campus Araraquara Aos meus pais, Heloisa e Ado, que em todos os momentos da minha vida me apoiaram incondicionalmente para que eu pudesse atingir meus objetivos. Sou eternamente
Leia maisν ν α α π θ θ δ α α α + + α + α α + α + φ Γ φ θ θ θφ Γ δ = α ν α α ν + ν ν + ν + ν + δ + ν ν + δ + + + + + δ + + ν ν + + ν + + + ν ν ν + + ν + ν + = θ β β + Γ δ Γ δ β µ µ µµ µ µ µ µ α ν α µ
Leia maisLISA I RAVIMI(TE) NIMETUSTE, RAVIMVORMI(DE), TUGEVUS(T)E, MANUSTAMISVIISI(DE), TAOTLEJA(TE), MÜÜGILOA HOIDJA(TE) LOETELU LIIKMESRIIKIDES
LISA I RAVIMI(TE) NIMETUSTE, RAVIMVORMI(DE), TUGEVUS(T)E, MANUSTAMISVIISI(DE), TAOTLEJA(TE), MÜÜGILOA HOIDJA(TE) LOETELU LIIKMESRIIKIDES 1 Liikmesriik Müügiloa hoidja Ravimi väljamõeldud nimetus Tugevus
Leia maisMärka ja tunnusta 2017
räpina vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja november 2017 Nr 164 0,32 EUR Märka ja tunnusta 2017 Räpina Vallavalitsus ootab kaasabi ja ettepanekuid, leidmaks taas väärilised nominendid Räpina valla
Leia maisFísica IV Poli Engenharia Elétrica: 6ª Aula (21/08/2014)
Física IV Poli Engenharia Elétrica: 6ª Aula (1/08/014) Prof. Alvaro Vannucci Na última aula vimos: Interferência em Filmes Finos: se a diferença de percurso (t) for igual a um número inteiro de comprimentos
Leia maisFísica. Física Moderna
Física Física Moderna 1. Introdução O curso de física IV visa introduzir aos alunos os conceitos de física moderna através de uma visão conceitual dos fenômenos e uma abordagem simplificada das demonstrações.
Leia maisProposta de teste de avaliação
Proposta de teste de avaliação Matemática A 11 O ANO DE ESCOLARIDADE Duração: 90 minutos Data: CADERNO I (60 minutos com calculadora) 1 Em R, a equação ( π) cos x = π : (A) admite a solução x = π ; (B)
Leia maisESTABILIDADE GLOBAL DE ESTRUTURAS PRÉ-MOLDADAS: EFEITO DAS LIGAÇÕES SEMI-RÍGIDAS
Núcleo de Estudo e Tecnologia em Pré-Moldados de Concreto www.deciv.ufscar.br/netpre ESTABILIDADE GLOBAL DE ESTRUTURAS PRÉ-MOLDADAS: EFEITO DAS LIGAÇÕES SEMI-RÍGIDAS Prof. Dr. Marcelo Ferreira - UFSCar
Leia maisSumário: Flexão segundo os dois Eixos Principais de Inércia ou Flexão Desviada. Flexão Combinada com Esforço Axial.
Sumário e Objectivos Sumário: Flexão segundo os dois Eixos Principais de Inércia ou Flexão Desviada. Flexão Combinada com Esforço Axial. Objectivos da Aula: Apreensão da forma de Cálculo das Tensões Axiais
Leia maisMECÂNICA GERAL EQUILÍBRIO TRIDIMENSIONAL DE PONTO MATERIAL. Prof. Dr. Daniel Caetano EXERCÍCIOS:
MECÂNICA GERAL EXERCÍCIOS: EQUILÍBRIO TRIDIMENSIONAL DE PONTO MATERIAL Prof. Dr. Daniel Caetano 2019-1 Objetivos Exercitar os conceitos de problemas de equilíbrio de ponto material em três dimensões Material
Leia maisMicroondas I. Prof. Fernando Massa Fernandes. https://www.fermassa.com/microondas-i.php. Sala 5017 E
Prof. Fernando Massa Fernandes https://www.fermassa.com/microondas-i.php Sala 5017 E fermassa@lee.uerj.br Acoplador 3dB Filtros passa baixa Somente o campo H possui componente na direção de propagação
Leia maisA física na medicina
A física na medicina Física Médica (ou Física em medicina) é o uso dos conhecimentos da física para a medicina. Geralmente, sua aplicação é utilizada para imagens médicas e radioterapia, embora um físico
Leia maisFísica IV P1-1 de setembro de 2016
Questão 1 Física IV - 4323204 P1-1 de setembro de 2016 (I) Considere um conjunto de duas fendas de largura l, espaçadas por uma distância de 5l. Sobre estas duas fendas incide uma onda plana monocromática,
Leia mais3 a Questão Sabendo que a equação cinemática pode ser colocada sob a forma
1 2 a rovadeedi-38concretoestruturali rof. Flávio Mendes Neto Outubro de 2007 Sem consulta. A interpretação das questões faz parte da prova. Justifique cientificamente suas afirmações e comente, criticamente,
Leia maisGABARITO R4 SETOR 1201
GABARITO R4 FÍSICA SETOR 101 Resposta da questão 1 No instante t0 = 0, a mola está na posição de equilíbrio (não deformada). No instante t, a distância do bloco ao eixo vertical é L = 30 cm. Marcando-se
Leia mais..
.. ... . ........ 1 2 a CC AUMA Riester GmbH&Co.KG D-79379 Müllheim SA 07.1-F10 Com No: 1309533 No : 3302MD 19302 1 2 3 auma AC 01.1 P:1,5kW Com No: 1309595 No: 0902MA97286 KMS: TP180/001 ACP: 11F1-2M0--S000
Leia maisLoomemajandusteadlikkuse uuring
Loomemajandusteadlikkuse uuring I osa: TEIE ANDMED Palun määratlege, kas Te olete loomemajandusvaldkonna, avaliku sektori, tööstusvõi teenindussektori esindaja ning täpsustage allvaldkond. Loomemajandusvaldkond,
Leia maisAgro Piim liikus pankuri kätte
USD 11,47 EEK SEK 1,42 EEK Euribor 1,712 ÄP indeks -0,36% Pajula: kriis lõpetab ühe ajajärgu 585,21 Majandusanalüütik Hardo Pajula ütles eile Äripäeva lugejatele vastates muu hulgas ka seda, et ilmselt
Leia maisPSI 3481 SISTEMAS ÓPTICOS E DE MICRO- ONDAS. Fibras Ópticas
PSI 3481 SISTEMAS ÓPTICOS E DE MICRO- ONDAS Fibras Ópticas Fibras Ópticas Luz guiada: reflexão interna total (1854) Fibra Óptica: multicamadas (1950). Antes de 1970: perda 1000 db/km Em 1970: perda 20
Leia maisTRABALHO Nº 1 DETERMINAÇÃO DO COMPRIMENTO DE ONDA DE UMA RADIAÇÃO DUPLA FENDA DE YOUNG
TRABALHO Nº 1 DETERMINAÇÃO DO COMPRIMENTO DE ONDA DE UMA RADIAÇÃO DUPLA FENDA DE YOUNG Pretende-se realizar a experiência clássica de Thomas Young e utilizar o padrão de interferência de duas fontes pontuais
Leia maisSAAREMAA VANASÕNADEST
1. Mis on Saaremaa vanasõna? SAAREMAA VANASÕNADEST Tänuga Sünteri Sassile, kes innustas mind seda juttu kirjutama Mida tähendab Pöide vanasõna, Jaani vanasõna, Karja vanasõna, Mustjala vanasõna jne.? Mis
Leia maisAinevaldkond Loodusained
Ainevaldkond Loodusained Ainevaldkonna õppeained ja maht klassiti: I II III IV V VI VII VIII IX KOKKU Loodusõpetus 1 1 1 2 2 3 2 12 Geograafia 1 2 2 5 Bioloogia 1 2 2 5 Keemia 2 2 4 Füüsika 2 2 4 Ainevaldkonna
Leia mais