KAUBANDUS -TÖÖSTUS KOJA TEATAJA. Ilmub kaks korda kuus. Toimetus ja talitus

Transcrição

1 KAUBANDUS -TÖÖSTUS KOJA Nr. 7. XIV aastakäik TEATAJA 5. Ilmub kaks korda kuus. aprillil 1939 Tellimishind Toimetus ja talitus Kuulutuste hinnad: Aastas.. kr. 3. Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Pikk t. 20 Vi Ihk kr Poolaastas v-_^ x ол ІС Ф л * : u* ^ :л. Vs Välismaale Kõnetraat Toimetaja kõnetunnid.,,,г»лл U 12. Poolaastas w, i io о 1»» - 00 Igal äripäeval 12 2 p. 1. Kaanekülgedel-kokkuleppel SAFIIR 1 ' DTOIT, Tulumaksu määrad vajavad revideerimist Linamonopoli kava meil ja koge. musi Lätist. Uusi suundi alkoholimiiügi poliitikas Kes on kohustatud tasuma äriruumide ümberehituse kulud Äride ja kontorite töökorralduse seaduse nõuetega kooskõlastamiseks? Juhtnöörid julgeolekukomiteede organiseerimiseks Majandusringkonnad Vabadusmonumendi korjandusest (isa võtma Kaubandus-tööstuskoja kaudu. Inglise heeringakaubanduse esindajad Eestis. Apelsinide import. Ratsionaliseerimise komitee otsuseid, otsus nr. 12 Prof. Nikolai Köstner -aastane. Õiendus. Majanduslikke teateid kodu-ja välismaalt. Äride register. Välisbörsid. Kaubahindu. Toiduainete turg. Tallinna fondibörsi kursisedelid. Sobivaim kirjutusmasin ajakohasele kaupmehele on URANIA-PORTABLER Palume nõuda pakkumisi! Kaupmeestele eriti soodsa hinnaga! PEAESINDAJA: K/K. ARNOLD UN6ERS0N TALLINN, PÄRNU MNT. 21 KÕNETRAAT

2 Nõudke igalpool P H ІЦ KONJAK NAPOLEON ^1 ''wiil^b ip % m LO Ev. Puhk & Ко. А и s. ROTERMANNI TEHASED end. Chr. Rotermann, asut a. Veski ja leivavabriku saadused Ehitusraua- ja autoosakond Tallinn Tartu Narva Pärnu Viljandi

3 Nr. 7 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 195 Tulumaksu määrad vajavad revideerimist Kuuldavasti on Vabariigi Valitsusel mõningaid kavatsusi maksustamise alal seoses riigikaitse vajaduste katmisega. Kuna kavatsus võib puudutada ka tulumaksu, siis oleks nüüd sobiv aeg peatuda kehtivas tulumaksu seaduses ettenähtud maksumäärade juures. Tulumaksu koormis sõltub peamiselt kahest tegurisit: maksualuse tulu arvutamise korrast ja kehtivatest maksumääradest. Sealjuures kõigub maksukoormus alatiselt ka nende komponentide püsimisel olenedes majandusstruktuuri muutusist, konjunktuuri&t ja paljudest teistest ühiskondliku elu teguritest. Sellest tekib tarve aegajalt reguleerida maksuvõtmise korda ja ulatust sõltuvalt maksumaksjate maksuvõimest. Ka kehtivat tulumaksu seadust on sellest tingituna pidevalt muudetud ja täiendatud, püüdes maksukoormist seada võimalikult õiglaselt. Kahjuks ei ole aga senised tulumaksu seaduse muutmised omanud seda ulatust, mida majanduselu olukordades küllaldaseks saaks pidada. Nimelt on seni püütud tuua lahendusi küsimustesse maksuvõtmise korra muutmise teel. Maksumäärade revideerimine on toimunud aga õige kitsas ulatuses ja sedagi üksnes küllalt kitsa maksumaksjale sektori aruandvate ettevõteite suhtes. Seega praktiliselt võttes on tulumaksu seaduse maksumäärad, nii kuidas need on ette nähtud selle seaduse 21-es, püsinud muutmatul kujul aastast peale aastast saadik on aga majanduselus niivõrd suured muudatused aset leidnud, et kehtivate maksumäärade korrigeerimine on kujunenud edasilükkamatuks vajaduseks. Maksumäärad ja tulude jaotamine järkudesse rajaneb seaduslikule maksuvahendile. Eesti vääring on aga aastast arvates läbi teinud suuri muudatusi nii oma vahekorras kullaga kui ka ostujõu suhtes, muutes isegi oma nime. Võib küllaldase kindlusega ütelda, et vääringu kõikumiste tulemusena on maksukoormis kehtivate maksumäärade juures tõusnud umbes kahekordseks. Maksukoormise tõus ilmneb ka riigi kasuks maksust laekuvate summade suurenemisega. Kui arvesitada, et maksuvõtmise korra muutmistega on maksumaksjate arvu tunduvalt vähendatud, laekunud summad aga on suurelt tõusnud, siis kinnitab see omakorda väidet, et maksumäärade püsimine samal tasemel on tegelikult osutunud aluseks tunduvale maksukoormise tõusule. Vääringu muutuste kaudu on maksualuse tulu jaotamine järkudesse muutunud liigselt kiiresti progresseeruvaks. Kõrge maksumäär suhteliselt väikestelt tuludelt ei võimalda kodanikele sääsitmist, s. t. koguda tagavarasid vanadus- ja mustadeks päevadeks, sest mitte alati ei ole teenistusvõimalused soodsad. Seepärast tuleks tingimata võtta kaalumisele elatusmiinimumi tõstmise küsimus, kuna kehtiv elatusmiinimum on ilmselt liig madal. Kõrge maksumäära võtmine suhteliselt väikestelt tuludelt on ilmselt kahjustanud ka meie ettevõtetesse reservide kogumist. On korduvalt pöördud tähelepanu asjaolule, et vajaliste ressursside puudusel ei ole meie eramajandus suuteline suuremaiks üritusiks. Reservide kogumise vajadust eraettevõtteis on riigivõim ise ka teatud juhtumeil tunnustanud, näiteks võimaldades tulumaksu sead. 11 а ja ärimaksu sead. 519 p. 3 lit. d märkus 2. põhjal teatud liiki ettevõtetes erireservide moodustamist maksuvabalt. Oleks aga tungivalt vajaline, et sellane poliitika leiaks kohaldamist tulumaksu juures üldiselt tõstes tulu suurust, mida maksustatakse kõrgemate maksumääradega. Meile lähedal asuvates riikides alluvad maksimaalsele maksumäärale tulud, mis on märksa kõrgemad. Nii näiteks on Norras sellaseks tulusummaks Kr..000., Poolas zl , Rootsis Kr , Soomes Smk Mitte kõik need normid ei ole otseselt võrreldavad meie tulumaksu seaduse arvudega, sest elatusmiinimumi kui ka teiste mahaarvamiste küsimus on lahendatud lahkuminevalt. Kergemini meie oludega võrreldavas riigis Lätis võetakse tulumaksu maksimaalsel määral alles tuludelt Lts ja üle selle. Ülaltoodud kaalutlusil peaks tingimata tulumaksu seaduse 21 ettenähtud tulude jaotamist järkudesse revideerima. Kaalumisele võiks võtta alljärgneva tabeli. Esimene alanud või täis kr. järgnev kr. (kuni Kr ) 5% 6% ( ) 8% ( ) 10% 5> ( % ( ) 14% ( ) 16% { ) 18% ( ) - 22% 5)

4 І96 KAUBANDUS-TÖÖÖTUÖKOJA TEATAJA Nr. 1 järgnev kr. (.kuni Kr ) 25% (., ) - 28% ( ) 32% järgneva osa pealt üle krooni^ 36% Andmete puudumisel ei ole meil võimalik ütelda, kuidas ettepandud uued maksumäärad avalduksid riigi tulude laekumises. Kui aga arvestada, et tulu maksustamisel on järjekindlalt esinenud tendents keskmiste ja suuremate tulude osatähtsuse suurenemisele, ei tohiks ettepandud määrad riigi tulusid edaspidi liigselt vähendada. Pealegi näitavad kogemused, et maksumäärade kergendamisel riigi tulud ei vähene otseses proport- Et Ііпатоашроі pidevalt nõuab riiklikke juuremakse, see nähtub veel a. Läti Мша- jia kaaepimonorpoli seadusestki, kois otseselt on öelsioonis, mis on seletatav maksude parema laekumisega. Meil olevaist andmeist a. kohta nähtub, et umbes % maksumaksjate arvust ( st), kelle maksusumma igaühe kohta ei ületa Kr. 20. (s. o. tulu pealt kuni Kr ), on maksnud kogusummas tulumaksu kõigest Kr ehk umbes 7,5% kogu maksusummast (Kr ). Säärase asjade olukorra juures tuleks tõsiselt kaaluda elatusmiinimumi tõstmist kuni Kr Selle tagajärjel vabaneks maksuaparatuur umbes pooltest maksustamistoimetustest ning vähenev riigi tulu oleks suurelt kompenseeritav kulude vähenemisega maksustamistoimetuselt. V. S. Linamonopoli kava meil ja kogemusi Leilist Pikemat aega päevakorral olev linamionofpoli teostamise kavatsus on kahtlemata üks akuutsemaid Eesti majanduspoliitilisi päevaküsimusi ning- peaks sellasena senisest hoopis enaim avalikkuse tähelepanu leidana. Eestil on ühistegelike tsentialiseeritud linamüükide j>a ulatusliku tootdnavabrikute võirgu rajamise alal minevikust viaid kuirbi ja rahvamajandusele küllalt maksma läinud kogemusi. Kaaludes nüüd uuesti linaimooopoli rakendamist tuleks tõsist tähelepanu k'^nkida meiega peagu sarnaseis majanduslikes tingimusis oleva naaberriigi Läti limamoinopoli kogemustele, mis tegutseb a. saadik ja ka a. seäduse läbi ei ole oana põhimõt+ietilt muutunud. Igat uut sisseseatavat süsteemi tuleb majanduses hinnata mi'itba ainult otstarbekuse ja süsteemi kui niisuguse seisukohalt, vaid veel enam lähtepunktist, kui kalliks võib minna ümberkoirraldus kogu rahvale. Siin ettekujutuse saamiseks on ehk ainuke mõeldav tee võtrdlustähelepaneikute tegemine Lätist. Andmed näitavad, et limiamoirwpol oli kujunenud aadrilaskmise vahendiks Läiti rahvamajanduisele a. toodi seimis Läti Ііігиатюпоіроіі kohlta rida andmisiid, ja meist selgus, et a. on Lä4 riik linamoniopoli tehingute arvel kaotanud 28 miiuj. latttii. Samal a. oli monopolivalitsuse tegevuiskapibal 19 milj. latilt koikku kuivanud 7 milj. latini ja ülejäävast osast loeti vaid 4 milj. latti likviidseks, kuina teine öea se'sis kirmikülmaamna. dud 10-das: Ettevõte võtab üle Ikiaanonopeli osakonna aktivad ja passivad pärast finanitsministii poolt ettevõtte bilansi kinnitamist a. 1. juuli peale. Bilansis äranäidatud korralduskapital on ettevõtte põhikapital, miile suurendamiseks eibtevõte saab Riigi Maaipanga pantlehed Ls nominiaalväärtuses, võttes ja maha kirjutades need pantlehed majanduselu uuendamise fondist." Nagu nähtub, tekkinud olukioirid nõudis taas uute summade andmist linamonopoli tegevuse normaliseerimiseks. Ka meiu on avalikkuses ilmnenud kalkulatsioonis, mille järele kindlustatud hinna koeral 95 senti kg oleksid linamonopoli kahjud vi maise kümne aasita tegevuse tulemusena 4,4 milj. krooni. 'Sellie kõige juures ei saa unustada, et Eesti linaeksiportöörid on saanud Lätiga välisturgudel võrdset hinda, kuid mieiie siseturul on põllumeestele 1937/38. a. liiniamüiügi hooajal maksetud R soirdi eest kr , Lätis samal ajal kr Lätis on jõutud airusaamisele, et klimaatiliste ting'muste tõtitu on linamajanduse nõrk koht just tootmises. Edusammud tootmise alal korraldaksid iseenesest ka tasuvuse küsimuse. Et see on nii, seda näitavad saagiandimied. Eestis on linakiu saak keskmiselt 3,0 kv., Lätis 3,6 kv. ja Belgias 15,6 kv. hektaarilt..seejuures hinnatakse Belgia lina kvaliteeti veel kõrgemaks.. Sama linakasvu probleemiga on lähedalt seoitud ka tootlinavabirikute rakendamine. Kogemused ültlevad, et turbiinil võib edukalt töödelda vaid pikka sitkekiulst lima. Umbrohune, mahapandud, sageli halvasti leotatud lina annab Eesti toorlinaivabrikute kogemustel turbiinil harides % ja isegi kuni 66% takku ning seejuures see takk langeb

5 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 197 neljandasse sorti ega ole kõlvulinie ekspordiks. Tasuvus on toofrlinavabrikube juures küsitav. Seda näitas tn ende massiline pankrot eerumine vabariigi algaastail. Ka Lätis, hoolimata linamonopolist, 1933/1934. aastal likvideerisid kõik riiklikud toorlinavabrikud peale ühe. Praegu tegutseb Eestis 5 ja Lätis 3 toorlinavabrilkut. Lätlased ei hinda oma toorlinavabrikuite võimeid kuigi kõrgelt. Naid ütlevad, et kõrgeväärtuslik pikakiuline lina töödeldakse harilikult ümber linahari jiate endi poolt, mis neile, hoolimata võrdlemisi kõtrgebest töötasudest, annab suuremaid sissetulekuid. Neil asjaoludel ei tundu olevat küllalt kaalutud, kui linajmiajanduse monopoliseecrimise üheks nurgakiviks tahetakse seadia toorlinavabrikuite süsiteemi. Linaimajandus, eriti linakiu ekspordi osas, on raske ala ja vajab kogemusrikkaid kauaaegse praktikaga jõude. Selle asjatundjate võrgu moodustavad praegu linakaup mehed. Linakauipmehed ei ole üksi asjatundjad sortimise ja hindamise alal, vaid nende laod on õigupoolest need filtrid, kuis soirteeiritalkse ja viimistletakse lina nõnda, et see saab ekspordiks kõlvulise kuju ja vastab standardi nõudeilie Likvideerides senise linaikaiuipimeeste võrgu ja asetades kokkuostu ja sorteerimise ülesande miaal majandusühisustele, munapunktidele jme. ei ole kuidagi tagatud, et need oleksid vajaliselt 'asjatundjad, ja meie lina kvaliteet niing sellega Ika eksport võib saada raskesti ohustatud. Lätis töötab praegu 110 kokkuostupunkti ja need on suuremas osas eraksaupimieieslbe käes, kes teatud prorvisiooni eest monopolile teostaivad linakiu kokkuostu. Lootus, et meie põlluimeeskond kohe pärast ümberkorraldusi hakkaks tootma eksport-, standardikoihast, lina, ei saa olla paikapidav. Selleni võidakse kunagi jõuda, kuid selleks vajab PÕUutöökoda veel pikki ja intensiivseid prropagiandaja instrueerimisaastaid. Et linamonopol võib muutuda vägagi ohtlikubs linakietruse tööstusiele, mille produktide eksport rahvanaaijanduslilkult on kahtlemata õigustatum kui linakiu väljavedu, sellest on Lätiski aru saadud ja viimaseil aastail on seal võimaldatud ketrusvabrikuile linalkiudu 10% odavamalt ikud seda on maailmaturu hind. Linaketruse tööstus siaab olla konkurentsivõimeline muude maadega vaid ikkagi siis, kui sel on võimalik oma tarvete rahuldamiseks saada vabalt toorainet ja maiksimtaalselt selle hinna eest, mida loob maailma tum konjunktuur. Kui siin tekib kunstlikke takistusi, on linaketruse tööstusele vajialine jätta vaba tooraine imipoirtitmisie õigus vähemalt eksporditava kauba osas. Õige raskesti põhjendatav on veel linaikaubanduse korraldamise seadusele linaseemne kaubanduse tsentraliseerimise allutamine. Meil töötab praegu vi'"s värnitsavabrikut, kasutades aastas ca 5 milj. kilo linaseemet, ja nimelt öistes seda kodumaalt hinnaga 17 senti kilo (rendement 90%), mis on välnismiiaa seemnest õlivae&em 3 4%. Neid asjaolusid arvestades maksavad meie vabrikud põllumehele maailmaturu hinda isegi pisut ületava hinna. Meie värnitsa hind on siseturul 54 senti kg, Lätis sataal ajal aga 1 latt või 72 sienti. Värnitsatööstus oma praeguses olukorras peaks kõigiti rahuldama talle pandlaivaiid nõudeid, tootes odavat valmiskaupa ja makstes kargelt toocraine eest. Seejuures ka linaseemineõilikaogid maksavad siseturul en gros 13.senti kilo, välisturul om aga nende hind 14,5 senti kg, kusjuures mieie linasieiemnekookide ekspordi puhul tuleb maiksa veel väljaveotolli 3 sienti pro kg. Ka siin on põllumiehe huvid odava loomasööda saamise mõttes küllaldaselt kaitstud. Külviseemneks vajalist kvaliteete orti ei isaada aga kaubanduse tsentraliseerimise teel, vaid siin tuleb otsida teisi teid. Mieie linamiajaindusie korraldamise küsimus ei ole niivõrd kiireiseloomuiline, et salin ümberkorraldustega peaks rübataana. Võrreldes Lätiga pole meil linamajandus oma praeguse vaba korralduse juures halvemas, vaid on kohati isegi paremas olukorras. Uusi suundi alkoholimüüki poliitikas On tähele pandud, et alkoholitarvitus on tihedas seoses rahva majandusliku olukorraga. Kriisiaastail alkoholitarvitus langes tunduvalt. Praegusel majandusliku kõrgkonjunktuuri ajastul on aga alkoholitarvitus levinud sedavõrd, et see ähvardab saada ohtlikuks rahva füüsilisele tervisele ja vaimsele arengule. Seepärast Vabariigi Valitsus on pidanud vajali&eks võtta revideerimisele senine alkoholipoliitika ja anda sellele teataval määral uus suund. Esimene samm sel alal oli alkoholsete jookide müügi ja tarvitamise aja piiramine restoranides ja einelaudades. Peale selle tehti majandusministrile ülesandeks muuta praegu kehtivat seadust vastavalt uutele sihtidele ja nõuetele. Nüüd ongi koostatud alkoholimüügi seäduse muutmise sea-

6 198 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 7 duse eelnõu, mille eesmärgiks on muuta alkoholimüügi seadusit nii, et see võimaldaks Vabariigi Valitsusel teostada rahva tervishoiu ja kõlbelisuse põhimõtteile vastavat alkoholipoliitikalt. Uus eelnõu toob kehtivasse alkoholimüügi seadusesse mitmed õige olulised muudatused. Üldiselt tahetakse senist alkoholi müüki ja tarvitamist piirata ja seda teataval määral tõkestada. Kõige ulatuslikum uuendus on kavatsus võtta viinakauplused linnades ja maal suuremates keskustes riigi enda kätte, millega viinamüük tõrjutakse välja erakauplustest. Et seda aga on raske teostada täies ulatuses, eriti maal, siis tahetakse ka erakaupluste suhtes, kus viin on müügil, maksma panna mitmesugused kitsendused. Kitsenduste hulka kuulub kõigepealt siseministri võimupiiri laiendamine müügiasutuste sulgemise suhtes. Seni oli siseministril õigus sulgeda piirituse ja alkoholsete jookide müügiasutusi, kui neis korduvalt oli ilmsiks tulnud avaliku korra või julgeoleku rikkumisi. Uue korra järgi on aga sulgemise põhjuseks küllalt sellestki, kui siseminister leiab, et müügikoht tegutseb või asub kohas, mis ei sobi riigi julgeoleku, avaliku korra, kasvatuse või kõlbelisuse huvidega. Seejuures seadus ei nõua, et siseminister põhjendaks oma otsuseid sulgemiste kohta. Ainult riiklike viinakaupluste sulgemiseks on nõutav majandusministri nõusolek. Kuna seaduses ei ole mainitud ainult restoranid, vaid üldse alkoholsete jookide müügikohad, siis tuleb selle all mõista ka alkoholsete jookide kauplusi. Sellega kõik ajkoholsete jookide müügikohad 'tulevikus olenevad siseministri tahtest. Senini käis nõue, et alkoholsete jookide müügikoht ei tohi asuda linnades lähemal kui meetrit ja maal lähemal kui 0 meetrit kirikutest, koolimajadest, vangimajadest, ainult trahteriasuituste kohta, nüüd on aga see nõue laiendatud ka kaupluste kohta. Pealeselle on asutuste nimestikku täiendatud veel palvemajadega, rahvamajadega, meiereidega, emade-, lastekaitse- ja hoolekandeasutustega, sanatooriumidega ja preventooriumidega. Arvatakse nimelt, et mitte ainult restoranid, vaid ka alkoholsete jookide kauplused avaldavad eelnimetatud asutustele häirivat mõju. Uus seadus seab üles nõude, et piirituse ja alkoholsete jookide müügiasutust peab selle p i - da j a isiklikult juhtima. Kui pidaja on juriidiline isik või mõjuvail põhjusil ei saa isiklikult müügiaautust juhatada, võib asutuses olla seaduste ja määruste täitmise eest vastutav juhataja, keda selleks peab kohaseks Maksude Talituse direktor, ära kuulanud kohaliku politseiprefekti arvamise. Ainult sõjaväe, Kaitseliidu, piirivalve ja politseiametnike kogude ning kodude poolt vastava juhataja määramisel ci ole vaja Maksude Talituse direktori nõusolekult. Müugiasutu:c ümberpaigutamise, loa üleandmise või loas tähendatud õiguste teistele isikutele kasutada andmise korral ilma Maksude Talituse direktori nõusolekuta kaotab luba kehtivuse. Majandusministril on õigus määrata piirituse ja alkoholsete jookide käibe, müügi ning müügiasutustes hoidmise ja tarvitamise viisi ning piirata restoranides ja einelaudades isikule korraga müüdavat viina- ja peenviinahulka. Küllalt olulise muudatusena on eelnõus ette nähtud а 1 - koholimüügi kellaaja kindlaksmääramine kauplustes majandusministri ja siseministri kokkuleppel. x\lkoholsete jookide müük kauplustes keeldakse ka riiklikel pühadel ja puhkepäevadel, et oleks täieliselt tagatud pühapäevarahu. Seltside, ühingute, klubide või muude koonduste pidude ja näituste einelaudadele loa alkoholsete jookidega kauplemiseks annab kohalik politseiprefekt või tema volitusel kohalik politseikomissar. Seni andis sellase loa maksuinspektor politseiprefekti nõusolekul. Reisijatejaamades ning rongide ja laevade einelaudades võib alkoholsete jookide müük väljaspool tavalist kellaaega toimuda ainult reisijate tarviduseks teedeministri poolt määratud kellaaegadel. Koormailt võib õlut müüa ainult hooneisse sisseviimiseks ning mitte vähem kui 1 kast korraga. Alkoholsete jookide joomine keeldakse: 1) avalikel väljakuil (platsidel), tänavail ja teil, avalikes parkides ja aedades ning muudes üldtarvitamiseks määratud kohtades, samuti majade üldtarvitatavates koridorides, kodades ja hoovides; 2) kirikute, palvelate ja kalmistute maa-aladel ning nende juure kuuluvaü väljakuil; 3) kauplusis, tööstuslikes käitisis ja avalikel töödel; 4) avalikel rahvakogunemisil, nagu koosolekuil, pidustusil, näitusil, laatadel, turgudel, rongkäikudel jne.; 5) reisijatejaamades ja avalikes liiklemisabinõudes. Koguni uudseks põhimõtteks on see, et alkoholi müügiasutustes võivad vaatlejaina viibida seltskondlike organisatsioonide esindajad, kes on varustatud politseiprefekti sellekohase loaga.

7 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 199 Ka müügi maksu maarasid on uues seaduses õige tunduvalt kõrgendatud. Sellased oleksid tähtsamad muutused ja kõrvalekaldumised kehtivast alkoholimüügi seadusest. Kaubandus-tdoituskodia omalt poolt esitas nende päevade sees oma seisukohad eelnõu kohta. Kaubandus-töösituskoja arvates oleks otstarbekohane, kui kõik trahteriärid jaotataks kolme liiki, analoogiliselt võõrastemajadele, pansionidele ja turistidekodudele. Igale liigile määrataks erinevad õigused ja kohustused j/a püstitataks ka erinevad nõuded sisustuse, korra jne. kohta. Sellane jaotus võimaldaks majandusministril palju painduvamalt rakendada eelnõu järgi temale antavat määruseandluse õigust, kuna vastasel korral osutuks väga raskeks ühiste üldiste määruste andmine pealinna luksusrestoranide ja kuskil alevikus asetsevate viimase järgu trahteriasutuste kohta. Teisest: küljest see tiivustaks trahteriäride pidajaid oma ettevõtteis uuendusi ja parandusi ette võtma, et sel kombel saada arvatud kõrgemasse järku ja oma ettevõtteile hankida sellest sõltuvaid võimalikke soodustusi (pikem lahtiolekuaeg jne.). Edasi koda ei saa pidada põhjendatuks kaupluste õiguste kitsendamist nõudega need asugu, resp. 0 meetrit kaugemal seaduses loeitletud asutusist. Kauplustest müüakse alkoholseid jooke kinnistes nõudes ja ainult kaasavõtmiseks. Selle tõttu alkoholsete jookide kauplus on ümbruskonnale niisama vähe häiriv kui iga teine kauplus. Igaitahes keeld ei peaks käima praegu olemasolevate kaupluste kohta, sest vastasel korral peaks oma tegevuse lõpetama nii mõnigi kauplus, mis samal paigal on püsinud juba aastakümneid ja kogu oma kestvuse ajal ümbruskonda kuidagi ei ole häirinud. Kui alkoholsete jookide müügiasutuste vastutava juhataja määramiseks peetakse vajaliseks Maksude Talituse direktori nõusolekut, siis sellane nõue peaks olema ühtlane kõigi müügikohtade suhtes, hoolimata sellest, kas need kuuluvad eraisikuile või ametisikute kogudele. Pealegi on mõnel pool just sellastes kogudes väärnähteid esinenud. Samuti Kaubandüs-tööstuskoda ei poolda isikule korraga müüdava viina või peenviina hulga üleliigset kitsendamist, sest selle läbi alkoholi tarvitamine viiakse legaalselt pinnalt illegaalsele pinnale, nimelt salaurgastesse, kus kontrolli teostamine on palju raskem kui avalikes restoranides. Kategooriliselt eitada tuleb loa andmist eraisikuile kontrollida alkoholsete jookide müügikohtade tegevust. Sellane kontrollimisviis kahtlemata kutsub esile soovimatuid sekeldusi. Kontrollimise õigus jäägu nagu senini ikka ainult politseiasutuste hooleks. Väga olulise tähtsusega on küsimus, mis puudutab alkoholi müügikohtade sulgemist, kui need asetsevad lubamatult lähedal kirikuile, koolidele, rahvamajadele jne. Eelnõu järgi need asutused suletakse Maksude Talituse direktori otsusel majandusministri poolt määratud tähtajaks, kui ei ole selleks tehtud erandit. Kuigi erandi tegemine on võimaldatud, siiski seab see alkoholimüügi ettevõtted väga tuulepealsesse olukorda. Seda eeskirja peaks igal juhul kohaldatama sellaselt, et see ei tule rakendamisele vähimalt siis, kui juba olemasoleva müügikoha lähedale asub hiljem mõni seaduses loetletud asutus. Lõpuks ei saa ka müügimaksude tunduvat kergendamist millegagi põhjendatuks lugeda. Müügiaja piiramisega on restoranide käivet niigi juba vähendatud, uus seadus toob juure veelgi mitmesuguseid kitsendusi, mis ei jäta mõju avaldamata käibele. Kust peab siis tulema see tulu, millest oleks võimalik tasuda kõrgendatud müügimakse? Uue seaduse eelnõu koostajate veendumuse järgi alkoholimüügi seadus kui niisugune ei või kalduda äärmustesse. Soovida jääb, et uue seaduse kehtima hakates selle teostamisega ei satutaks äärmusse, milleks uus seadus, nagu eespool näidatud, igatahes võimalusi annab. Lp. Kes on kohustatud tasuma eriruumide umber* ehituse kulud Äride ja kontorite töökorralduse seaduse nõuetega kooskõlastamiseks? 1. aprillil s. a. astub jõusse äride ja kontorite töötertviisdhioiiu) nnääirus. Üldiselt on teada, et nimetatud imiääms s(eab ülles terve rea nõudeid äriruuimiidle toobita, niis on salhitud äirite endi jäte tööolude taotraiamamiseue. Juba varem on tähelepanu ipöördiud sebele, et uus määrus tingib i&uiuiretmas osas äriettevõtete ruiumidest kapitaalseid ümberehitusi Nimetame üksnes ir^selmissleadbnlelte sisseseadmist, iveraffllatsiaani ikioinraldlalmist, küttekehade ümberfcoirtralidla-

8 200 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 7 mijt, iküllalid>as'e vaöigustuse sisseseadmist ja eriti uste, treppide ja lätbiikäilkuide laiendamise kohustust. Selige om, eit sellased ümberehitused оаг seotud õige suurte kuludega. Need kulud on seda tunduvamad, kui arvestada, et Määrusega nõutavad ümberehitused tuleb teostada suu ir emas osas praegu kasutusel oleivates äriruumides. Kes on kohustatud neid kulusid kandma? Ei määrus ega selle alusekj olev äride ja kontorite töökorralduse seadus ei anna sellele küsimusele vastust. Määruse eeskk(jad ütlevad ük:<nes, et tööruumid.peavad olema" sellased ja sellased. Ainult kriminaalsanktsioon (Kr. S. 3i) ütleb, eit tööandjat või teima asetäitjat karistaitakise juhul, kui ta ei ole täitnud töövõtjate tervise või julgeoleku 'kaitseks yeatud seaduse või sundmäänuse eeskirju. Sellest nähtub, et järelevalveasutuste suhtes osutub vastutavaks äripidaja. Kes ja kelle kulul äriruumides vaijalised ümberehitused peab teostama, jiätab käejolev seadus laihendaimata ja selgituseks tuleb ipöörduda tsiviilsieaduste роо^.е. Äiripidajja ja ruumide omaniku üihtimisiel ühes isikus on selge, et äripidajal tuleb äripidamise jätkamise võimaldamiseks teostada ümberehitused omal kulul. Küsimuse teine pale avaneb juhul, kui käesoleva sotsiaalseadiuse eeskirjade täitmise eest vajtutav äriipidalja on ruumides üürnik. Sel puhul tekib vaidlhis, kelle peal lasuvad ümberehituse kulud kas üürileandja või üürilevõtija. Balti Erase&duise 4Ö&3 kirjutab 'ette, et üürileandja peab võimaldama üürilevõtjale üüritud eseme kasutamist. Äriruuimide üürimisel tuleb sellest j'äreldadla, et üürieandlja peab võimaldama ruumide kasutamist ärijpidamise otstarbel. See aga oimakotrda eeldab, et üüritud ruumis ei tohi leiduda takistusi, mis tõkestaksid harilikku äripidaimist. Sellaste takistuste hulka näib muuseas kuuluvat ka ruumide mittevastavusi (käesolevale sotsiaalseadusele. Teeksime sellest järelduse, et üürileandlja oin kohustatud äriruuonid omal kulul seadma sellasesse koirda, et deaduse nõuded oleksid täidetud. Tegelikult on arvata, et üürileandjad neid 'koihuseid ilma vastuvaidlemata ei täida. Äiriruumide kasutamine aga ei või arusaadavalt peatuda ja kuni tüliküsimuse lahendamiseni võib tekkida olukord, kus äripidaja peab ise omal kulul teo: tama vaijalised ümbeirehitused. Sel puhul on üürileandija ja üiürilevõtja edaspidiste varanduslike vahekordade arutamisel mõoduanidev Balti Eraseaduse 4066, onule kohaselt üürileandja peab tasuma üürilevõtjale viimase poolt tehtud tarvilised kulud ja need kasulikud kulud, imis on tehtud üürileandja nõujolekul. Nüüd on mõistetav, kui tähtis on as(ja(0'sa r istele tõlgitsus: kas äride ja kontorite töökorralduse seaduse nõuete täiteks äriruumides üürilevõtija poolt tehtud ümberehitujed on tarvilised või ainult kasulikud. Esimesel juhul võib üiürilevõtja omal käel ümberehituse toime panna ja hilljem.kulud sisse nõuda; teisel juhul, ikui ümberehitus on toimunud üürileandja nõusolekuta, tulevad kohaldamisele teissugujed eeskirjad. Üldiselt on asutud rjeisutaohale, et t a r v i 1 i- s i к s kuludeks üüriobjektile loetakse need kulud, mis on tehtud üüriofojekti säilitaimiae huvides. Nii on selge, et vajalised kulud on näiteks katuse parandamine, veetorude paikamine jne. Seega kitsamas miõttes ei saaks äride ja kontorite töökorralduse teadusega nõutavaid ümberehitusi lugeda otseselt varanduse materjaalseks säilitamiseks. Katuse või veetorude läbijoioksmisiel niäitekj ähvardab 'ehitust otsene hävimine uuele seadusele mittevastavusel varandus materjjaalselt ei (hävi üksnes selle seadusepärane kasutamine muutub võimatuks. Näib, et äride ja kontorite töökorralduse seaduse alusel nõutavad ja tehtud ümberehitused asetsevad juriidilisest seisukolhajt kusagil kasulike ja tarviliste vahepeal, mille määramine jääb juba kohtu hooleks. BES 40'63 näeb ette, et üüriieantud objektil lasuvad malksuikohusituised ja koormised on kohustatud tajuima üürileandja. Olgugi et selle all on esmaljoones (mõeldud rahalisi kohustusi, ei peaks teiste läheimate eeskirjade ipuuduimisel võimatu olema, et analoogia alusel ka nüüd nõutavad ümberehitused Ibetakse üürileandja kohuaeks. Viimase tõlgitsuse kasulks räägib rida asjaolusid. Võtame kas või välisuste laiendamise kohustuse. Kui iga suure imaja üürnik hakkaks oma äranägemise järgi kaupluse uksi ümber ehitama, võikj kogu hoone fassaad vastuvõtmatuseni moonutatud saada. Sellest hoidumiseks ja ka ehitusseaduste ja määruste täiteks peab majaomanik nõutama vastavad ümberehituse projektid ja load. Sellest nähtub juba kaudselt, et ümberehitamine ai ole ainuüksi üürilevõtija isiklik asi, vaid tõeftine ja püsivaim huvi ning kohustus lasub üürileandjal. Olgu sellega kuidas on, vaatleme kõige ebasokxvitavamat tõlgitsust ülürüetvõttjia 'Seisukohast 'kui tehtud ümberehitused loetakse kõigest kasulikeks ja kui nende soovitamiseks ei ole üürileandja nõuäotoetkut.

9 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 201 Ka sel коотаі ei saa kogu koorimist veeretada üürileandjale. Balti Eraseadu.se kommentaatorid ja kohtupraktika on asunud seisukohale, et sel juhtumil on üürilevõtljal õigus tehtud parandusi ja täiendusi miahia viõtta. Nüüd 'aga oin selle õiguse teostamine lausa (võimatu. Ei saa ju üürnik näiteks uikse laiemat ullatust kaasa võtta. 1S0I karral ikohustatakse üürileandjat tehtud paranduste eest tasiuima selles ulatuses, imilles ta rikastub, rikastumise Iköhta käivate eeskirjade alusel. Rikastumise fakt ise peaks olema väljaspool vaidlust, kuna ümberehituste ja paranduste tegemata (jätaxlisfed peaks üürileandlja ise need sooritama ruumide üüritavusie huvides. Bikastuimise ulatus lühtulb aga ümberehituse või (paranduse ipuhul õieti tehtud kulutuste suurusega. Kokku võttes peaksime järeldama, et äride ja kontorite töökorralduse seaduse ja äiriide ja kantorite tööterivisihoiu määruse alusel nõutavatest ümberehitustest ipeab üiürileandjja-anaijaoimamk osa võtma. Osavõtu kohustuse aluse ja korra määravad BEiS 4053, 4063 ja 4066 (kohaldamine, tõlgitsusi ja tegelikud! vahekorrad. E. Pung. Juhtnöörid julgeolekukomiteede organiseeri* miseks Töö õnnetust ega võitlemise teenistusse rakendattiuid Eeslti Tööllisite Kindikustuisühingu häälekandja kaitse ennast" nr. 3 on avaldiairuuid alljärgneva tööstuslikke käirtiisi huvitada tohlbiivta kirjuitiuise: Kagiemused lon näidanud, et poile kerge ülesanne tööldislkonda tõeliselt huvitada nende enda juiligeouekuiks rakendatud tööõnnetuste vältimise aktsioonist. Viõiiüüist tööõninefciuisltega tuleb juhtida nii, et siee imuuituiks populaarseks..setest.seisukohast lahenetagu ka käitistes julgeolekukomitee lorg'aniaeierdhniisieile. KalbMemata siuiudalks käitisiets vastavate eeldustega julgeolelkuatmietinflk vajalisi ülesandeid teoisltadia, kuiid tema üksikuna jääks ikkagi käitise juhatuse admini- Etratiivtsiete Ikoiririallduisite täitjaks ja nii mõnigi tenna hästikavafcietiud siaimim leiaks vaid kaasaelamiseta іоігітішіа täiitmliisie. Kasu täitmine kasu enda pärast ei tvii* tööstusliku käitise kaitsie letniniast" töös edule. Tööliskondia peab imbuimia airuisiaalmälne, et võitlus tööõnnetustega on 'eluline ja tarviilinie osa käitises. Julgeoleku - komiteede 'Orgmiseerimise alal kasutatakse õige mitmeid viise, ikudid neist *otn elulisimaks osutunud see, mis püüab võimalikult palju isikuid siduda kaitse emmast" Üikumise euluviiimisieiga. Sellpärast pole küllalt praktiline julgt&olekukoirnflteiede fcõim ffilkmieid nimetada, vaid tuleb jätta eriti töölisesindajate julgieiolieku tööjje saatmise vialik otsustada kogu töölisikonnalle hjääletuisie teel. Samuti tuleb eelistada alllatisitele, püsiva iseloomuga julgeolekukomiteedele vahelduva koosaeiisraga organisaitisioioni. Ei tule muidugi unustada, et tegeliku töö läbiviimise raisöcuis ja samxuti kaaluw osa mirtsiatiivdist lasub ikkagi lälatisel julgeolekiuiametnukiul. Tõmmates aga aasta-aastaüt uusi miehii vilunud tööliste hulgast käitisie IWaitsie ennast" tööd juhitavale keskusele juure luuäksie aja joiofesul (käitises kaader lugupidamise js huviga võitlusele tööõnnetult ega suhtuvaid isikuid. Nende kaudu levivad kaitsie ennast'' ideed laias töölislkomnas ja uiuisbulniulkad astuvad õhkkonda, kus juiba tuntakse tööõninetujst kui vaenlast ja (osatakse temast hoiduda. Selles mõttes on kodukorra 5, et palkfkuda võimalusi kaitse enma'st" tööst tegelikuks osavõtuks (paljudele töölistele ja mõnda alatasa anda uut verd ja uusi ideidki ka liikumisele endale, Alljärgnevailtt toome j ud g eо 1 öikiuüti оm i- tee standardkodukorra, miis peaks sobima suur- kui Ika keisfctööstuslikele käitistele kaitse ennast" töö aluseiks. Julgeotekxikomitee kodukord tehtagu tööliskonnale teatavaks ja rakendatagu ipänast seda elilu ühes siin ettenähtud valimistega. Julg'enoDekuam.etn.iku töö ja ülesannete toolita leidub üksikasjaline kirjeldus Käitise emmast" ajakirja esimeses numbris. Julgeolekukomitee kodukord. 1 käitises julged ekukomitee ülesandeks on: kaasa alidata nõuandva organina käitisie juhatusele tööõnnetuste vältimisel ja äratada töälisikonmas huvi Kaitse 'ennast" töö vastu. Juilgeoleikuikoimitee otseseiks ülesandeiks» on: a) juhtida käitises kaas julgeolekuametnikuga tööõnnetuste vältimisie propagandat; b) kaaluda 'abinõude tarvitusele võttu tööõnnetuiste vältimiseks ja esitada vastavaid ettepanekuid 1 käitisie juhatusele; c) teha paiklikke ülevaateid suuremate tööõnnetuste pubul; d) anda juhtnööre juugeolekuametrmkule ja aidata kaaisa sobivate Ikaasitööüiste leidmisel.

10 202 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr Julgeolekukomitee koosneb... liikmeist, neist... käitise juihatiuisie poolt nimetatud esindajat meistrite ja ametnike hulgast ja... tööliskonna esliindajat, ikeis valitakse igast Mitise osakonnast või osakondade puudumisel üldkogu.poolt. Julgeolekukomitee liikmeks võib valida töölisi, kes on. olnud vähimaüjt 5 aastat käitise teenistuses. 3. Julgeolekukomitee esimees ndtm'etatakse eraldi käitise juhatuse paolt, abiesimees on komitee poolt valitav, sekretäriks on julge,oiekuametnik või vasitiav isik, kes täidab julgeolekuametndku ülesandeid. 4. Juilgeouekukomdlteel icm õigus tatsuda oma (koosseisu ajutisi liikmeid.ecriiüüeisiainfnietie täitmiseks. 5. Julgeolekukomitee liikime õigused Ik-eistavad ühe aasta. Kiäiitisie jiulhatiuise poolt mää-' ratud l'irilkrmieid võib uuesti nimetada, töö'lislkonina poolt valitud liikmeid ei saa tagasi valida lahkumdisajasfc atrvatesi kolme järgneva aasta jooksul. 6. Liikme enneaegse lahkumise pu/hul valib.sama osakond, midda 'esindas lalbkuinud lilige või üldkogu, тане isiku. 7. Julgeolekukomitee (korralisi koosolekuid peetalkse iga!kuu üks kord väljaspool tööaega. Komitee võib kokku lasltiuda ika erakorarailisliks kooaolekudlks. Koos/oUek om otsiusevõimelinei, kui koos on esimees või abiesimees ja pooled komitee liikmeist. 8. Komitee peab koostama igaist kowstoile- -kuist pirotoflaolli ja esitatina selle käitise juhatusele. 9. Julgeolekukomitee töölisesit liikmed on ka üihtlasi oma osakonna usaldusmehed ja neradla erimseks* ülesandeks on: a) töölkaasl aistega tööõnnietuiste välltilmiisie võimailratie amutemine ja nende arvamist ning soovide edasiandmine julgeolekukomiteele; b) tööliskonna huilgas uustulnukate ja eriti noorte tälhelepanu juihtimiiine tööiõnnetuiste 'ohule ja nendele kaitsevahendite tutvusiliamine. Eeltoodud ju%eolekukomditee kodukord on täiell määral rakendatav käitistes, 'kus on tegevuses vähimalt 200 töölist. Selle juures olgu kindlasti tegevusse rakendatud iseseisev jlulgeoliekuamietnik. Käitistes, kus puuduvad osakonnad, valldtagui kõnniteesse lihtsalt rohkem töölisi. V ä i к ts e m a i 1 к ä i t i s i 1, ka neil, kus puuduvad oisakomnad, on öamuti imiõeldav julgeolekukomitee organiseerimine, kudid see koosnegu käitise juhatajast, 1 2 meistrist ja 1 2 tööliskonna esindajast. Iseseisva julgeoilekuiametniku asemel rakendatagu tööle imõnii meisitireist või mõni teine sobiv isik, kes täiendaks kaitse ennast" töö ülesandeid. Käitäsdis, 'kus on tegevuses alla 30 töölise, piirdutagu vaid kas käitise juhatajale või mõnele meistrile julgeolekuamefeniku kohuistuiste lasetamisega. Komiteed poile isiin tarvis 'Ongainiseerida. Töö edu mõttes on otstarbekas käitise julgeolekukomiteesse valida піііэатга palju tööliskonna esindajaid /kuipalju seal on käitise juhatuse poolt määratud meistrite ja ametnike «simdajadd. Iseseisev, väljaspool neid, aigu juba kõnnitee esimees. Julgeolekukomdteie liikmelte koguarv ei tohi ületada flß isikut. Majandusringkonnad Vabadusmonumendi korjandusest osa võima Kaubandus iõösius koja kaudu Kindlas veendumuses, et meie kõige laialdasemad majandusringkonnad üksmeelselt soovivad aktiivselt osa võtta seltskonna suuie algatusena toimuvast Vabadussõja Üleriikliku Monumendi püstitamisest, esimeses järjekorras sellekohase üleriikliku korjanduse toimepanemisest, otsustas Kaubandus-tööstuskoja juhatus korjanduse läbiviimisele majandusringkondades omalt poolt abi pakkuda, rakendades selleks ka koja kohapealsed osakonnad ja esindused. Arvatavasti toimub see sel teel, et Kaubandus-tööstuskoda organiseerib oma osakondade ja esinduse juures kõikide kohapealsete kaupmeeste, töösturite jne. organisatsioonide esindajaist vas- tavad toimkonnad, kellede ülesandeks jääks korjanduse tegelik teostamine oma organisatsioonide liikmeskonnas ja väljaspool organisatsioone seisvas kaupmees- ja töösturkonnas. Lähemad korjanduse kavad on monumendi püstitamise peakomitees alles väljatöötamisel. Soovitav on aga, et korjandussummad ei jaguneks mitmete korjajate vahel, kel tihti majandusringkondadega on vähe ühist, vaid et selle suure aukohustuse itäitmine täiel määral sünniks majandusringkondade nimel. Sellest järgnevalt tuleks majandusringkondadel ka oma annetused teha ühiselt Kaubandus-tööstuskoja kaudu.

11 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 203 Inglise heeringakaubanduse esindajad Eeslis Laimud nädalal viibisid Tallinnas Briti heeringakaubandusie keskorganisatsiooni British Herring Indnistry Boaird'i esindajad Sir Evan G i b b ja Mr. Andirew Anderson. Herring Induistry Board on tänavu aasta algul ellukutsutud rpoioiliaiinetlik üleriiklik organisatsioon, kelle üleisandeks on 'koordineerida (kõikide Briti heeirinigapüüdjabe да -ikauipmieeisite ning eriti eksportijate tegevust, sihiga luiua parem kord terves kauibandushiaruis. Eriti on uuelt loiodud organisatsiooni ülesandeks aidata kaa&a briti heeringate turustamisvõiimälruiste avardamisele ja parandamisele välismaal. (Selleks tahab nimetatud Board luiua otsest kontakti imiplorlbmaade vastavate importööride oirgani satsioonidega. Henring Industry Bioard'ile on antud suured Õigused Inglise eksportijate korralekutsumiseks. Ühenduses isir Evan G i b b 'i Eestis viibimisega (korraldas ikaubandius-tööstusikoda 27. 'mläirtsill is. a. koja esimehe Joakim Puhk'i eesistuimisel erinõupidamise, milleisit peale Inglise esindajate võtsid osa KJaulbandiuis-tööstusfeojia dir. V. Siimsivart, koja juhtivaid ametnikke ja kõikide eesti heeringate eufurimpartööiride esindajad. Briti osatähtsust heeringate impordis Eestisse näitavad järgmised airvud: a. veeti sisise soolatud heeringaid 6990 tonni Elkr väärtuses, sollest Inglismaalt 5773 tonni Ekr Ш.218 väärtuses. Nõupidamise tulemusena ipeeti tarviliseks senisest tihedamat (koostööd heeringate isuurimipoirtijate vahel ja nende koondumist. See koondis taotleks heeringaituru paremat korraldamist ja ipealks otsest ühendust briti heeringakauibanduse keskorganisatsiooniga Londonis. Nõupidamisele järgnes eine Kaubandus-tööstuskojais, millest ipeaile nõupidamisest osavõtjate võttis osa toa Välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna direktor G. Merd 29. imjärtsiil s. a. tullid heeringa-isuuranüügiäride esindajad uuiesti Ikokku Kaubandus-tööstuskotta, kuis oitistustati asutada Eesti heeringasuuirünüügiäride koondis ertsekstsdoonina Suurikauipmeeste Ühingu juures ning moodustati vastav organiseeriimise komitee, (kuhu valiti hirad E. Dondoirff (F-a Joachim Ohristn Koch), H. Peetrdmägi (ETK) ja R. Puhik (A/S. Jaaik Puhik & Pojad). «Ф члштт Heeringaimportööride nõupidamiselt Kaub.-tööstuskojas Püsti Sir Evan Qibb, keskel koja esimees Joakim Puhk

12 204 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 7 Apelsinide import Välismaa puuvilja import, eriti apelsinide import, on. meil alati olnud vaidlusobjektiks, põhjendustega, et apelsini importijad 'teenivad liig suurt ja põhjendamatut vahekasu ning ei impordi küllalt head kaupa. Et tuua vähegi selgust sellesse küsimusse, selleks on mõeldud käesolev kirjutus. Apelsine lubatakse meil importida ajavahemikul 15. detsembrist kuni 15. maini, s. t. sellest ajast peale, kui arvatakse, et meie kodumaa õunte tagavarad on juba lõpukorral. Meie apelsinide import sünnib peamiselt Palestiinast ja Hispaaniast. Mõistetavail põhjusil on import Hispaaniast viimaseil aastail tagasi läinud ja Br. Palestiinast kasvanud. Apelsinidelt on toll ning erimaksud kaunis kõrged, mis teevad ühe kg kohta välja:»toll 20 senti ja erimaks 10 senti, seega kokku makse ühelt kg bruto 30 senti. Arvates 1. veebruarist alandati tollimaksu per kg 10 senti ja praegu tollimaks ühes erimaisuga teeb ühe kg kohta siiski suure summa välja, s. o. 20 senti kg bruto. Meie apelsinide import on sündinud, nagu juba nimetatud, peaasjaliselt Palestiinast, kust eksporditi üldse 1938/39. a. ca kasti (kasti kaal kg), Palestiina apelsinide ekspordist läheb 90% Inglismaale ja ülejäänud 10% Saksamaale, Rootsi, Soome, Eesti, Lätti, Poola, Leetu, Bulgaariasse ja Rumeeniasse. Eksport algab ca novembrist ja kestab aprilli lõpuni. Eksport on korraldatud järgnevail põhimõtteil. Palestiinas apelsiniaedade omanikud kuuluvad kooperatiivühinguisse, kes ostavad üles kogu saagi, sorteerivad kauba ning otsivad kaubale turu. Tuntumaid kooperatiive sel alal on: Hachaklai Ltd., Pardess Ltd, ja The Jaffa Orange Syndicate Ltd. Apelsinid hakkavad valmima novembri keskpaigu ning viimased apelsinid võetakse puudelt maha aprilli lõpul. Samaaegselt võib ühel puul näha õisi, poolvalminud ja täiesti ekspordiks kõlvulisi apelsine, nii et üks puu võib vahet pidamata anda kuus kuud järgemööda saaki, mida ka järkjärgult realiseeritakse. Tavaliselt on ühe puu kogusaak ca 300 apl. Eksport sünnib kahel moodusel: ost sünnib kas kindlal arvel (tellimisel) või komisjonikaubana. Eksport kindlal arvel (ettetellimisel), nagu ka meie Eesti importijad suuremas osas apelsine ostavad, korraldatakse sääraselt, et tellimised antakse aegsasti ettemääratud saatmise tähtaegadega. Mõned päevad enne tellimise täitmist ja kauba ärasaatmist asutakse apelsinide puudelt mahavõtmisele ja sorteerimisele. Apelsinid sorditakse 4 sorti ja suuruse järgi viide suurusse. Esimesse sorti sorteeritakse säärased apelsinid, mille koor on õhuke ja sile, ilma defektideta need hoiduvad alal kõige kauem, on mahlakad ja kannatavad pikemat vedu. ІІ-se sordi apelsinidel on koor paksem ja krobedam, mahlakus veidi väiksem. III ja IV sordil on koor paks, krõbe ja defektidega need hoiduvad alal märksa lühemat aega ning praaki tuleb palju rohkem ette kui kahel esimesel sordil. Suuruse järgi jagatakse apelsinid sääraselt, et neid mahub ühesuurastesse kastidesse 120, 1, 180, 210 ja 240 tükki. Kasti raskuseks on: standard 38 kg, large kg ja extra large kg, netokaal on 6 kg vähem. Et saada I sordi apelsine näiteks kasti, selleks tuleb puudelt maha võtta apelsine kasti jaoks. Mida vanemad puud (16 25 aastat), seda rohkem I sordi apelsine nad annavad. Kuue- ja seitsmeaastased puud annavad ainult teist ja madalamaid sorte, nad kasvatavad harva peenemakoorelisi apelsine.

13 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 205 Ühest lõikusesit või puudelt mahavõetud partiist saadakse umbes järgmine sortiment (suuruse järgi): 20% 120-lisi, 60% 1-lisi ja 20% 180/210- ja 240-lisi apelsine. Sellest on ka tingitud, et iga tellitud partii ei sisalda mirtte ainult väikesi apelsine, mida meil rohkesti nõutakse, vaid 5 10% suuri, 10 40%-keskmisi ning ca % väiksemaid. Iga eksportfirma märgib omad sordid kvaliteedi järgi nimedega: Hachaklai I sort on Hercules, Il sort Boy; Pardesisi firmal: I sort Pardess, II Pax, III sort Ophir. I sorti müüakse harilikult cif hindadega (Eestisse kauguse tõttu fob hindadega), kusjuures importija võtab enda kanda kuni 5% praaki, üle selle protsendi praagi kannab eksportfirma. II sorti müüakse fob hindadega, kuna siin rikkiminek on palju suurem ning Importfirma võtab enda kanda kuni 8% praaki, üle selle %-i kannab riisikot eksportfirma. London ostab 10% I sorti ja 90% II ja III sorti, suuremas osas suuri apelsine. Rotterdam samuti peaasjaliselt II ja III sorti ja vähesel määral I sorti, Rumeenia ja Bulgaaria IV sorti, kuna sinna on vedu ligem ja see sort kannatab välja ainult lühikest vedu. Eesti, Soome ja Rootsi ostavad peaasjaliselt ainult I sorti apelsine, kuna kauge maa tõttu (apelsinid on teel kolm-neli nädalat) madalamate sortide eksport on raskendatud. II sorti kaupa ostab Eesti Londoni või Rotterdami kaudu. Apelsinide ekspordi juures peab veel tähendama, et I sordi pakkimisel ja väljasaatmisel teostatakse kolm korda kontrolli; esimene kord puudelt mahavõtmisel ja sortimisel, teist korda ladus paberisse pakkimisel ja kolmandat korda kauba väljasaatmisel. Kontroll iteostub valitsuse poolt. Teiste sortide juures teostatakse ainult kaks kontrolli. II ja III sordi ostmisel Londonist ja Rotterda- mist kauba väljasaatmisel tulevad need tihtipeale ümberpakkimisele, kuna harilikult kauba väljasaatmiseni ja selle sadamatesse jõudmiseni tõuseb praak kuni 7%, sellest on tingitud ka, et sealt ostes on raske saada 200-kastilist partiid ühemargilist kaupa, vaid see koosneb kuni 10-st eri margist. Nüüd järgneb küsimus, kuipalju maksab kast apelsine meie importijale. Palestiina hinnad on fob Palestiina sadamad sh. 8/9 (kasti kaal 40 kg), meie valuutas Kr. 8.02, toll ja erimaks kastilt 8 kr., tollikulud senti, vedu tollilaost importija lattu 10 senti, kindlustuskulud 4 senti, rikkiminek kuni 4% 92 senti, jäämaks 1,5 senti, ekspeditsiooni kulud, s. o. vedu ostjale, 10 senti, ärikulud 3% 69 senti, läbikäigumaks 0,5% 11,5 senti, puhtakasumaks 15 senti, seega omahind kastilt (40 kg) on Kr Lubatud kasu (kaubanduslike ettevõtete läbimüügi keskmiste kasuprotsentide klassifikatsioonitabel 1938/39. maksuaasta kohta) on 8 % müügihinnast. Maha arvates 3% ärikuludeks, teeb see siiski välja 5%, mis võimaldaks importijail seaduslikult teenida ühelt kastilt ca Kr kuni Esitatud kalkulatsiooni kohaselt jääb netokasu ainult 14 senti kastilt, kuna kast müüakse Kr. 22. en gros. Kui kasti kaal an kg, nagu see on large ja extra large kastide juures, siis loomulikult tõusevad toll, erimaks, läbikäigu- ja puhtakasumaksud ja muud kulud, mis teevad kasti hinna 5 10% kallimaks, mis väljendub selles, et kasti hind võib tõusta 1 2 krooni võrra. Loodetavasti on nüüd ümber lükatud need väited, et apelsinide importijad teenivad põhjendamatult kõrget vahekasu, ning igaühele on selge, et meie apelsinide import põhjeneb lubatud ning normaalsel vahekasul. А. M. Ratsionaliseerimise Komitee otsuseid Otsus nr. 12 Kauplustes müügilolevate seepide normimiseks Ratsioinalueeiriimise Komitee poolt 20. märtsil a. vastuvõetud ja majandusmüiistiri ploolt kitramtatud otsus kauplustes müügilolevate seepide noomimiseks.avaldatakse teadmiseks ja tä'timiseks järgimiselt: 1. Kõikidel kauplustes mlüügifeievatel seepidel väi nende paketndei'1 pealb olema imiäxigitud puhta kleebi sisaldavuse protsent, värsike seebi kaal ja valmistada firtma nimetus või registree-,r/buid ärimärlk, kusljuuir&s igal firmal võib olla ainult üks registreeritud äffiimäirk. Värsike seebi kaalu märkimine Marseille, läbipaistvale glütseriinseebile ja tualettseebile pole nõutav. 2. a) Kirju pesuseep peab sisaldama puhast seeipi vähimalt 52% ega tohi sisaldada vaba a^kaali üte 0,4%. Kirju pesmseep lastakse müügile aimult 400-g tükkides.

14 206 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 7 b) Tuuimseieip peab sisaldama puhast seepi vähimalt 6S% ega tohi sisaldada ivaba alfcaali üle 0,2'%. Tuiuimseetp lastaik.se müügile ainult 400-g tükkidesl. c) Pileeiritud sauna- ja kümblusseebid" peavad sisaldama vähimalt 85% puhast seepi ega tohi sisaldada vaba allkaali üle 0,1 %. Pileeiritud saunaja Mimblusseebid lastaks imüügile ainult - ja 200-ig tüjkfkides. d) Pileierimata sauna- ja 'kiüimlbliuisseebid peavad sisaldama vähimalt 68% puhast seepi ega tohi sisaldada vaba alkaali.üle 0,2%. Pileeriimata raiuma- ja küanblusseebid las talk se müügile ainult - да 200-g tükkides. e) Marseille see p peab sisialdama vähimalt 6&% pühast 'seepi, ei toihi sisaldada vaba allkaali üle 0,05% qga vaiguhappeid. Marseille ніеер lastakse tmlüügile ainult - ja 200-tg tükkides!. f) Pileeritud tualettseep peab sisaldama vähimalt Tb% puhast seepi ega tohi sisaldada varba allkaali üle 0,1%. g) Pileeriimata tualettseep peab sisaldama vähimalt 05% puhast aeejpi eiga tohi sisaldada vaba alkaali üle 0,1%. h) Läbipaistev igmtseiriiiriseep peab sisaldama vähimalt % (puhast seepi ega tohi sisaldada vaiba allkaali üle 0,1%. i) Seebiheltbed Oa seebipulbrid, ivällja airtvatud habemeajamise vahupullbeir, peavad sisaldama vähimalt 85% puhaßt seepi eiga tohi sisaldada vaba allkaali üle 0,2!% ja vaiguhappeid imitte üle 2%. j) Võidiesieep (.roheline seep) peab sisaldama puhast seepi vähilmialt 45% ega tohi sisaldada vajba alkaali üle 0,5%. Eespooltoodud puhta seeibi 'sisaldavuse protsemtimäaraidieist om lubatud tehnilistel põhjustel kõrvalekaldumisi (kuni 2% absoluutsest puhta seeibi hulgast, arvatud värske seebi kaalust. ikõilkidle matroonseepide juures arvestatakse vaba allkiaali NaOH ipieale jiaj võideseebi (rohelise seebi) juures.(punkt j) KOH peale. 3. Käesoleva normi alla ei Ikuulu: a) arstlikud sieebid, mida valmistatakse isotsiiaalministeeiriunii fammaatsiaosakonina eriloal, b) irätsepasteep, c) Hivaseebid, d) vedelad seebid, e) eriseebid, mis on valmistatud eribellimistel ega lähe imüügiki kauplustesse. 4. AmiaBiüisiid puhta seeibi ja vaba allkaali sisaldavuse määramiseks teostatakse käesoleva otsuse lisasi toodud analüüsi meetodite järgi. Analüüsi Rasv hapete meetodid. määramine. Kaalutakse 20,00 g seepi.260 cm 3 -lisse kõngekuljulisse Ikliaasi бі kaussi, lahustatakse segades klaaspuilgaiga umbes 105 cm 8 kuumas vees, lisatakse nii pallju väävel- või soolhapet (ca 2,-n. hapet ca 40 om 3 ), et veelahu pärast uieebi laigumemiistl oleks tugevasti hapu, ja soojendatakse veevannis, kuni veel peäl ujuv rasvhapeite.kiht on muutunud täiesti läbipaistvaks ja selgeks. Lisatakse siis 10,00 g vaha, tseiresiini või kõrgema sulamistäpiga (st. ca '&6 C) pairafiini, (oo)jemdatakse, кшіш lisatud aine on täieliselt sulanud ja segunenud rastvhapeiteiga. ilastakse jahtuda, kuni rasvhapped on hangunud, võetakrle klaaspulfc välß'a ja ettevaatlikult pulgaga vajutades klaasi seina äärtes 2 3 kohas kujunenud koogile pööirdlalksie kook rvieirtilkaalsesisiei asiendisse nii, et klaaspulgast fcoioki jäänud lauk on ülespoole, haaratakse kook auikupidi traadi Jt koniksu õtsa, pestakse veeiga ja riputatakse kook tiraadi' otsas veest valguma ja kuivama. Esialgu tilgub vesi ise alla, plära:lt tuleb kook kuivatada kuirnpaberiga. Pärast 3-päevalist rippuimisit toatemperatuuris asetatakse kook väikeose kaalutuid poartselankaussd ja kaalutakse. Kiiremaks kuivatamiseks tuleb kook paigutada 24 tummiks efcsikaatoirisye vaakuumi alla, asetades kausi Mõrvale teise kausi fosffionpentofcsüüdaiga. Arv es tus: rasivhapeite % = (а -10), kui a on koogi kaal. ~2Ü ~~ Märkus: 1) Kooigi ikov.en.dus ained (rvaha, useresiim viõi parafiin) lisaitiakse siis, kui rasvhapete iseloomust timgituina kook iei hangu, magu see esineb peamiselt rohelrjbe seepide juures. isiiis on ainvestus: а. = ~ "on Was(v bapete %, kui koogi kaal om a. 2') Klaasi seintele jäävad hangunud rasrvhapeite vähesed tükikes'ed kraabitakse nõia albil kokku ja pühitajksle noa pealt 'kurnpalberile, kust need 'noaga eraldatakse ja paigutatakse eespoolnimetatud kaalutud poirtselankausei. Kui seep sisaldab vees ja happes lahustumatuid tarbeaineid, imääratakde rasvhapete % eetri meetodi abil. Selleks kaalutakse 5,00 g seepi 1. (200 om 3 kolbi või klaasi, lahustatakse %-lises alkoholis ja kumatakse ninig pestakse klaasi või kausrdi. ф Filtiraati auirutatakse,' kuni kaob alkoholi lõhn, siis kallatakse liahutuslehtrisise; klaas või kauss pestakse kuuma veeiga samasse lehfcrüise uid, et

15 Nr 7 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 207 oleks umbes am' 5 ialhu. Siis lisatakse ca 2i-m. vaaivel- rviõi soolhapet umbes) om 3, tarbe korral siootjendiatak іе veevatnnis ija pärast jaihturmist loksiutiatakse samas lehtris uimlbes 75 om 3 mitte üle 65 С keeva peitroleeitirdgia. Seejärele alumine (vee) kiht Itasitaksie teise lalhuituslehitadsise ja loksutabaks veel kord umbes 40 cm 3 petroleetriga, vesd.ta.ie küht visataikse ära, petir oleetiri kihid kamatafcse koikiku ja pestakse veega happevaibaks, kallatafcsie siis kaalutuid kolbi ja aurutatakse kuni 70 С soojas veevamnis. Lõpuks ikravatatakse lühikest aieiga termostaadis, mitte üle C, vahetevahel õlhku läbi puhudes, ofcstidleeiriivatei rasvhapete juuires (liniaiõlilhape ja teised) aga ciöebappegaasi läbi lastes. Kookos- ja pallmiteraõlihalpeite korral ei ttohi aurutad'a ja kuivatada veevannil üle 56 C, kuna need' rasvhapiped 1 on Ikerigesti lenduvad. Puhta seebi imaäiraimine. Puhas sieeip on irasrvhajppeialkaali sool. Kuna selle analüütiline määramine юп aiegaviitev, arvestatakse puhta seebi % rasrvhajpete %% siel teel, et leitud rasivha pete %% kormtatakse l s 09i-iga. Roheliste seeipidle puihuil korrutatakse rasivhapete % 1,14-iga. Näide: rasvhappeid leitud 60,i5%, puhast seepi: 60,5.1,09=66,0%. Tuntud majandusteadlane prof. Nikolai Köstner pühitses 26. märtsil s, a. aasta sünnipäeva, Vaba al lk aa li määramine. Kaalutakse kolbi, imiahuiga ßßO (300 con 3, 5,00 g seepi, lisatakse ca cm 3 70%-Iist (tmahu järgi) alkoholi. Kolvile paigutatakse püsttjahiuta)ja niing keedetakse veevaraniil, ikuni seejp an lahustiumuid (täidetud seepide juumes, (kuini seebitukikesi pole enam märgata). SeHe. järele, vajaduse karral, kumnatalkse kuiuimialt (tairbe fcoirral eoiojavee lehtri abil), filter pestakse sataa alkoholiga 3' 4 korda, lastakse jahtuda, lisatakse kolbi veel om 3 70% alkoholi ja 10%-list baairiumkloiriidilahu (oa cm 3 ), kuni BaClj enam ei anna sadet. Sellie järele lisatakse kolbi indikaatorina flenoollftaliediniiliahu ja kui saebilahu väirv fko'lvi-i peaks miuiutuima ipunaseks tiitritalkse ОД-n. soolhappega kuni punase värvi kadumise ffnoimendini. 1,0 cm" 5 0,1 n HOI vastab 0,0040 g NaOH-le ehk 0,0056 g KOH-le ja kaalutise jutuires 5,00 g vaba NaiOH%= a. 0,004. ja 5fiÕ KOH% = а.. 0,0066. kui a on 5,00 üitrimisel kulunud' 0,1 n. soolhappe kuupsentimeetrite huik. Prof. Nikolai Köstner *aasiane N. Köstner sundis Tammistus, Tartumaal, lõpetas 1915 a. Moskva kaubandusinstituudi. Pärast Vene revolutsiooni ta siirdus Eestisse, kus a. valiti Ajutisse Maanõukoguse, a. detsembris Ajutiste Valitsusse majandusministriks, kust ta aga lahkus peagi, minnes Pariisi rahukongressile Eesti rahudelegatsiooni liikmena. Valiti a. Asutavasse Kogusse. Oli lühemat aega O. Strandmanni ja J. Tõnissoni kabinetis kaubandus-tööstusministriks ning Eesti valitsuse esindajaks ja konsuliks Põhja-Ameerika Uhendriiges toimetas N. Köstner ajakirja Eesti Majandus". Võttis osa Kaubandus-tööstuskoja Elluviimise Komitee töödest koja põhikirja koostamisel ja oli lühemat -aega Kaubandub-tööstuskoja nõunikuks. Tartu Ülikoolis hakkas N. Köstner pidama loenguid statistika ja tulundusgeograafia üle a. kevadsemestrist ja valiti hiljem teoreetilise majandusteaduse professoriks. Rahvasteliidu rahanduslikuks nõuandjaks Bulgaaria valitsuse juure valiti prof. N. Köstner a., kellena ta tegutseb praegugi.

16 208 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 7 Õiendus artikli kohta Kas kodumaa tekstiilkaup on kallis?" Kauibandmsi-tööstasklotja Teatagas" nr III om avaldatud refereering ajalehest Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated" nr IX a. ilmunud artiklist Kas kodumaa tefcstülkauip on kallis?" Nimetatud refereeringu kohta seletab Kaubandustööistuisteoja Teataja" toimetus, et selles awaldatud mõtted ei olnud ao'ailehe ^IKSKesMiidu Teated" toimetuse seisukohtadeks, "waid nimetatud artikkel oli avaldatud tekstiiltöösturkonina ridadest saadetud kirjutusena "mõttevahetusie korras. Vastav ÜKSKesMiidu Teadete" toimetuse sellekohane märkus oli aga eksikombel refereeringus tähele panemata jäänud, mida siinkohal lahkesti palume õiendada. Majanduslikke teateid kodu ja välismaalt Puuviljaimportöõride nõupida* mised. peeti Kaubandue-tööstuskojas 25. ja 27. märtsil ja 3. aprillil s. a. T kus oli arutusel puuviljahinna kalkulatsioon. Kuna mõnelt poolt püütakse väita, et importöörid olevat viimasel ajal puuviljahinda põhjuseta tõstnud, siis koostati ja esitati tegelikule olukorrale vastavad kalkulatsioonid Majandusministeeriumile. Lähemalt seda küsimust on valgustatud meie tänases lehes teisal kirjutuses Apelsinide import". Suur huvi kaubandusalaliste loengute vastu. Kauibaaidiuis-töÖistusikoja jptoollt üle Tiigi tähtsaõlmais Ikesikuisisi ikoirwaildataviafbe Ikaulbandulsaflaluste Oioenigute -vastu valitseb koha peäl rõõmustavalt suur huvi. Järjekordne loengute sari peeti 28., 2i9. ja 30. märitsil Viljandis, kus ettekannetega esinesid Kauib.-tööstusfkoija nõunik A. Mändvere ja Kauib.-tööistoskoija sekretär A. Lahe. Nõunik A, Mändvere kõneles koflim (loenigutuindi kaupluse koirrastaonisest ja sisustamisest, kuna sekretär A. Lahe kuue-loengutunnine ettekanne käsitles käitumis- ja teenimisioiskust ärides ja геыааюіі põhiniõtteid. Ettekandeid kuuilati suure huviga väga rohkearvulise, igal õhtuil Mgi 260- peaüise, kuulajaskonna poolilt. Järgmised illoengute sarjad on nähtud ette järgmiselt: Viljandis aprillini: Kaubanduslike väikeettevõtete raamatupidamine, kaub. kalkulatsioon ja Kaubandusalalistest loengutest osavõtjad Viljandis

17 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 209 lektor majandus kaub. 'kirjavahetus teadlane 0. Treier. Võrus 18. ED. aprillini: Kai turnis- ja teeninxi s о isikus ja rekil aiamai (põhimõtteid lektor Kaub -tööstuskoja sekretär A. Lahe. Kaupluse ikio rr a st aim ine ja sisustamine leiktoir Kaub.-tööistuiskioja nõunik А Mändvere. Valgas Ъ8і 30 apriffind: Tähtsaimaid kaubandusse puutuvaid seadusi ja üksikuid norme lektorid Kaub.-töösitusikoja nõunik E. Berendsen ja koja jurislktonsiullt E. Rung. Eesti kalevivabrikud esinesid Leipzigi kevadmessil. Hiljuti lõppenud Leipziigi kevadmessil esinesid Londonis asuva Rahvusvahelise Villatöösturite Liiidu (poolt korraldatud kollektiivtväljapane- /kua eesti kai evi vabrikuid. Eesti osas vajalised väljapanekud valis rvä\ja "Üleiriiklik Teflcstiiltööstuirite Ühing, Ikes on Lotndlonis aauvia rahvusvaheilise oinganisatsiooni (liikmeks. Eesti vabrikud esitasid % puhtast vilkust kaupu ja need said tunnustava poolehoiu osaliseks. Eesli Leiti majandusläbiraäki* mistest läinud nädalal Tallinnas võttis eksperdina osa Kaubandus-tööstuskoja nõunik K. Mauritz. Naitus Moodne Elamu" suu* reneb. Ehitustehniline ja ettaonute sisustuse näitus Moodne Elaimu", mis ipeetaikse tänavu kevadel maikuus Tallinnas, kujuneb väljaipanekute poolest üle oiotuste rohkearvuliseks. Esineda soovijaid on juba niivõrd rohkesti, et ollafkse sunnituid näituse alla võtta katvatsetud inuaa-ala yuurendlama. Näitus korraldatakse teatavasti Pirita teel, Ühenduse pi luuakse auto- Põllumeeste Seltsi näituseväljakul damiseks linna ja (näituse vahel biuseühendius. Huvireisid New Yorgi maailma näitusele. NioindÜeutscheir Lloyd Breemenis fcomraldiab Eestist alandatud hinnaga huvireise New Yoirgi maailmanäitus eile järgimiste laevadega: Europa", väljub Braeimenist 18. aipirillil, Europa"", väljub Breeimemist 30. juunil, Bremen", väljub Breemenist 14. juulil ja Europa", väljub Bieemenist 21. juulil s. a., tingimusel, et peatusaeg Ameerikas ei ületa 28 ipäeva. Läheanaid teateid annab Ülaloleival,p i 1 dl il 1 oa ileipzigi kevadmiessil >Rahvuisivahelise Vilatoosturite iliidu paviljon, kus osti esdhudlajtruidl Eesti, Belgia, Saksa, Prantsuse, Briti, Hollandi, Poola, Tsehhö-Süjovakkia ja Umgairi kalevivabrikute tooteid. Tallinnas firma Balti Lloyd Hans Dressleir", Pikk 62- Tekstiil* ja kehakattetööstuse alal lotsib esflndlusii Etesfci firmadelt Rootsisi Arne F x i s k, Knäpfpiirigsiboirigsgatan 2'5, Noraifcöfptog.

18 210 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 7 Veebruarikuu teisel poolel. Registreeritud muudatused: (Järg) Äride register. 24. A. Meyer, Tallinn, Viru 2, noodiiäri, prokuurta anitud Robert Meyer'ile. 25. Basti Kauibandus^töösitwslifk Aktsiaselts D. M i г у i z ja Pojad" põhikiri muudetud (RTL б 1939), juhatuse asukohialks Tallinn, Tartu maaait. 13 (enne Taritu, Raielkoja 6), 26. Kaubandusühing Dr. Hj. Mäe & Ко, Tallinna., Vene 1 18, välisfikimaidie esindus, aigenituuräri ja spedii+isioron; tbailsiiühdmgiu. Aepmg imiuiuidletud, täisosanikuna, juure tulnud Karl Podrätsik, ühingu osakapital suuirendlaltud Kr ni. 27. Osvaild Mõttus'i e vakniäkuisitidle- ja'pudukaupluse asukohaks Viljandi, Tartu 6 (enne Lossi 17). 28. Helmi Oiit arvanud Tallinnas, Müürivahe 16, piimasaaduste-, delikafesis- ja koloniaalkaupluse ftotma all H. Oiit" minig peab edlasi kauplust! Tallinn, Kopli Otto (Vladimir) Peitzold jätkab ärtiltegevusrt esisnidlaijana (kirjutastarvete j. t. alal) Tallinn, Pärnu mm*-. 19, firmia all Otto Petbzold". 30. Osaülhimig Pärnu 1 ransportuhing", Pärnu, KJabervi 38, põhikiri muudetud (RTL ): põhikapital suurendatud Kr. 5aooo-ni. 31. Liisa Raba totmuametekaiuplusie asukohaks Viljandi, Uuieiveski 13 (enne Jakobsoni 48). 32. Maidiis Regi ajanud Tallinn, Pärnu mmit. 6, jauanõudefeaupkiise ja jaflanõudetööisifcuise firma all M. Regi", ja peab edasi Tallinnas, Uus-Kailamaja 11-a, naha- jia kingsepatarvetekauplusih 33. A.-S. G. Scheel & Ко, Tallinn, S.-iKarja 1, juihialtiuse liikmeiks ^liitud senine prokurist Georg Berg; siurma läbi lahkunud prokurist Paul Hirsdhfeldlt, komemiivprokuura aratud Waäibeir tschroeitor'ilie, Victor Gebauer'ile ja Herbert Hirischfeildit'dllie. 34. Kaubanduskontor Valmet & Ко asukohaks Tallinn, Hariduse 11 (enne Roosikrantsi 16). 35. Higilappddle- ja pesuõmblenaisieitööstus H e 1- vi", Helmi Vildt, asukohaks Tallinn, Imanta 63 6 (emm Liivalaia 24 8). 36. Hans Wilniiansen'i pärijaid, Tallinn, Uus- Tatari 3, pümaitalittius; lepinguga 16. veebr, 1939 moodustatud täisühing, kus Швюеіаюлкkudlsks on Maitilde Wilmaiamisem ja' He^utih Wflanansan, ühingu osakapitaliks Kr. 10. ja firmaks M. ja H. Wilimiaineien". Firma tegevuse lõpetamine registreeri 1 ud: 1. Boris Berg, Valga, Kesk 27, llinuoitiadiitööstus, ja VaXga, Kesk 7/9, õlle-, mõdu- ja limtonadffllaidu. 2. Kaltsuladu Lydia Bolitov, TaHinn, TJ.-Holliandi N. D о n d e ja A. Koplimäe, Tapa, Ambla namit. 8, teravilja ost-müük. 4. K. Ei na ja A Lukiate, Viljandi, Lossi 28, juuksetööefoue. 5. Aleksander Friedemann, Tlallunn, Kauna 3, toiduainetekauplus. 6. Ida Grin, Tallinn, Liiwailia'a 102, söögimaja. 7. E. H 'e i d e m a n n, Anija v., Kehra, lihakauplus. 8. Pudtukaupluis Majvi" M. Isa k, Tallinn, Kopli Liisa Juurikas, Tori tv., segakauplus. 10. Voldemar К i h o, Tallinn, Koidu 64, toiduaineitekauplus. 11 Kirjastus Elav Sõna" R. Klaas, Tallinn, V.-Karja A. Lanno, Raikkie v., Liigvalla as., segakauplus ühes peenviina- ja õllemüügiga. 13. Elmar Lensment, Jaarja metsk., metsatööstus. 14. August Liivamägi, Võlila v., segakauplus. 15. Stepan Lana, Taritu, Paju 11, kaitsudekauplus. 16. Luise Luht, Tallinn, Terase 14, toidua etekauplus. 17. Bellacord Eleetrö". S. Lundver, Tallinn, Rohu 13 12, heliplaatide valmistamine, 18. Kompvekitööstuis Laeta" H. Minckwitz, Tallinn, Keemia M. Morladtt, Pärnu, Raama 26, toiduiaineltekauplus. TALLINNA MEHAANILINE KUDUMISVABRIK RANK JA SAFRONOV Asutatud a. Vabrik ja kontor: Tallinnas, Veerenni tn. 29, telef Alati laos saadaval: masinarihmad e I e vaat ori- ja transport-rihmad survevoolikud s-pindlinöörid ja mitmesugused tehnilised riided Mitmesuguste iehnil. rihmade valmistamine Nõudke hinnakiri!

19 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA , Christof Nonrberg, Riguldi v., Tukei k., 7. talurajuvaitiarvieteikaujplius. Oitrto P e z о 1 d & Ко, Tallinn, Päirnu mnt. ß. 19, esindused (kirjuitusifcarbed j. tt.). B. Pevsner, onütsikauplus Odav", Tartu, 9. Kauba 15. Aino P i 1 m e, Tallinn, Videviku 15, toiduainete- ja 10. piimakauipliue. Puuhoow Kü^e" N. Ring ja tj. Mas- Іапіэкі, Tallinn, LtöviaiLaia 85. Maria Saar, söögisaal, Tare", Pärnu, Tallinna mnt. 3. Airnold Sander, Pärnu, Kalamehe 11, toiduainebelkaupluis. Marie Seeken, Türi, S.-Pärnu mnt. 37, toiduaiinetekauiplus. Grand-Hoitell" V. Semjonov, Viljandi, Laidoneri pl. 8, võõrastemaja. P. Siimann, Tallinn, Endla 52, piekisepatööikoda. Aleksander Silm, Vaabina v., savitööstus. Marie Tõnisson, Pärnu, Tui 4, toiduaioeitekaupilus. Saapakreeimi- ja küümlatööstus H. Wichmann, Tallinn, Pladiski rant. 20. Juulksetööstus Viin, Tallinn, Kullasena 10. Anna õepa, Päirnu, Laidoneri 14, pudu-, kootud asjade jia kosnaeieitiiikiakaiuiplus. M&risikuu esimesel poolel. Registreeritud uued firmad: Aleks. A d a m s о n. Tallinn, Sakala, pudukauplus, drip. Aleksander Adamson. Helene Arnemenn, Pärnu, Karuselli 9, piimasaadustekauphis. Keemiatööstus Süntees" J. А г о n, Tallinn, Tartu mnt. 93, keemiatööstus (liimid, värvid jt.), ärip. Johannes Aron. K. E b b e r, Keeni v., talurahvatarvetekauplus, ärip. Karl-August Ebber. A.-S. Eesti D i a t о m i i t", Tallinn, Vabadusväljak 7, maapõuevarade uurimine, töötlemine, ümbertöötamine ja turustamine; juhatuse liikmed Gustav Jonson, Paul Feldman ja Andreas Pitka. Asjaajaja-direktor Andrea? Pitka; põhikapital Kr A. Enno, Tallinn, Tartu mnt. 76, värvi- ja kosmeetikakauplus, ärip. Alide Enno , Moeateljee L о о m i n g" Soja Gordon, Tallinn, Pärnu mnt. 29 4, õmblustöötuba. Joh. Grünberg, Kernu v., Maarja k., saeveski, ärip. Johannes Grünberg. Luise Hendrikson, Tartu, Pärna 8, toiduainetekauplus. U/U. A. Hennoch. ja Pojad Võõrastemajarestoran,,E e d e n", Tartu, Aia 10; usaldusühing, täisosanik Adele Hennoch, ühingu osakapital Kr. 7.. A. H о 1 1 a t, Rapla v. Rapla alevik, pagariäri, ärip. Aleksander Hollat. Aleksander H о о к, Pärnu, Riia mnt. 62, rohu-, värvi- ja tapeedikauplus. Kompveki- ja šokolaaditööstus R i к о" R. I d - nurm ja Ко., Tallinn, Paldiski mnt. 43; šokolaadi- ja kompvekitööstus, maiusainete müük autolt; usaldusühing, täisosanikud Roman Idnurm ja Alfred Luts; ühingu osakapital Kr M. Jõhvikas, Viljandi, Vaksali 15-a, toiduainetekauplus, ärip. Mery Jõhvikas, prokurist Heinrich Jõhvikas. Segakauplus Helene Järve, Käru v., Ojaääre talu. M. Kalamees, Tallinn, Endla 2, Uhakauplus, ärip. Maria Kalamees. К. К а 1 j u 1 a, Tallinn, Põhja pst. 6 1, puu- ja laudsepatööde jooksev remont, ärip. Kalju Kaljula. K. Kaljuvee, Narva, Jaama 4, toiduaineteja piimakauplus, ärip. Karl Kaljuvee. A. Kongi, Narva, Posti 57, pagarisaaduste müük, ärip. Anna Kongi. Armin Kont Virula vesiveski", Tori v., jahuveski. A. Kuhlbusch, Tallinn, Lembitu 24, toiduainetekauplus, ärip. Annette Kuhlbusch. Mart Kuivik, Kilingi v., segakauplus. M e t r o" E, & J. Kärner ning A. L о g e r, Tallinn, V.-Viru 6/8, auto ja traktori osade ja tarvete äri; täisühing, täisosanikud Eduard Kärner, Johannes Kärner ja Aivil Loger (Logger); ühingu osakapital Kr A. Lass, Nõmme, Õie 82, toiduainetekauplus, ärip. Anna Lass. E. Liinat, Tallinn, Narva mnt. 17, pagaritööstus, ärip. Eduard Liinat. P. Liivas, Tallinn, Laulupeo 11, toiduaineteja piimakauplus, ärip. Pauline Liivas. Pudu- ja mänguasjadekauplus Endi a" F. Lossi, Narva, Posti 51-a, ärip. Ferdinand Lossi. г,jul. KULL I R ätsep aari TALLI N N S. KARJA 6-3 TEL Alati laos inglise ülikonna- ja mantliriideid parimatest vabrikutest. Л

20 212 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr Väliskaubanduse kontor Karl L u к s e p ja Ко, 42. Tallinn. Varblase 2, välisfirmade esindused (peamiselt masinad, nende osad, tehnilised kaubad jt.); usaldusühing, täisosanik Kail Luksep; ühingu osakapital Kr O. Maripuu ja A. Ang er järv, Tallinn, Harju 26, jalanõude parandustöökoda, täisühing, täisosanikud Otto Maripuu ja August Angerjärv; 44. ühingu osakapital Kr O. M e d r i, Kuressaare, Tallinna 6, mööbliäri, 45. ärip. Osvald Medri. 31. A. Metsmaa, Tartu, Tähe 14-a, klišeetöös- 46. tus, ärip. August-Rudolf Metsmaa. 32. E. Miku, Tallinn, õle 51, toiduainete- ja 47. piimakauplus, ärip. Ermeline Miku. 33. А. M ä 11 i k, Tartu, Kesk 7, toiduainete- ja 48. piimakauplus, ärip. Alvine Mättik. 34. A. Niggol, Tallinn, Vismdri 14, toiduainete- 49. ja piimakauplus, ärip. Alice Niggol. 35. O. N u g i n, Tehniliste tarvete äri Uku", Tartu,. Riia 31, ärip. Osvald Nugin. 36. L. Parm, Tallinn, Asunduse 9, toiduainetekauplus, ärip. Luise Parm V. Petrov, Narva, Madise 16, toiduainete- ja piimakauplus, ärip. Vassili Petrov E. Piiskop, Tallinn, Astri 17, toiduainetekauplus, ärip. Elsa Piiskop H. Post, Tartu, Roosi 34, toiduainetekauplus, ärip. Helene Post P. P r e d e n, Tallinn, Sõja 23 2, pudukauplus (en-gros müük), ärip. Paul Preden O. Priks, Valga, Kungla 14, toiduainetekauplus, ärip. Olga Priks. llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllh^,,k ü t t e a i n e" B. P г о z e s ja H. Schneider, Tallinn, Kopli 5, kütteainetekauplus; täisühing, täisosanikud Boris Prozes ja Hone Schneider; ühingu osakapital Kr. 0.. F. Puuder, Tallinn, Veerenni 6 (vahepeal asus Tallinna, Lembitu, ja hiljem Koidu 80), koogitööstus, ärip. Friedrich Puuder. K. R a a n t s e, Tallinn, Oskari 3, kalakauplus, ärip. Konstantin Raantse. H. Raudsepp, Valga, Vabaduse 41, toiduainetekauplus, ärip. Hans Raudsepp. Ed. Rebane, Mehaaniline puutööstus, Haimre v., Märjamaa alevik, ärip. Eduard Rebane. A. R e i n a p, Viljandi, Lossi 17, šokolaadisaaduste müük, ärip. Agnes Reinap. Elise R e i s b e r g, Tallinn, Tartu mnt. 81, söögisaal. A. S a a r s e n, Tartu, Tähe 69, pudukaubaäri, ärip. Aliide Saarsen. Fr. Schleyer, Tallinn, Roosikrantsi 23 16, agentuurkontor (metallkaubad), ärip. Friedrich Schleyer. Alvine S i i d r a, Tallinn, Oskari 4-a, toiduainekauplus. Uulu v., Soometsa k.,.sega Vello Sinivee, kauplus. Helmuth Sirp, Tallinn, Tartu riieteäri. S. Spiilberg, Tartu, Kalevi kauplus, ärip. Senni Spiilberg. mnt. 8, valmis- O. Tammik, Narva. Hermanni 17, mütsi pudukauplus, ärip. Olga Tammik. Järgneb., toiduaineteja Ostjaskonnale tähelepanuks! NOKIA AUTOKUMMID on soome kauaaegse, järjekindla, püsiva katse tulemus. NOKIA autokummid on tegelikkudel katsetel hiilgavaid tulemusi annud. Tugevus, elastsus, ökonoomsus need on peamised omadused, mida iga autoomanik nõuab nüüdisaja autokummidelt. Soome NOKIA autokummid täidavad täiel määral ülaltähendatud nõudmisi. Varustage kõik oma sõidukeid soome NOKIA AUTOKUMMIDEGA S.K.T.A.S. NOKIA peaesindaja O. TAMBERG Tallinnas, Lai tänav 5, tel ШІИІІІРЩІІІПІІІІІІІІИІІІІІИІІІІІІШІІІІІІНІІІІІІІІІІІІІІІІІШ^

21 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 213 Välisbörsid L О ] D О N 15. ПІ 16. III 17. III 18. III 20. Ш 21. III 22. Ш 23. III 24. III 25. IH { 27. Ш Dollar... Saksa mrk.. Soome mrk. Rootsi kr.. Daani kr... Norra kr. Latt.... Litt.... Floriin... Frank... Helveetsia fr. Beiga... Liira... Slott... TšehhosL kr. Pengö... Eesti kroon. Tšerv.... Peseeta.. Kuld p. u.. Hõbe. Plaat sh. 6>/2 d / sh. 6 d / sh. 6d. 20V ^ sh. 6'/a d. 20/ ' P sh. 6 d 20/Vie sh. 5 d. 20/ sh. 5 d / sh. 5 d. 20/ ^ sh. 5 d. 2ü/ sh. 5 d. 20/ sh. 51/2 d 19 l5 /i6 В E R L I I N 15. III 16. III 17. III 18. III 20. III 21. Ш 22. ШІ i 23. III 24. III 25. IH 27. Ш Naelsterling Dollar Soome mk Rootsi kr Daani kr Norra kr Latt Litt Floriin Frank Helveetsia fr Beiga Liira TšehhosL kr Eesti kr S Nisupüül (hinnad on arvatud ühes valge puuvillase kotiga): Sampo" Kungla" Kalev* Eesti parem* Granulär" J. Puhk ja Pojad suurveski saadused 29. III a. Kroonid. kg Kroonid Poolsõre kg 41 Sõre 42.- Manna 42. Rukkijahu Rukkipüül Nisu pehme sõre Kaerahelbed 32.

22 K^radlustvisaktsiaselts AKTIVA Äriseis 31. detsembril а. PASSIVA Kassa Hoiuarved Väärtpaberid Hüpoteegid Laenud elukindl. poliiside pantimisel Ajatatud preemiad Kinnisvarad Kindlustusasutised Deebitorid Vallasvara Muud aktivad: vekslid muud Aktsiakapital Tagavarakapital 23.0 Amortisatsioonikapital Preemiatagavara omal arvel Elukindlustuse preemiatagavara omal arvel Kahjukatte-tagavara Elukindlustusvõtjate dividendi-tagavara Kindlustusasutised Kreeditorid: esindajad hüpoteek s. a. ostetud kinnisvaral Muud passivad Puhaskasu KULUD Kulude-tulude aruanne a. kohta. TULUD Valitsenus- ja ärikulud Maksud Kahjutasud Väljamaksud elukindlustuse alal Hanke- ja inkassokulud otsekindlustuse alal Komisjonid edasikindlustuse alal Edasikindlustuspreemiad Preemiatagavara omal arvel Arvatud elukindlustusvõtjate dividenditagavarasse Kinnisvara kasutamine Mahakirjutused Kursikahjud Muud kulud Puhaskasu Kokku Preemiad, poliisimaksud ja porto otsekindlustusvõtjailt Preemiad edasikindlustusvõtjailt Komisjonid edasikindlustusandjailt Saadud kahjutasud Preemiatagavara Kahjukatte-tagavara vähenemine Kinnisvara kasutamine Saadud protsendid Kursikasud Sissetulekud eelmiste aastate mahakirjutuste arvel Muud mitmesugused tulud Kokku A. Aavelaid, pearaamatupidaj a. E. Kandre, aktuaar. V. Päts, juhatuse liige ja üldvolinik.!. P. Lestal, asjaajaja-direktor. J. Puhk, juhatuse esimees. A. Tofer, A. Lossman, F. Kask, juhatuse liikmed.

23 Nr. 7 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 215 Tallinna börsikomitee luures asuva kaupade ja prahtide komisjoni poolt koteeritavate kaupade nimekiri ja hinnad (en gros). 29. III a. Kroonid. J. Puhk ja Pojad suurveski: Jahud: rukki kg püül,, nisu, pehme sõre Kaerahelbed (Herkulo) 1 kg.32 A./S. Rotermanni teh.: Jahud: rukki kg 18. püül nisu, pehme sõre Nisu Rukis Kaerad, sööda Odrad, toidu Seemned: ristikheina,pün.hil. 90. timuti 110. Herned, toidu, rohelised Riis,Burmah Kartulitärklis Supeneur" 28, Siirup, kartuli, 42% Glükoos Margariin, kodumaa, Kakao, Hollandi 1 kg Eesti,, Kohv, Rio, Santos jne Kesk-Ameerika sordid Tee, laht., oranž Pekoe, Tseilon Tee, laht., oranž Pekoe, Java Sidrunid kast Apelsinid Suhkur, peenike, loglise - kg Poola Sool, lahtine, Vene, fr. vagun Irboska ja Narva Saksa, fr. Tallinn, Vene Heeringad: Šoti MattiesMsort tünn Matfulls" Liha, sea, I sort 1 kg Liha, looma, I sort Õlikoogid, linaseemne kg Sojatangud Nisukliid 10. Maapähklikoogijahu 15. Kivisüsi,sepa, fr. Tallinn 0 kg 35 Kivistisi, auru, fr. Tallinn 29. Koks, gaasi, Tallinna gaasivabr. 0 kg. Kütteturvas (A/s. Eesti Turbat.") 10. Põlevkivi, netto 9. Kütteõli, netto 58 Raskeõli А. В. С kg 8.- Estobituumen А. В. С D. E. P. tünnid br.» 9.75 Asfaltemulsioon netto Asfaltmastiks 5.75 Katuselakk, vaatides, br Fenolaat, netto 5.25 Karbolineum Estokarbolineum" A.B.С netto Raualakk, netto kg ImmutusõliD. C,netto Maanteeõli [і'я, 7.00 Viljapuu-karbolineum, netto Hr 0.30 Mootorpetrooleum, kg 0.15,5 Mootornafta 0.12,5 Diiselnafta 0.12,5 Putukamürk Puttox" 1. Raud, sordi kg Raudvit3 Raudplekk tsingitud Raudtalad Teras, talla, ree vedru valu Malm nr. 2 Inglistina Seatina Vaskplekk, punane... Vaskplekk, valge Tsinkplekk Masinaõli, Kroonid. kg , , , , B Ameerika, Mootoriõli, Ameerika Poola Autoõli, Ameerika ja Daani A/Ü. Eesti Kiviõli põlevkivi kütteõli, tsistern. 0 kg Tsilindriõli, Ameerika Nafta, Vene Petrooleum, Vene, tsist. ja vaadid Ameerika, Bensiin, Esimese Eesti Põlevkivitööst. segabensiin, fr.tallinn,netto ltr..32 Autobensiin -32 A/Ü. Eesti Kiviõli bensiin Estolin", tsistern. fr.tall.. ühes teedemaks.» Bensiin, I s., välisbensiin * Pesusooda, kodumaa kg Seebikivi Värvid,nigros.,vees sulav, välism. 1 kg 6., tsmkvalge, välism., , tinavalge,, , ooker, Kunstväetised: fr. Tallinn ja Pärnu Superfosfaat 18/20 /n, inglise kg 5.55 rootsi hollandi 5.55 vene 5.45 lahti- selt, fr. piir., 4.65 Toomasjahu 15V2%., Segafosfaat 22/23%., 4.65 Eesti fosforiit 25/27 /o 3.35 Kaalisool 40 /o Kainiit 14 /o Lubisalpeeter 15V2 /Ü Tšiilisalpeet. 16 /o (terakujuline) 15. Lubiammoonsalpeeter 20,5 /,-, 17. Väävelhapuammoonimn 20,6% 15. Nitrofoska (14:14:18 70) 24. Põllugips, jahvatatud, fr. Irboska 2. Tsement Portlandi Kunda, pütt 170 kg, fr. Rakvere 5.85 paberkottides 5.15 Kriit, pestud kg 4.00 Kivitõrv Puutõrv 20. Lubi, Tallinn, 0 kg 33. fr. Tamsalu 22. Kips, krohvimise, fr. v. Irboska 30. krohvimise, fr. v. Tallinn 42. Telliskivi, I s., fr. Tallinn. 0 tk. 42. Silikaat, I s., fr. vabrik, 40.

24 216 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 7 Kroonid Tulitikud, originaalkast (00 toosi) kast 125 Tallanahk, Eesti nabast 1 kg Tallanahk, Ameerika, I s Linaseemneõli kg 57. Värnits kg 57. Piirit.,puh., eksp. (ekskl.v.)fob.tall.hl/alk Paber, rotatsiooni kg Puuvillane riie, Bjas, netto mtr Mitkal ,5 Lambavill 15. VIII 36. a. I sort 1 kg Kr и II» JJ v 2.80»HI,, 2.05 V õ i. 27.III a. Tendents: selguseta. 1.sorti kg Kr. 1.64,mis ontuln.sisse Ш1939. Lambaliha 29. III a. Eksporditava värske lambaliha hind Tallinna tapamajades headuse järgi senti kg. Peekonsigade nädalahinn. Tallinnas 24. III a. Peekonsigade tapakaa].: 27. III IV a. I sort II sort III sort IV sort kg пьі~п? " Siseturu- 72 ' 5 ~ 75 hinnad 75, Elussigade hindadeks noteeriti: 120 kg raskused 61 s. eluskaalu kg ja raskemad 61 Kanamunad. Tendents: eksportmunadel püsiv. 24. Ш kg eksportmune fr. kogumispunkt Kr siseturunrane ' Kr..80 Piim. 27. III a. Talupidajate poolt müüdava piima hind Tallinnas ühe liitri eest: I valiku rõõskpiim lahtistes nõudes kauplustele müües 12 s. ltr. I valiku rõõskpiim lahtistes nõudes piimatööstustele müües 11 II valiku rõõskpiim lahtistes nõudes kauplustele müües 10 II valiku rõõskpiim lahtistes nõudes piimatööstustele müües 9 Juust. 27. III 39. Tendents: kindel. Juustu hinnaks noteeriti ilma riikliku juuremaksuta fr. Tallinn Eksportjuust: Siseturujuust Šveitsi juust kuni 80 kg ratas ja üle sort 12 А 120 senti kg 110 s. kg Šveitsi В ,, Holi А Backst В 115, 105 Tilsi« ,10 А, В, С 106, 106 Konserv. 35% rasva % % 1 Linad. 24. Ш 39. Tendents: püsiv. Lina kokkuostuhinnad sentides ühe kg eest franko kokkuostja ladu riiklike standardsort!de alusel (s. o. sortide eest, niis vastavad Põllutööministeeriumi lina väljaveo kontrolli nõuetele nii omaduste kui ka harimise ja sidumise poolest): PetserI. ]a Mujal Võrumaal Eestis Lina, ristna R hoffsdreiband HD dreiband D Kroonid ordinäärdreiband OD Ш і ordinäärdreiband LOD takupraak H Takud i i kg 86 И, 76 III 66 ehituse Kartulid. 27. III Tendents: püsiv Söögikartul: Virumaal kv. raudteejaamades Seemnekartul: Majesteet"...,, Varajane kollane"*. Bintje" Yorgi hertsog".. Tööstuskari: tärklisv s.tkg või piirituse vabrikuis Kalad. Ekspordikõlvulised fr. rannik. 20.HI Lõhe(marjaga)värske,kaal alat. 6kg. Tend.: Lõhe (niisaga) värske, kaal alat. 6 kg Angerjas, elus, rändangerjas, kaal alates 400 g. s. kg. Tendents: -do eluspaigaangerjas,, Koha, värske, alates 38 cm, kaal kuni 1 kg 1.05 s. kg., kindel. Koha, kaal 1 3,, Haug, mere, värske,valik l 3 kg s. kg Haug, valik 1 3 kg 40 s. rahulik. Latik, värske alat. 800 gr. 35 Aiasaadused. 24. III 39. a. Õunad: sügissord., ekspordikõlv., pakkimiskuludeta fr. Tallinn Sügissordised Antonovka-sordilised õunad Jõhvikad: ekspordikõlv.,fr.tallinn,pakkimiskuludeta Tendents: püsiv. Sigurid: ekspordikõlv., fr. kogumisp..17,5 s. kg. Tendents: püsiv. Sibulad: ekspordikolvulised.fr. kogumisp..16 s.kg. Tendents: püsiv. Kurgid: konservitud, ekspordikõlvulised, ca 5 kg plekknõu Tendents: kindel. Kaseiin 20. III 39. Toorkaseiin I s. 1 kgfr. piimatalitus. Kr " JJ <) J «11" Tendents: vaikne. Toornahaa 29. III Hinnad on maksvad vastuvõtupunkt II a. Hobusenahad: soolatud, 17 kg ja üle; värsked 20 kg ja üle Kr. 11. tükk soolatud, alla 17 kg; värsked, alla 20 kg 8. praak 5 Tendents: kindel. Veisenahad: värsked I,.70 kg 55 П,,.63 praak. soolatud I " '»j <* 55 praak.60 Tendents: kindel. Vasikanahad: kerged, värskelt kuni З 2 kg ja kuivad 3. tükk rasked, värskelt kuni 3 J /2 kg ja üle 1.10 kg praak 1.75 tükk Tendents: kindel.

25 Nr. 1 KAÜBANDUS-TööSTÜSKOJA TEATAJA 21? Lambanahad: I OJ Kr tükk II J 3.00 III L 3.25 IV К 1.85 V praak.60 Tendents: kindel. Karusnahad 8. III fr. vastuvõtupunkt * I Kasvanduse karusnahad... Kr. t II Jahi karusnahad: metsjänes täisväärtuslik (Vi).. punane rebane (Vi).. tuhkur nirk (Vi).. (Vi).. >. 40» 16.-, 5.75, 3.-, 17.-, naarits (V 1 ) Tendents: püsiv. III Hõberebase nahad: 1) mustad ja tumedad täisväärt. (1/1) Kr. tk. 2) V* hõbe (1/1) -, 3)V2 d/1) - 4) 3 /4., (1/') - 5) täishõbe täisväärtuslik (1/1).. Kr. tk. 6) vigastatud Tendents: Metsamaterj. hinn. fr. laduplats Tallinn. 8.III 1939 Palgid: kuusk ja mänd.. thm. kr Plokk-palgid Paberipuud sulfiit r.-tn Paberipuud sulfaat, fr. Kehra laduplats 5.65 Paberipuud sulf.-haab. Kehra laduplats 5.65 Toepuud Pakud: kask Ihm.,, lepp I sort lepp II sort haab I sort П о.ч LJ'J* saar thm. Kr Prussid Saetud materjal: plangud /o laudu: alus 1": kuusk u/s, 35., IV sort mänd u/s 33. IV sort Käsulauad Krohviliistud я Liipridl5 cm X 25 cm X 270 em Tendents: püsiv. я 3. Prahid. Lina Tallinn Stettin 0 kg Rmk Gent sh. 29/- Dundee 38/-45/- Puumaterjalid. Standard Tallinn London sh. 32/6» - Hull 36/- Manchester 45/-, Grangemouth 31/- Belfast 45/- Dundee 32/6 Aniverpen /- я Gent 37/- я Rotterdam 35/- я я я 9 Segakaup. Tallinn Stettin 0 kg Rmk London 1016kg sh Stokholm. 0 kg Rkr , Stettin, või,. tünn Rmk. 1. London sh. 2/6 Kartulid Tallinn Stokholm 0 kg 6. Toiduainete turg London. 24. HI 1939 Bacon, kaal 112 Ingl. naela Iiri sh. 93/ 102/- Daani 103/- Hollandi 96/- Eesti 92/- Rootsi.,96/- Poola 92/- Nisu, kaal 496 Ingl. n. = 225 kg Northern Manitoba 25/7V2 Rosario Santa Fe Jahu, kaal 440 Ingl. n. = 63,5 kg Good Canadian sh. 12/ Odrad, kaal 112 Ingl. n. = kg 6/6 Kaerad, - kg 6/-6/3 Linad, cif per tn. Livonian, Basis Risten 84/ Tows Soviet 82/ Manchester. Või. 24. IH Eesti sh. 120/- 122/- Läti 120/--122Д Soome sh. 124/- 126/- Rootsi 126/- 128/- Daani 136/- 139/- Uus-Meremaa, finest 120/- first 117/- Hamburg. Nisu. Sisemaa, kg eest Manitoba I, cif 1C0 kg eest term. Hard Atlantic $ 3.15 Rukis, 0 kg eest. La Plata, Hamburgis sh. Amsterdamis - Suhkur. Toores sh. 6/4 3 /4~6/7V2 Belgia 7/9 Poola 7/6 Hollandi 8/ Riis, Burmah II. Rmk,

26 218 KAUBANDtlS-TÖöSTUSKOJA TEATAJA Nr. 1 Väärtpaberite kursid Tallinna börsil 28. II a. Väärtpaberid а. 7 /ое. V.väliel. $ Riigik. pantk. võõrandat. maade eest tasu maksm. s. А. В. С (55 а.) 2.66 /o Majandusmin. rahandusosakonna pantkirjad: seeria D. (20 a.) 2.66\ E. (20 a.) 2.66% F. (9 a.) 2.66% Pikalaenu Panga: pantlehed(20a.)6%.. 60/0.. võlakirjad (20 а.) Ы.. (5 a.) 5%.. (5 a.) 4V 2 %. (5 а.) Щ,.. 4% Asunduskapit. võlakirj. 4 /o Asundusk, võlakirj., mis antud E. Maap. poolt krediitasutust. nende nõudm. ümberlaenust. b /oe. Hüpot.-p. pantlehed 5% E. Maakrediits. riigi poolt garanteerit. panti. 5 /o E. Maakrediits. panti. 5 /ot. Immobiilp. panti. rbl. 4Va0/eE Maap. panti. (7 s.) 41/20/0, (8 s.) 4W.» ( 9s -) Aktsiad: Eesti Pank. Krediit Pank Pärnu Krediit Pank.. Tartu Tööstuse Pank, a/s. Balti Puuvilla ketr. ja kud. vabr. a/s Eesti elektrimasin. ehituse a.-s., end. Voita" Eesti Union" kindl. a/s. Ephag" Eestim. rohu- ja apteegikaub. ühing.. Eestimaa trükikoda a/s..»ilmarine" a/s Fr. Krull" a/s Hansa" kindl. a/s.... Kinnisvara* o/üh.... Kütte Jõud" a/s.... Majaomanik" kinnisvarade kasut. o/ü.... Massoprodukt" a/s... Mootor" o/ü Narva Kirjastuseühisus. Piirit. puhast, vabr. o/üh. Polaris" Eesti kindl. a/s. Port-Kunda* a/s.... Põhja kindlustuse a/s. Saku õlletehase a/s... C. Siegel a/s SindiTekstiilvabri küte Üh. Türi Pab. ja Puup.-v. a/s. Ühiselu" a/s O/ü. Tarlon"..... Kreenh. Puuvillas. Man. o/a. Eesti Kiviõli" a/ü... O/ü. Raadio-Elektrotehn. Tehas Ret".... A/S. Tall. Laevaühisus. O/ü. Elamu"... A/S. A. Rosenwald & Co. а 43 а 0) я H О Kroonides 2 а > :ST3 > % 8% 10% 6 / /o 5% 4% 5% 3 e /o 6% 7% 8 /o 5 /o 3 /" 12% 6% 5% 2»/«10 /o 15% u "С 'S* а New- York dollar London 1 nael- Bterl. Berliin Berliin (clea ring) s. riigim. Helsingi soome m. Stokholm rootsi kr. Kopenb. daani kr. Oslo norra kr. Pariis prants. fr. Amsterd. floriini Riia latti Zürich helv. fr. Brüssel belgat Milaano liirat Milano (Clearing) keskm.i kurs. j Praha tšehh, kr. Varssav slotti j Kaunas litti Danzig guldnat Kuld puhas üks gr. Tallinna fondibörsi T. O. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M III T. I - 0. M. т.1 O. 72,70 M T. - O M T. - O M.ll kursisedel 25. III III III ІЭ III H III