2013. AASTA SUVISTE SISEREISIDE UURING (VABA AJA REISID)

Transcrição

1 0. AASTA SUVISTE SISEREISIDE UURING (VABA AJA REISID) Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Turu-uuringute AS 0

2 Suviste sisereiside uuring 0 SISUKORD KOKKUVÕTE... UURINGU TAUST... Metoodika ja valim... UURINGU TULEMUSED... Vaba aja reisid üldiselt.... Vaba aja reisil käinute osatähtsus.... Mittereisimise põhjused... 0 Ühepäevased reisid kultuuri- ja meelelahutusüritustele.... Külastatud kultuuri- või meelelahutusürituste liigid... Ööbimisega vaba aja reisid.... Reisinute osatähtsus Eesti elanikkonnast.... Mitmepäevaste vaba aja reiside arv ühe reisinu kohta Mitmepäevaste suviste vaba aja reiside jaotus kuude lõikes.... Ööbimiste arv ja ööbimiskohad.... Sisereiside sihtkohad.... Peamised tegevused reisidel Reisimine koos lastega.... Reisi korraldamiseks saadud informatsioon... Hinnangud Eestis reisimise erinevatele aspektidele... Turu-uuringute AS

3 Suviste sisereiside uuring 0 KOKKUVÕTE 0. aasta suvel käis vähemalt ühel Eesti-sisesel vaba aja reisil väljaspool oma maakonda Eesti elanikest vanuses -, s.t eestimaalast. Perioodil 00-0 oli vaba aja reisidel käinud elanike osatähtsus kõrgeim aastal 00, mil Eesti-siseselt reisis suvekuudel ¾ elanikest. 00. aastal langes vaba aja reisijate osatähtsus -ni ning 0. aastal -ni. Tõenäoliselt on vaba aja reiside vähenemine seotud majanduslike teguritega: 00. aastal tõusis Eestis oluliselt töötuse määr, euro kasutuselevõtule järgnevaid aastaid iseloomustab aga üldine hinnatõus. Samas mõjutavad Eesti-sisest reisimist ka suviste kultuuri- ja meelelahutusürituste toimumise koht ja aeg Eestis ja lähiriikides, uute odavlendude avamine Tallinnast, reisipakkumised välisriikidesse, ilm vms. Käesolevas uuringus nimetasid vastajad, kes suvel vaba aja reisidel ei käinud, mitte-reisimise põhjusena kõige sagedamini ajapuudust () ja rahapuudust (). 0. aasta suvel tegi ühepäevaseid väljasõite väljapoole oma maakonda kultuuri- või meelelahutusürituste külastamise eesmärgil eestimaalastest, s.t ligikaudu 000 elanikku. Seda on ligi kaks korda vähem kui aastal 00, mil ööbimiseta suviseid väljasõite kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks sooritas ligi pool () Eesti elanikest ning võrra vähem kui 0. aastal, mil sellistel reisidel käis eestimaalastest. Kokku tegid Eesti elanikud 0. aasta suvel kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks väljapoole oma maakonda ligikaudu 000 ühepäevast reisi, mida on ligi poole vähem kui 0. aastal. Keskmiselt tegi iga inimene, kes oli 0. aasta suvel käinud ühepäevasel reisil eesmärgiga külastada kultuuri- või meelelahutusüritusi,, sellist ööbimiseta väljasõitu. Eesti elanikest käis suvel ühepäevasel reisil eesmärgiga külastada teatrietendusi või suvelavastusi, kontserdil/muusikafestivalil ning muudel meelelahutusüritustel. 0. aasta suvel käis Eestis tööga mitte-seotud mitmepäevastel reisidel elanikest vanuses -, arvuliselt 000 inimest. Ajalises võrdluses (00-0) oli mitmepäevaseid vaba aja reise sooritanud inimeste osatähtsus kõrgeim aastatel 00-00, mil vastav näitaja küündis --ni. 0. aastal langes mitmepäevaste reisijate osakaal -ni ning on 0. aastal jäänud püsima samal tasemel. Keskmiselt sooritas iga suvistel ööbimisega sisereisidel käinud Eesti elanik 0. aasta juunist augustini, sellist reisi. Võrreldes 0. aastaga pole vastav näitaja oluliselt muutunud, kuid võrrelduna 00. aastaga (mil ööbimistega sisereise teinud inimeste osatähtsus koguelanikkonnas oli võrra suurem) on keskmine reiside arv iga sisereise teinud inimese kohta suurenenud 0, reisi võrra. Kokku tehti 0. aasta suvel Eestis, miljonit ööbimisega sisereisi, mida on ligi 0 tuhande võrra vähem kui 00. ja 0. aastal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi sisereisijate osatähtsus koguelanikkonnas ning reiside koguarv on langenud, on reiside keskmine arv ühe reisija kohta suurenenud. Võrreldes muudest rahvustest elanikega on aktiivsemad reisijad eestlased: nende seas on kõrgem sisereisijate osatähtsus ning nad teevad ka ühe reisija kohta keskmiselt rohkem reise. 0. aasta suvel tehtud Eesti-siseste vaba aja reiside keskmine kestus oli, ööd. Mitmepäevastest sisereisidest moodustavad kõige suurema osa ühe ööbimisega () ning kahe ööbimisega () reisid, vähem on kolme ööbimisega () ning Turu-uuringute AS

4 Suviste sisereiside uuring 0 nelja või enama ööbimisega () reise. Keskmiselt kõige pikemaid reise tehti oma suvilas/maakodus puhkamise/töötamise eesmärgil. Eesti-sisestest mitmepäevastest vaba aja reisidest toimus ööbimisega sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas, tasulises majutusasutuses, 0 telgis ning vastaja enda suvilas/maakodus/korteris. Tasuliste majutuskohtade kasutamise osakaal kõikidest ööbimisega sisereisidest on võrreldes varasemate uuringutega märgatavalt kasvanud. 0. aastal maksti ööbimise eest protsendil ööbimisega sisereisidest, 0. aastal aga vaid protsendil. Kõige levinumad sisereiside sihtkohtad on jätkuvalt Tallinn (), Pärnu (), Tartu (), Saaremaa () ning Ida-Virumaa (). Kõige levinumateks tegevuseks mitmepäevastel vaba aja reisidel on sugulaste/tuttavate külastamine (), rannas puhkamine (), looduslike vaatamisväärsustega tutvumine () ning ajaloo/kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (0). Võrreldes eelnevate aastatega on reisid oma eesmärkidelt mitmekesistunud. Ka reisi peamise eesmärgina nimetati kõige sagedamini sugulaste/tuttavate külastamist () ning puhkust rannas (). 0. aasta suvel toimunud Eesti-sisestest ööbimisega vaba aja reisidest protsendil oli reisiseltskonnas mõni alla -aastane laps, seejuures protsendil reisidest oli kaasas kuni a. lapsi ja protsendil reisidest -a. lapsi. Võrreldes ilma lasteta reisidega olid alla -aastaste ning alla -aastaste lastega reisid sagedamini suunatud rannas puhkamisele, looduslike vaatamisväärsustega tutvumisele, jalgsi matkamisele ning lasteatraktsioonide külastamisele. Samuti külastati alla -aastaste lastega tehtud reisidel võrreldes ilma lasteta reisidega sagedamini muuseume/näitusi/loomaaedu/loomaparke ning käidi tutvumas ajaloo/kultuuriga seotud vaatamisväärsustega. Eesti-siseste mitmepäevaste vaba aja reiside puhul ei vajatud reisi korraldamiseks täiendavat informatsiooni. Kui infot vajati, siis enamasti saadi see sõpradelt/sugulastelt ( ööbimisega sisereisidest) või internetist (). Ülejäänud infoallikate osatähtsus oli marginaalne. Eelistatuimad internetilehed info otsimiseks olid google.ee, külastatavate linnade/valdade koduleheküljed ning puhkaeestis.ee. Eesti-sisestel suvistel vaba aja reisidel käinud inimestest oli täiesti/pigem nõus väitega, et Eesti-sisest reisi planeerides on info vaatamisväärsuste kohta piisavalt kättesaadav (-palliskaalal oli keskmine hinne,). Sellega, et Eestis ringi sõites on vaatamisväärsused kergesti leitavad, nõustus sisereisijatest (keskmine hinne,). Hinnangud kolme teenuse majutuse, toitlustuse, aktiivsete harrastuste hinnakvaliteedi suhtele olid omavahel suhteliselt sarnased (-palliskaalal oli keskmine hinne,). Küsitud teguritest kõige vähem olid sisereisijad rahul lasteatraktsioonide hinnakvaliteedi suhtega, mille puhul keskmine hinne oli vaid,. Eestlased andsid peaaegu kõigile teguritele veidi madalamad hinded kui muud rahvused. Turu-uuringute AS

5 Suviste sisereiside uuring 0 UURINGU TAUST Turu-uuringute AS viis 0. aasta.. septembril Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellimusel läbi 0. aasta suvise siseturismi teemalise telefoniküsitluse. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade --aastaste Eesti elanike poolt 0. aasta suvekuudel (juuni-august) ette võetud ühe- ning mitmepäevastest vaba aja reisidest, selliste reisidega seonduva info hankimise allikatest ning hinnangutest mõningatele reisimisega seotud teguritele. Uuringus olid suvised vaba aja reisid määratletud juuni algusest augusti lõpuni Eestis isiklikel eesmärkidel tehtud reisidena, mille käigus vastaja sõitis väljapoole maakonda, kus ta alaliselt elab või töötab. Oma suvilasse või vanematekoju sõitmine läks arvesse vaid juhul, kui seda tehti harvemini kui kord nädalas (s.t. tegemist polnud regulaarse liikumisega igapäevases elukeskkonnas). Seega polnud vaatluse all mitte kõik suve jooksul tehtud reisid, vaid ainult need, mis vastavad eelpool nimetatud tingimustele. Samalaadset uuringut on läbi viidud ka aastatel Erandiks oli vaid aasta 00, mil uuringut ei toimunud. Käesolevas aruandes on kesksete teemade puhul esitatud tulemuste ajaline võrdlus perioodil 00-0, ülejäänud näitajate puhul on piirdutud 00., 0. ning 0.a. uuringute tulemuste võrdlusega. Tulemuste ajalist võrreldavust mõjutab asjaolu, et perioodil viidi küsitlust läbi silmast-silma intervjuudena, kuid 0.ning 0. aastal toimus küsitlus telefoni teel. Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Turu-uuringute AS uuringu koordinaator, metoodika: Hella Kaldaru Küsitlustöö koordinaator: Kristel Merusk Valim, programmeerimine, andmetöötlus: Reijo Pohl Raport: Vaike Vainu Uuringu raport koosneb uuringu taustast, põhitulemustest ja kokkuvõttest nii teksti kui joonistena. Metoodika ja valim Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi elanikud vanuses - aastat (Eesti Rahvaloenduse andmetel..0 seisuga inimest). Küsitluse valimi planeeritud suurus oli 00 vastajat. Valim moodustati proportsionaalse juhuvaliku printsiibil. Vastaja valikul rakendati kvoote maakonnale, asulatüübile, vastajate soole, vanusele ja põhilise suhtluskeelele. Küsitlus viidi läbi telefoniintervjuudena. Küsitlustöös osales küsitlejat. Intervjuud viidi läbi eesti ja vene keeles. Kõned tehti mobiiltelefonidele (mobiiltelefonide kasutatavus antud sihtrühmas on ). Küsitlustöö lõppedes võrreldi planeeritud valimi soolist, vanuselist, rahvuselist ning piirkondlikku jagunemist tegeliku valimiga ning teostati andmete kaalumine parema esinduslikkuse saavutamiseks. Küsitlustulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows.0. Valimi jaotus taustatunnuste lõikes on esitatud järgnevas tabelis. Perioodil viis uuringu läbi uuringufirma Saar Poll OÜ, 0. aastal Eesti Uuringukeskus OÜ. Turu-uuringute AS

6 Suviste sisereiside uuring 0 Valimi jaotus sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes Kaalumata n Kaalumata Kaalutud n Kaalutud SUGU Mees,, Naine,, VANUS,, 0,, 0,0, 0,0, 0,,0 0 -, 0, RAHVUS Eestlane 0,, Muu rahvus,, HARIDUS Põhiharidus või vähem,, Kesk- või keskeriharidus,, Kõrgharidus,, ASULATÜÜP Tallinn 0,, Teised linnad 0,, Maa-asulad, 0, REGIOON Põhja-Eesti, 0, Lääne-Eesti 0,, Kesk-Eesti,, Kirde-Eesti, 0, Lõuna-Eesti 0,, Turu-uuringute AS

7 Suviste sisereiside uuring 0 UURINGU TULEMUSED Suviste sisereisijate ja reiside arv, juuni-august Elanikud, kes tegid vaba aja reise* elanikkonnast Elanike arv (tuh.) Elanikud, kes tegid ühepäevaseid elanikkonnast reise kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks ** Elanike arv (tuh.) 0 0 Ühepäevaste kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks Eestis tehtud reiside arv kokku kolmel suvekuul (tuhandetes) Keskmine -päevaste reiside arv kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks ***,,,,,,,,,, Elanikud, kes tegid ööbimisega elanikkonnast vaba aja reise Elanike arv (tuh.) 0 Ööbimisega vaba aja reise kokku Eestis kolmel suvekuul (tuhandetes) 0 Keskmine ööbimisega vaba aja reiside arv seda liiki reisidel käinud inimeste kohta,,0,,0,,0,,,, * Tegid juunist augustini tööga mitteseotud Eesti-sisese reisi väljapoole maakonda, kus nad alaliselt elavad või töötavad; arvesse on võetud ka sõidud oma suvilasse või vanematekoju, kui need toimusid harvem kui kord nädalas ** Tegid juunist augustini vähemalt ühe ilma ööbimiseta reisi kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks väljapoole maakonda, kus nad alaliselt elavad või töötavad *** Mitu reisi kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks tegi üks sellistel reisidel käinud inimene keskmiselt 0.a. andmed on üldistatud viimase rahvaloenduse järgse rahvaarvu põhjal (..0 Statistikaamet) Vaba aja reisid üldiselt. Vaba aja reisil käinute osatähtsus 0. aasta suvel (juuni algusest augusti lõpuni) käis vähemalt ühel Eesti-sisesel vaba aja reisil Eesti elanikest vanuses -, s.t ligikaudu 0000 eestimaalast. Ajaline võrdlus (00-0) näitab, et vaba aja reisidel käinud elanike osatähtsus oli suurim aastal 00, mil Eesti-siseselt reisis suvekuudel ¾ elanikest. Järgnevad uuringud on näidanud reisijate osatähtsuse järk-järgulist kahanemist: 00. aastal oli vastav näitaja ning 0. aastal (statistilise vea piir on siinkohal -lise tõenäosusega ±,). Tõenäoliselt on vaba aja reiside vähenemine seotud majanduslike teguritega: 00. aastal tõusis Eestis oluliselt töötuse määr, euro kasutuselevõtule järgnevaid aastaid iseloomustab aga üldine hinnatõus. Samas mõjutavad Eesti-sisest reisimist ka suvised kultuuri- ja meelelahutusüritused Eestis ja lähiriikides, uute odavlendude avamine Tallinnast, reisipakkumised välisriikidesse, ilm vms. Suve jooksul käis reisimas eestlastest ning muudest rahvustest elanikest. Võrreldes aastaga 00 on mõlemas sihtrühmas reisijate osatähtsus vähenenud. Eriti märgatav langus on toimunud mitte-eestlaste seas perioodil 0-0 (reisijate osatähtsus kahanes sihtrühmas võrra). Edasises tekstis tähistatakse muude rahvuste esindajaid ka nimetusega mitte-eestlased. Turu-uuringute AS

8 Suviste sisereiside uuring 0 Suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus 00-0; rahvuse lõikes ( elanikkonnast vanuses -, n=00) Kõik Eestlased Muud rahvused Vanusegruppide võrdluses on sisereisijaid keskmisest enam 0--aastaste seas, kellest on 0. aasta suvel vaba aja reisil käinud. Keskmisest vähem on suvistel sisereisidel käinud inimesi üle 0-aastaste seas, kellest on vaba aja reisil käinud umbes pooled. Kui 00. aastal oli maa-asulate elanike seas ülejäänud elanikkonnaga võrreldes suviste sisereisijate osatähtsus kõrgem, siis tänavu on suviste vaba aja reisijate osatähtsus linna- ning maaelanike seas samal tasemel. Sissetulekugruppide võrdlus näitas, et üle 00-eurose sissetulekuga inimeste seas on vaba aja reisijaid enam kui madalama sissetulekuga rühmades. Kuna varasemates uuringutes on sissetulekuid grupeeritud teisiti, pole joonisel esitatud ajalisi võrdlusandmeid, kuid sissetuleku seos reisimisega on kinnitust leidnud ka varasemates uuringutes. Jätkuvalt on sisereisijaid kõige enam kõrgharidusega inimeste seas, kõige vähem aga alg- või põhiharidusega inimeste hulgas. Võrreldes 0. aastaga on vaba aja reisijate osatähtsus kõrgharidusega inimeste seas võrra vähenenud, samas kui ülejäänud haridusrühmade puhul ilmnes samalaadne langus juba eelmises uuringus. Lõuna-Eesti elanike seas on suviste sisereisijate osatähtsus keskmisest suurem. Kõige väiksem on vaba aja reisijate osakaal Kirde-Eestis. Tulemuste võrdlus vastaja peamise tegevusvaldkonna alusel näitas, et enim on suviseid sisereisijaid juhtide/spetsialistide/ametnike ning õpilaste seas, kõige vähem aga pensionäride ning töötute seas. Võrreldes 0. aastaga on toimunud muutus ettevõtjate puhul, kellest 0. aastal käis suvistel sisereisidel, tänavu aga. Ülejäänud rühmade puhul pole muutused statistiliselt olulised. Turu-uuringute AS

9 Suviste sisereiside uuring 0 00., 0. ja 0. aasta suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus; soo, vanusegrupi ja elukohatüübi lõikes ( elanikkonnast vanuses -) Kõik Mehed Naised - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Tallinn Teised linnad Maaasulad Sugu Vanusegrupp Elukohatüüp , 0. ja 0. aasta suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus; sissetuleku* ja hariduse lõikes ( elanikkonnast vanuses -) Sissetulek ühe pereliikme kohta Haridus Kuni 00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot eurot Üle 000 euro Põhiharidus või vähem Kesk- või keskeriharidus Kõrgharidus * 00. ning 0. aasta uuringutes kasutatavad sissetulekugrupid erinesid 0. uuringus kasutatavatest gruppidest, mistõttu ajaline võrdlus pole siinkohal adekvaatne. Turu-uuringute AS

10 Suviste sisereiside uuring ja 0. aasta suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus; elukoha ja põhitegevuse lõikes ( elanikkonnast vanuses -) Elukoht Põhitegevus Põhja-Eesti Lääne-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lõuna-Eesti Eraettevõtja/endale tööandja Juht, tippspetsialist Keskastme spetsialist, ametnik Teenindus-, müügi- või kontoritöötaja Oskus-, liht- või käsitööline Pensionär (mitte-töötav), invaliid Kodune, lapsehoolduspuhkusel Õpilane, üliõpilane Ajutiselt mitte-töötav, töötu Mittereisimise põhjused Põhjustena, miks suvekuudel Eesti-siseseid vaba aja reise ette ei võetud, nimetasid mittereisinud inimesed 00. aastal kõige sagedamini rahapuudust () ning ajapuudust (). 0. aastal on mitte-reisimise põhjuste seas ülekaalukalt kõige sagedamini mainitud teguriks tõusnud ajapuudus, mida mainis mitte-reisimise põhjusena suvisel vaba aja reisil mitte käinud inimestest. Rahapuudust nimetas tänavu põhjusena. Ajapuuduse üle kurtsid keskmisest sagedamini meesterahvad, 0--aastased ning kõrgema sissetulekuga inimesed (neist, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta oli üle 00 euro kuus, nimetas seda /), samas kui rahapuudus oli ootuspäraselt probleemiks pigem madalama sissetulekuga (netosissetulek ühe pereliikme kohta kuni 00 eurot kuus) inimestele ja 0--a. vanusegrupile. Üheks põhjuseks, miks vaba aja reiside arv on vähenenud ja ajapuudust selle põhjusena nimetanute hulk on kasvanud, võib olla see, et Statistikaameti Tööjõu-uuringu andmetel on pikaajaliselt kasvanud nende töötajate osatähtsus, kelle elukoht ja põhitöökoht ei asu samas linnas või vallas. Kui inimene sõidab regulaarselt pikki vahemaid töö ja kodu vahel, vähendab see nii aega kui ka soovi vabal ajal kodust kaugemale sõita. Huvipuudust tõi tänavu põhjusena esile, halba tervist (00. aastal ). Huvipuudus oli mitte-reisimise põhjuseks sagedamini --aastaste jaoks (neist nimetas seda koguni /), halb tervis aga 0--aastaste jaoks. Teise inimese eest (sh. väikeste laste) eest hoolitsemine oli takistuseks -le, eelistas välisreise Eesti-sisestele reisidele, pidas reisimist puudutavat infot/reklaami ebapiisavaks ning ei reisinud sobivate transpordivõimaluste puudumise tõttu (seda tegurit toodi esile võrra vähem kui 00. aastal). Mitte-reisinud inimestest nimetas mitte-reisimise põhjusena Turu-uuringute AS 0

11 Suviste sisereiside uuring 0 ebasobivaid ilmu ning muid tegureid. Eestlased nimetasid muude rahvustega võrreldes mõnevõrra rohkem ajapuudust ja huvipuudust, muud rahvused aga välisreiside eelistamist ja info vähesust Eestis reisimise võimaluste kohta. Sisereisil mitte-käimise põhjused 00. ja 0. aastal (, n=inimesed, kes suvekuudel ei käinud Eesti-sisesel vaba aja reisil) Ajapuuduse tõtu Rahapuuduse tõttu Huvipuuduse tõttu, reisimine ei huvita mind Halva tervise tõttu Sest hoolitsen teise inimese eest (k.a. väikesed lapsed) Eelistan välisreise 0 Ei ole piisavalt infot või reklaami Eestis reisimise võimaluste kohta Puudusid sobivad transpordivõimalused Ebasobivad ilmad Muu 00 0 Sisereisil mitte-käimise põhjused 0. aastal soo, vanuse ja elukoha lõikes (, n=inimesed, kes suvekuudel ei käinud Eesti-sisesel vaba aja reisil, n=0) Tallinn Teised linnad Maaasulad Kõik Mees Naine Ajapuuduse tõtu 0 Rahapuuduse tõttu 0 0 Huvipuuduse tõttu 0 Halva tervise tõttu 0 Sest hoolitsen teise inimese eest (k.a. väikesed lapsed) 0 Eelistan välisreise 0 Ei ole piisavalt infot Eestis reisimise võimaluste kohta 0 Puudusid sobivad transpordivõimalused Ebasobivad ilmad Muu 0 Turu-uuringute AS

12 Suviste sisereiside uuring 0 Sisereisil mitte-käimise põhjused 0. aastal rahvuse lõikes (, n=inimesed, kes suvekuudel ei käinud Eesti-sisesel vaba aja reisil) Ajapuuduse tõtu Rahapuuduse tõttu Huvipuuduse tõttu, reisimine ei huvita mind Halva tervise tõttu Sest hoolitsen teise inimese eest (k.a. väikesed lapsed) Eelistan välisreise Ei ole piisavalt infot või reklaami Eestis reisimise võimaluste kohta Puudusid sobivad transpordivõimalused Ebasobivad ilmad Muu eestlane muu rahvus Ühepäevased reisid kultuuri- ja meelelahutusüritustele 0. aasta suvel tegi ühepäevaseid väljasõite mõnda teise maakonda kultuuri- või meelelahutusürituste külastamise eesmärgil eestimaalastest, s.t ligikaudu 000 elanikku. Seda on ligi kaks korda vähem kui aastal 00, mil ööbimiseta suviseid väljasõite kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks sooritas ligi pool () Eesti elanikest ning võrra vähem kui 0. aastal, mil sellistel reisidel käis eestimaalastest. Vähenemise üheks põhjuseks võib olla muutus ürituste pakkumises eelnevatel aastatel teistesse maakondadesse sõitnud inimesed võisid nüüd leida rohkem huvipakkuvaid üritusi oma kodumaakonnas, mistõttu teise maakonda üritusele sõitmine ei tundunud piisavalt atraktiivne, et sellele aega ja raha kulutada. Kokku tegid Eesti elanikud 0. aasta suvel kultuurivõi meelelahutusürituste külastamiseks ligikaudu 000 ühepäevast reisi, mida on ligi poole vähem kui 0. aastal. Keskmiselt tegi iga inimene, kes oli 0. aasta suvel käinud ühepäevasel reisil eesmärgiga külastada kultuuri- või meelelahutusüritusi,, sellist ööbimiseta väljasõitu. Eestlaste seas oli üheks päevaks kultuuri- või meelelahutusüritustele sõitnuid ning mitteeestlaste seas. Võrreldes 0. aastaga on vastav näitaja enam langenud mitte-eestlaste sihtrühmas, kus kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijate osatähtsus on vähenenud võrra (eestlaste seas võrra). Vanuserühmade võrdluses on kultuuri- Siinkohal on muutus mõjutatud ka asjaolust, et 0. aasta küsitlusandmed on kaalutud ning üldkogumile laiendatud 0. aasta Rahvaloenduse andmetele tuginedes (üldkogumi suuruseks inimest), samas kui 0. aastal võeti aluseks tollased Statistikaameti andmed (üldkogumi suurus 0 ). Turu-uuringute AS

13 Suviste sisereiside uuring 0 ning meelelahutusürituste külastajaid jätkuvalt kõige vähem vanimas vanuserühmas ehk 0-- aastaste seas, kellest võttis suvekuudel taolisi reise ette. Võrreldes 0. aastaga on kultuuri- ning meelelahutusürituste külastajate osatähtsus üsna ühtlaselt kahanenud kõigis vanuserühmades. Ootuspäraselt on reisijaid kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil enam kõrgema sissetulekuga ning vähem madalama sissetulekuga inimeste seas. Kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamine on seotud vastaja haridusega kõrgharidusega inimeste seas on selliste ürituste külastajaid enam kui kesk- või keskeriharidusega inimeste seas, kelle hulgas on kultuuri- ning meelelahutusürituste külastajaid omakorda enam kui põhivõi madalama haridusega inimeste seas. Samas on võrreldes 0. aastaga madalaima haridusega inimeste rühmas kultuuri- ning meelelahutusürituste külastajate osatähtsus langenud pea poole vähem kui kõrgema haridusega inimeste seas sel perioodil: põhiharidusega inimeste grupis on vastav näitaja vähenenud võrra, kesk- või keskeriharidusega inimeste seas võrra ning kõrgharidusega inimeste seas võrra. Kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijaid on keskmisest enam maaasulate elanike seas, keskmisest vähem aga pealinnas. 00, 0 ja 0. aasta suvel Eestis kultuuri- või meelelahutusüritustele sõitnud elanike osatähtsus (ühepäevased väljasõidud mõnda teise maakonda); rahvuse, soo ja vanuse lõikes ( Eesti elanikest vanuses -) Kõik Eestlane Muu rahvus Mehed Naised - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Rahvus Sugu Vanusegrupp Turu-uuringute AS

14 Suviste sisereiside uuring 0 00, 0 ja 0. aasta suvel Eestis kultuuri- või meelelahutusüritusi külastanud elanike osatähtsus (ühepäevased väljasõidud mõnda teise maakonda); sissetuleku*, hariduse ja elukoha lõikes ( Eesti elanikest vanuses -) Sissetulek ühe pereliikme kohta Haridus Elukohatüüp Kuni 00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot eurot Üle 000 euro Põhiharidus või vähem Kesk- või keskeriharidus Kõrgharidus Tallinn Teised linnad Maa-asulad * 00. ning 0. aasta uuringutes kasutatavad sissetulekugrupid erinesid 0. uuringus kasutatavatest gruppidest, mistõttu ajaline võrdlus pole siinkohal adekvaatne.. Külastatud kultuuri- või meelelahutusürituste liigid Eesti elanikest neljandik oli 0. aasta suvel käinud vähemalt ühel ilma ööbimiseta reisil eesmärgiga külastada kultuuri- või meelelahutusüritusi, sealjuures teatrietendusi või suvelavastusi käis vaatamas, kontserdil/muusikafestivalil ning muudel meelelahutusüritustel kõigist eestimaalastest. Viimase kolme uuringuetapi võrdluses on erinevate meelelahutusürituste külastamise eesmärgil suviste väljasõitude tegijate osatähtsus koguelanikkonnas aasta-aastalt kahanenud. Võrreldes 00. aastaga on teatrietenduste/suvelavastuste ning kontsertide/muusikafestivalide külastajate osakaal 0. aastaks vähenenud pea poole võrra ning muude meelelahutusürituste puhul on külastajate osatähtsuse langus veelgi suurem. Turu-uuringute AS

15 Suviste sisereiside uuring 0 Suvekuudel teise maakonda ühepäevasele kultuuri- või meelelahutusüritusele sõitnute osatähtsus 00-0 ( Eesti elanikest vanuses -) Teatrietendus/suvelavastus Kontsert/muusikafestival Muu meelelahutusüritus Eestlaste seas on mitte-eestlastega võrreldes igat liiki kultuuri- või meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijate osatähtsus ligi 0 võrra kõrgem. Meeste ning naiste vahel kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisimise osas olulised erinevused puudusid. Ka kahes viimatises uuringus pole soolises võrdluses suuri erinevusi ilmnenud, kuid kinnitust on leidnud erinevused kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijate osatähtsuses eestlaste ning mitte-eestlaste puhul. Teatrietenduste/suvalavastuste külastamise eesmärgil reisinud inimeste osakaal on seda suurem, mida vanema vanuserühmaga on tegu. Erandiks on siinkohal vanim vanuserühm (0- a), kus on igat liiki kultuuri- ja meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijaid vähem. Suvekuudel 0. aastal teise maakonda ühepäevasele kultuuri- või meelelahutusüritusele sõitnute osatähtsus; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes ( Eesti --aastastest elanikest) Kõik Eestlane Muu rahvus 0 0 Mehed Naised - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Rahvus Sugu Vanusegrupp Sõitis teatrietendusele/suvelavastusele Sõitis kontserdile/muusikafestivalile Sõitis muule meelelahutusüritusele Elukohatüübist lähtuvalt oli erinevat liiki kultuuri või meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijaid kõige vähem pealinlaste seas. Hariduse lõikes oli teatrietenduste/suvelavastuste külastajaid kõrgharidusega inimeste seas pea kaks korda enam Turu-uuringute AS

16 Suviste sisereiside uuring 0 kui ülejäänud haridusrühmades. Mõjutab ka sissetulek üldjoontes kehtib, et mida kõrgema sissetulekurühmaga on tegu, seda enam on vastavas rühmas erinevate kultuuri- või meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijaid. Suvekuudel 0. aastal teise maakonda ühepäevasele kultuuri- või meelelahutusüritusele sõitnute osatähtsus; elukohatüübi, hariduse ja sissetuleku lõikes ( Eesti --aastastest elanikest) Elukohatüüp Haridus Sissetulek ühe pereliikme kohta Tallinn Teised linnad Maa-asulad Põhiharidus või vähem Kesk- või keskeriharidus Kõrgharidus Kuni 00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot eurot Üle 000 euro Sõitis teatrietendusele/suvelavastusele Sõitis kontserdile/muusikafestivalile Sõitis muule meelelahutusüritusele Keskmiselt tehti Eestis (k.a sellistel väljasõitudel käinud ja mitte-käinud) 0. aasta suvel saja elaniku kohta ühepäevast väljasõitu kultuuri- või meelelahutusüritustele, sealjuures sooritati saja elaniku kohta keskmiselt väljasõitu teatrietenduste/suvelavastuste külastamiseks, väljasõitu kontsertide/muusikafestivalide külastamiseks ning väljasõitu muude meelelahutusürituste külastamiseks. Võrreldes mitte-eestlastega tegid eestlased kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil keskmiselt enam väljasõite. 00 inimese kohta külastasid eestlased keskmiselt üritust enam kui mitte-eestlased. Võrreldes naistega on mehed 00 inimese kohta külastanud keskmiselt üritust enam eelkõige tulenevalt sellest, et mehed on naistega võrreldes tunduvalt rohkem külastanud sündmusi, mis liigitati muudeks meelelahutusüritusteks. Vanuserühmade võrdluses sooritasti teatrietenduste/suvelavastuste külastamise eesmärgil väljasõite 00 inimese kohta keskmiselt kõige enam vanuserühmas 0-, samas kui kontsertide/muusikafestivalide külastusi oli 00 inimese kohta kõige enam vanuserühmas 0- ning muude meelelahutusürituste külastusi vanuserühmas 0-. Hariduse lõikes eristuvad kõrgharidusega inimesed, kes tegid võrreldes madalama haridusega Turu-uuringute AS

17 Suviste sisereiside uuring 0 inimestega keskmiselt enam väljasõite teatrietenduste/suvelavastuste külastamiseks. Pealinlased tegid igat liiki kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil keskmiselt vähem väljasõite kui väiksemate asulate elanikud. Suvekuudel 0. aastal teise maakonda kultuuri- või meelelahutusüritusele tehtud ühepäevaste väljasõitude keskmine arv 00 elaniku kohta Kõik Rahvus Eestlane Muu rahvus Sugu Mehed Naised - a 0 0- a 0 Vanusegrupp 0- a 0- a 0- a 0- a 0 Põhiharidus või vähem Haridus Kesk- või keskeriharidus 0 Kõrgharidus 0 0 Elukohatüüp Tallinn Teised linnad Maa-asulad Teatrietendus/suvelavastus Kontsert/muusikafestival Muu meelelahutusüritus Ööbimisega vaba aja reisid. Reisinute osatähtsus Eesti elanikkonnast 0. aasta suvel käis Eestis tööga mitte-seotud mitmepäevastel reisidel elanikest vanuses -, arvuliselt 000 inimest. Ajalises võrdluses (00-0) oli mitmepäevaseid vaba aja reise sooritanud inimeste osatähtsus kõrgeim aastatel 00-00, mil vastav näitaja küündis --ni. 0. aastal langes mitmepäevaste reisijate osakaal -ni ning on 0. aastal jäänud püsima samal tasemel. Turu-uuringute AS

18 Suviste sisereiside uuring 0 Võrreldes eestlastega on mitmepäevaseid vaba aja reise teinud inimeste osatähtsus jätkuvalt väiksem mitte-eestlaste seas. Sealjuures on 0. aastal erinevus eestlaste ning mitteeestlaste vahel vaadeldava perioodi (00-0) suurim: eestlaste seas oli mitmepäevaseid reise teinud inimeste osatähtsus võrra suurem kui mitte-eestlaste seas, samas kui varasemates uuringutes on erinevus kahe rühma vahel küündinud maksimaalselt -ni. Suvel Eestis mitmepäevasel vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus 00-0; rahvuse lõikes ( elanikkonnast vanuses -) Kõik Eestlased Muud rahvused Vanuserühmade võrdluses on Eesti-siseseid mitmepäevaseid vaba aja reise teinud inimesi kõige enam 0--aastaste seas (0). Noorima vanuserühma (-) puhul kattub mitmepäevaste reisijate osatähtsus koguelankkonna keskmise näitajaga (). Keskmisest madalam on ööbimistega vaba aja reise teinud inimeste osatähtsus 0-aastaste ning eakamate seas: 0-- aastastest on 0. aastal selliseid reise teinud ning 0--aastastest 0. Võrreldes 0. aastaga on suurim muutus toimunud noorima vanuserühma puhul, kus mitmepäevaseid väljasõite teinud inimeste osatähtsus on langenud võrra (0. aasta uuringus oli see vanuserühm ainus, kus mitmepäevaste väljasõitude tegijate osatähtsus võrrelduna 00. aastaga ei vähenenud). Veidi suurenenud ( võrra) on mitmepäevaste reisijate osakaal vanuserühmas 0-, ülejäänud vanuserühmade osas pole võrrelduna 0. aastaga olulisi muutusi toimunud. Mitmepäevaseid vaba aja reise sooritanud inimeste osakaal on keskmisest kõrgem üle 00- eurose sissetulekuga või kõrgharidusega inimeste seas, keskmisest madalam aga kuni 00- eurose sissetulekuga või alg- või põhiharidusega inimeste seas. Kui varasemad uuringud on näidanud mitmepäevaste reisijate suuremat osakaalu maaelanike seas, siis seekord elukohatüübi alusel olulisi erinevusi ei ilmnenud. Turu-uuringute AS

19 Suviste sisereiside uuring 0 00., 0. ja 0. aasta suvel teise maakonda mitmepäevastele vaba aja reisidele sõitnute osatähtsus; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes ( Eesti -a. elanikest) Kõik Eestlane Muu rahvus Mehed Naised - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Rahvus Sugu Vanusegrupp , 0. ja 0. aasta suvel teise maakonda mitmepäevastele vaba aja reisidele sõitnute osatähtsus; sissetuleku*, hariduse ja elukohatüübi lõikes ( Eesti -- aastastest elanikest) Sissetulek ühe pereliikme kohta Haridus Elukohatüüp Kuni 00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot 0-00 eurot eurot Üle 000 euro Põhiharidus või vähem Kesk- või keskeriharidus Kõrgharidus Tallinn Teised linnad Maa-asulad * 00. ning 0. aasta uuringutes kasutatavad sissetulekugrupid erinesid 0. uuringus kasutatavatest gruppidest, mistõttu ajaline võrdlus pole siinkohal adekvaatne. Turu-uuringute AS

20 Suviste sisereiside uuring 0 0. Mitmepäevaste vaba aja reiside arv ühe reisinu kohta Keskmiselt sooritas iga suvistel ööbimisega sisereisidel käinud Eesti elanik 0. aasta juunist augustini, sellist reisi. Võrreldes 0. aastaga pole vastav näitaja oluliselt muutunud, kuid võrrelduna 00. aastaga (mil ööbimistega sisereise teinud inimeste osatähtsus koguelanikkonnas oli võrra suurem) on keskmine reiside arv iga sisereise teinud inimese kohta suurenenud 0, reisi võrra. Seega võib öelda, et kuigi võrrelduna nelja aasta taguse perioodiga on sisereisijate osatähtsus koguelanikkonnas langenud, on reiside keskmine arv ühe reisija kohta suurenenud. Sarnaselt varasematele uuringutele on võrreldes mitte-eestlastest reisijatega keskmiselt rohkem reise teinud eestlastest reisijad (eestlastest reisijad keskmiselt, reisi; mitteeestlastest reisijad keskmiselt, reisi). Vanuserühmade võrdluses on kõige aktiivsemad reisijad jätkuvalt vanuserühmas 0-: iga selles vanuses reisija sooritas 0. aasta suvekuudel keskmiselt, reisi. Siinkohal tasub meenutada, et ka ööbimistega sisereisijate osakaal oli võrreldes mitte-eestlastega kõrgem eestlaste seas, vanuserühmade võrdluses aga 0--aastaste seas. Seega on eesti rahvusest inimesed ning noored täiskasvanud aktiivseimad sisereisijad nii reisijate osakaalu kui ka reiside arvu poolest. Mitmepäevaste vaba aja sisereiside keskmine arv ühe reisinu kohta 00, 0 ja 0; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes (n=inimesed, kes on ööbimisega reisinud),,,,0,,,,,,,,,,,,,, 0 Kõik Eestlane Muu rahvus,0,,,,,,,,,,,,,0 Mehed Naised - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Rahvus Sugu Vanusegrupp Sarnaselt 00. aasta uuringule eristusid haridusrühmade võrdluses suurema reisimisaktiivsuse poolest ka tänavu kõrgharidusega inimesed, kelle seas oli nii suviste sisereisijate osatähtsus kui ka keskmine reiside arv ühe sisereisija kohta suurem kui madalama haridusega inimeste seas. 0. aastal tegid keskmiselt kõige enam reise ühe reisija kohta alg- või põhiharidusega inimesed, kuid kahe aasta vältel on vastav näitaja selles haridusgrupis märkimisväärselt langenud: 0. aasta suvel tegid alg- või põhiharidusega reisijad keskmiselt, reisi vähem kui juunis-augustis 00. Elukohatüübi alusel eristub Tallinn: iga pealinlastest sisereisija sooritas 0. aasta suvel keskmiselt, reisi, samas kui muudes linnades ning maa-asulates elavate sisereisijate puhul oli vastav näitaja,. Turu-uuringute AS 0

21 Suviste sisereiside uuring 0 Mitmepäevaste vaba aja sisereiside keskmine arv ühe reisinu kohta 00., 0. ja 0. aastal; hariduse ja elukohatüübi lõikes (n=inimesed, kes on käinud ööbimisega reisidel) 0,,, Põhiharidus või vähem,,,,,0,,,,,0, Kesk- või keskeriharidus,,,, Kõrgharidus Tallinn Teised linnad Maa-asulad Haridus Elukohatüüp Mitmepäevaste suviste vaba aja reiside jaotus kuude lõikes Sarnaselt varasemate aastatega tehti ka 0. aastal enim suviseid sisereise juulis (). Augustis toimunud reisid moodustasid ja juunis toimunud reisid 0 kõigist suvistest sisereisidest. Kui varasemates uuringutes oli sisereiside arv augustis märgatavalt suurem kui juunis, siis tänavu on juunis ja augustis tehtud sisereiside arv (ning seega ka osakaal suvistest sisereisidest) üsna sarnane. Ööbimisega vaba reiside jagunemine suvekuude lõikes August Juuli Juuni Turu-uuringute AS

22 Suviste sisereiside uuring 0. Ööbimiste arv ja ööbimiskohad Ootuspäraselt moodustavad mitmepäevastest sisereisidest kõige suurema osa ühe ööbimisega () ning kahe ööbimisega () reisid, vähem aga on kolme ööbimisega () ning nelja või enama ööbimisega () reise. Võrreldes eestlastega on mitte-eestlastest reisijate puhul levinumad nelja või enama ööbimisega reisid, vähemlevinud aga kahe ööbimisega reisid. Vanuserühmade võrdluses on nelja või enama ööbimisega reise teinud kõige enam 0-- aastased reisijad, kelle puhul või enama ööbimisega reiside osatähtsus ei jää palju alla või ööbimisega reiside osatähtsusele. Ülejäänud vanuserühmades ületab ja ööbimisega reiside osakaal selgelt nii ööbimisega kui pikemate reiside osakaalu. Võrreldes väikelinnade ja maaasulate elanikega on pealinlaste poolt tehtud reiside puhul või enama ööbimisega reiside osatähtsus kõrgem, ööbimisega reiside osatähtsus aga madalam. Mitmepäevaste suviste sisereiside jagunemine ööbimiste arvu lõikes 0. aastal; rahvuse, vanuserühma ja elukohatüübi lõikes Kõik Eestlane Muu rahvus - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Tallinn Teised linnad Maaasulad Rahvus Vanusegrupp Elukohatüüp öö ööd ööd Kauem 0. aasta suvel tehtud Eesti-siseste vaba aja reiside keskmine kestus oli, ööd. Perioodil 00-0 oli vastav näitaja kõrgeim aastal 00, mil keskmiselt viibiti ühel suvisel sisereisil, ööd. Hilisemates uuringutes on keskmine ööbimiste arv ühe sisereisi kohta püsinud stabiilselt vahemikus,-,. Kui ööbimiste keskmine arv pole viimaste uuringute lõikes praktiliselt muutunud, siis tasuliste majutuskohtade kasutamise osakaal kõikidest ööbimisega sisereisidest on võrreldes varasemate uuringutega märgatavalt kasvanud. 0. aastal maksti ööbimise eest protsendil ööbimistega sisereisidest, 0. aastal aga vaid protsendil. Kui vastaja oli suve jooksul käinud rohkem kui kolmel mitmepäevasel sisereisil, siis küsiti ööbimisega sisereise iseloomustavaid küsimusi ainult viimase kolme reisi kohta. Turu-uuringute AS

23 Suviste sisereiside uuring 0 Keskmine ööbimiste arv ja tasuliste majutuskohtade kasutamise osatähtsus kõigist ööbimistega sisereisidest ,,,,,,,,,, Tasuliste majutuskohtade kasutamise osakaal ( kõikidest ööbimistega sisereisidest) Keskmine ööbimiste arv ühel reisil Erinevused eestlaste ning mitte-eestlaste sisereiside kestuses pole kuigi suured: eestlastest reisijate puhul oli keskmine ööbimiste arv ühe sisereisi kohta, ööd; mitte-eestlaste puhul, ööd. Võrreldes 00. ja 0. aastaga on erinevused eestlaste ning mitte-eestlaste reiside keskmises kestuses samuti vähenenud. Keskmine ööbimiste arv 00., 0. ja 0. aasta suvistel mitmepäevastel vaba aja sisereisidel; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes,,,,,,,,,,,,,,,,,0,,,,,,,,,,,,0,,,,,,, Kõik Eestlane Muu rahvus Mehed Naised - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Rahvus Sugu Vanusegrupp Turu-uuringute AS

24 Suviste sisereiside uuring 0 Vanuserühmade võrdluses tegid 0. aastal keskmiselt kõige enam ööbimisi ühe reisi kohta sisereisijad vanuses 0- (keskmiselt, ööd). Vanima vanuserühma puhul on keskmine ööbimiste arv ühel reisil võrreldes 0. aastaga märkimisväärselt suurenenud, vanuserühmas - (kus veel 0. aastal oli keskmiste ööbimiste arv ühe reisi kohta vanuserühmade võrdluses kõrgeim) on aga vastav näitaja langenud. Võrreldes kõrgema haridusega inimestega teevad keskmiselt lühema kestusega sisereise algvõi põhiharidusega inimesed. Haridusrühmade võrdluses on alg- või põhiharidusega reisijate seas ööbimiste keskmine arv ühe reisi kohta võrreldes 0. aastaga ka kõige enam vähenenud. Reisijate võrdlus elukohatüübi alusel näitas, et keskmiselt kõige pikema ajalise kestusega reise teevad pealinlased, keskmiselt kõige lühemaid reise aga maa-asulate elanikud. Ka varasemates uuringutes on pealinlaste poolt tehtud sisereiside keskmine ööbimiste arv olnud kõrgem kui väiksemate linnade ning maapiirkondade elanike puhul, mis on ilmselt seletatav asjaoluga, et pealinlased teevad ülejäänutega võrreldes rohkem reise suvilas/maakodus puhkamise eesmärgil. Keskmine ööbimiste arv 00., 0. ja 0. aasta suvistel mitmepäevastel vaba aja sisereisidel; hariduse ja elukohatüübi lõikes,,,,,,,,,,,,0,,,,,,0,,, Põhiharidus või vähem Kesk- või keskeriharidus Kõrgharidus Tallinn Teised linnad Maa-asulad Haridus Elukohatüüp Reisi kestus sõltub paljuski reisi eesmärgist. Keskmiselt kõige pikemaid reise tehti oma suvilas/maakodus puhkamise/töötamise eesmärgil (keskmine ööbimiste arv,). Keskmiselt pikema kestusega reise tehti ka rannas puhkamise/suplemise või muude rannategevuste eesmärgil (keskmine ööbimiste arv,). Kõige lühemad olid (keskmiselt ööbimist või vähem) vaatamisväärsuste/atraktsioonide/kultuuri-või meelelahutusürituste külastamiseks või aktiivse puhkuse eesmärgil ette võetud reisid. Turu-uuringute AS

25 Suviste sisereiside uuring 0 Ööbimiste arv reisi peamise eesmärgi lõikes (, n=kõik nimetatud eesmärgil tehtud reisid) Kokku (n=) Puhkus/töö oma suvilas või maakodus (n=) Puhkus rannas, suplemine, muud rannategevused (n=) Sugulaste või tuttavate külastamine (n=) Puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuride kasutamine (n=)* Perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud üritused (n=) Vaatamisväärsuste ja atraktsioonide külastamine (n=) 0 Aktiivne tegevus (n=) Kultuuri- või meelelahutusürituste külastamine (n=) öö ööd ööd Kauem * Vastajate väike arv piirab tulemuste üldistatavust Keskmiselt kõige suurem oli ööbimiste arv ühe reisi kohta juhul, kui ööbiti oma suvilas/maakodus/korteris. Nimetatud ööbimiskohas veedeti keskmiselt, ööd. Tasulises ööbimiskohas veedeti keskmiselt, ööd, telgis, ööd, sugulaste/tuttavate juures, ööd. Võrreldes 0. aastaga on oma suvilas/maakodus/korteris tehtud ööbimistega reisid keskmiselt pikenenud (keskmine ööbimiste arv on kasvanud,-lt,-le). Ülejäänud ööbimiskohtade puhul pole keskmine ööbimiste arv ühe reisi kohta kahe aasta taguse perioodiga võrreldes oluliselt muutunud. Siinkohal ilmneb erinevus eestlaste ning mitte-eestlaste vahel: võrreldes mitte-eestlastega teevad eestlased keskmiselt pikemaid telgis ööbimisega või oma suvilas/maakodus/korteris ööbimisega reise. Mitte-eestlased peatuvad seevastu eestlastega võrreldes keskmiselt pikemalt tasulistes majutuskohtades. Keskmiselt kauem peatuvad reisidel sugulaste/tuttavate juures pealinlased. Võrreldes linnaelanikega peatuvad oma suvilas/maakodus/korteris keskmiselt lühemalt maaelanikud. Turu-uuringute AS

26 Suviste sisereiside uuring 0 Keskmine ööbimiste arv ööbimiskohtade võrdluses; rahvuse, soo ja elukohatüübi lõikes,,0,,0,,0,,0 Kõik;, Eestlane;, Muu rahvus;, Mehed;,0 Naised;, Tallinn;, Teised linnad;, Maa-asulad;, Tasulises majutuskohas (k.a. tasulisel telkimisplatsil) Kõik;, Eestlane;,0 Muu rahvus;, Mehed;, Naised;,0 Tallinn;, Telgis (tasuta) Teised linnad;, Maa-asulad;, Kõik;, Eestlane;, Muu rahvus;, Mehed;, Naised;, Tallinn;, Teised linnad;, Maa-asulad;,0 Sugulaste/ tuttavate juures või nende suvilas Kõik;, Eestlane;, Muu rahvus;, Mehed;, Naised;, Tallinn;, Teised linnad;, Maa-asulad;, Oma suvilas/ maakodus/ korteris Eesti-sisestest mitmepäevastest vaba aja reisidest toimus ööbimisega sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas, tasulises majutusasutuses, 0 telgis ning vastaja enda suvilas/maakodus/korteris (summa ületab veidi 00, kuna väike hulk reisijaid ööbis reisi jooksul mitmes erinevat tüüpi ööbimiskohas). Võrreldes 0. aastaga on sisereiside puhul tunduvalt suurenenud tasuliste majutuskohtade kasutamine, vähenenud aga telgis ja sugulaste/tuttavate juures ööbimine reisidest veedetud öödest Oma suvilas/ maakodus/ korteris Sugulaste/ tuttavate juures või nende suvilas Telgis (tasuta) Tasulises majutuskohas Turu-uuringute AS

27 Suviste sisereiside uuring 0 Võrreldes eestlastega on mitte-eestlaste puhul levinum ööbimine tasulises majutusasutuses, samas kui eestlased peatuvad mitte-eestlastega võrreldes enam sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas. Võrreldes naistega valivad mehed reisidel sagedamini ööbimiskohaks telgi, samas kui naised peatuvad meestest sagedamini reisidel sugulaste/tuttavate juures. Vanuserühmade võrdluses kasutavad reisidel tasulist majutust kõige enam 0--aastased, telgivad --aastased, sugulaste/tuttavate poolt pakutavat majutust kasutavad -- aastased ja 0--aastased, oma suvilas/maakodus/korteris peatuvad aga 0--aastased. Mitmepäevaste sisereiside jagunemine ööbimiskoha lõikes (, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühe reisi kohta võidi märkida mitu erinevat tüüpi ööbimiskohta Kõik Eestlane Muu rahvus Mehed Naised - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Rahvus Sugu Vanusegrupp Tasulises majutuskohas Telgis (tasuta) Sugulaste/ tuttavate juures või nende suvilas Oma suvilas/ maakodus/ korteris Kõikidest reisil oldud öödest veedeti sugulaste või tuttavate juures või nende suvilas, neljandik tasulises majutuskohas ning võrdselt kas oma suvilas/maakodus/korteris või telgis Tasuliste majutuskohtade kasutamine oli keskmisest levinum mitte-eestlaste, 0--aastaste ning väikelinnades elavate reisijate seas. Turu-uuringute AS

28 Suviste sisereiside uuring 0 Ööbimiste jagunemine ööbimiskoha lõikes (, n=kõik ööbimised) Kõik Rahvus Eestlane Muu rahvus 0 Mehed Sugu Naised 0 - a 0- a Vanusegrupp 0- a 0- a 0 0- a 0- a Tallinn Elukohatüüp Teised linnad Maa-asulad Tasulises majutuskohas (k.a. tasulisel telkimisplatsil) Sugulaste/ tuttavate juures või nende suvilas Telgis (tasuta) Oma suvilas/ maakodus/ korteris. Sisereiside sihtkohad 0. aasta suvel olid kõige levinumateks sisereiside sihtkohtadeks Tallinn (), Pärnu (), Tartu (), Saaremaa () ning Ida-Virumaa (). Kuna suur osa sisereise on seotud sugulaste ja tuttavate külastamisega, siis on sihtkohtade eelistuste pingerida püsinud sarnane 00. ja 0. aastaga. Võrreldes eestlastega oli mitte-eestlaste poolt tehtud reiside sihtkohadeks sagedamini Tallinn ning Ida-Virumaa. Kuna Tallinna ning Ida-Virumaad külastatakse sageli sugulaste/tuttavate külastamise eesmärgil, siis ilmselt külastavad ka mitte-eestlased neid sihtkohti (kus mitteeestlaste proportsioon elanikkonnas on suur) eestlastest sagedamini just sel põhjusel. Võrreldes mitte-eestlastega olid eestlased suvise vaba aja reisi sihtkohaks sagedamini valinud Saaremaa, Läänemaa, Võrumaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Hiiumaa või Valgamaa. Turu-uuringute AS

29 Suviste sisereiside uuring 0 Erinevate linnade/maakondade osatähtsus ööbimistega sisereiside sihtkohtadena 00., 0. ja 0. aastal (, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühel reisil võis vastaja külastada mitut paika Tallinn Pärnu Tartu Saaremaa Ida-Virumaa Pärnumaa (v.a. Pärnu) Läänemaa* Võrumaa Lääne-Virumaa Tartumaa (v.a. Tartu) Põlvamaa Viljandimaa* Hiiumaa Valgamaa Harjumaa Jõgevamaa Järvamaa Raplamaa * 00. ning 0. aastal küsiti eraldi ka Viljandi, Haapsalu, Läänemaa (v.a Haapsalu) ning Viljandimaa (v.a Viljandi) külastamise kohta. 0.a. suvistest ööbimisega sisereisidest, mille jooksul külastati nimetatud sihtkohta; rahvuse lõikes (, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühel reisil võis vastaja külastada mitut paika 0 0 Eestlased Muud rahvused Tallinn Pärnu Tartu Saaremaa Ida-Virumaa Pärnumaa (v.a. Pärnu) Läänemaa Võrumaa Lääne-Virumaa Tartumaa (v.a. Tartu) Põlvamaa Viljandimaa Hiiumaa Valgamaa Harjumaa Jõgevamaa Järvamaa Raplamaa Vanuserühmade võrdluses on suhteliselt enam reise pealinna sooritanud --aastased ning 0--aastased sisereisijad. Noorima vanuserühma (--aastased) reisisihtmärgiks on keskmiselt sagedamini ka Tartu. Turu-uuringute AS

30 Suviste sisereiside uuring 0 0 Erinevate linnade/maakondade osatähtsus ööbimistega sisereiside sihtkohtadena 0. aastal; vanuse lõikes (, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühel reisil võis vastaja külastada mitut paika Kõik - a 0- a 0- a 0- a 0- a 0- a Tallinn 0 Pärnu 0 0 Tartu 0 0 Saaremaa Ida-Virumaa Pärnumaa (v.a. Pärnu) Läänemaa Võrumaa Lääne-Virumaa 0 Tartumaa (v.a. Tartu) Põlvamaa Viljandimaa Hiiumaa Valgamaa Harjumaa Jõgevamaa Järvamaa Raplamaa. Peamised tegevused reisidel Jätkuvalt on kõige levinumaks tegevuseks Eesti-sisestel mitmepäevastel vaba aja reisidel sugulaste/tuttavate külastamine. 0. aastal külastati neid reisidest (0. aastal ). Järgnesid rannas puhkamine (), looduslike vaatamisväärsustega tutvumine () ning ajaloo/kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (0). Võrreldes eelnevate aastatega on reisid oma eesmärkidelt mitmekesistunud, st. ühel reisil võeti ette rohkem erinevaid tegevusi. Nii mainiti võrreldes 0. aastaga tunduvalt sagedamini reisitegevusena rannas puhkamist, looduslike või ajaloo/kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumist ja muude meelelahutusürituste, muuseumide/näituste ning lasteatraktsioonide külastamist. Võimalik, et see tendents on seotud reiside arvu vähenemisega kui aja- või rahapuudus piirab reiside arvu, mida on võimalik suve jooksul teha, soovitakse ometi osa saada mitmetest erinevatest tegevustest või elamustest, võttes need ette ühe reisi jooksul. Turu-uuringute AS 0

31 Suviste sisereiside uuring 0 Erinevate tegevuste osatähtsus ööbimistega sisereisidel 00-0 (, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühe reisi kohta võis vastaja märkida mitu tegevust Tegevused reisidel Sugulaste või tuttavate külastamine Puhkus rannas, suplemine, muud rannategevused Looduslike vaatamisväärsustega tutvumine Ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine 0 Perekondlikud ja isikliku eluga seotud üritused 0 Kontsertide, muusikafestivalide külastamine* Muude meelelahutusürituste külastamine ** ** ** Muuseumide või näituste külastamine Jalgsi matkamine 0 Veega seotud harrastused Muu aktiivse harrastusega tegelemine 0 0 Puhkus/ töö oma suvilas või maakodus Lasteatraktsioonide külastamine ** ** ** Jalgrattasõit Spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana ** ** ** Puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuride kasutamine ** ** Loomaaia, loomapargi külastamine ** ** ** Muu ** ** ** ** Suvelavastuste külastamine Lõbustuskohtade külastamine ** ** ** ** Matkamine märgistatud matka- või loodusrajal ** ** ** ** ** Ratsutamine ** ** ** ** * 00., 00., 00. ja 0. aastal oli tegevus sõnastatud: Kontsertide, festivalide külastamine ** Nimetatud vastusevarianti sel aastal ankeedis ei olnud Sugulaste/tuttavate külastamine on levinuim tegevus sisereisidel üle 0-aastaste jaoks. - aastaste jaoks on levinuim tegevus reisidel rannas puhkamine, samas kui 0--aastaste jaoks omavad võrdselt tähtsust nii rannas puhkamine kui sugulaste/tuttavate külastamine. Looduslike või ajaloo ja kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumise või muuseumide külastamise eesmärgil reisivad vähem --aastased, enam aga 0--aastased. --aastased võtavad muude vanusegruppidega võrreldes sagedamini ette reise muude aktiivsete harrastusega tegelemise eesmärgi. Kontsertide ning muusikafestivalide külastamine reisidel on keskmisest levinum --aastaste ning 0--aastaste seas. Noorimas vanuserühmas on keskmisest levinum ka reisimine spordiüritustel osalemise või jalgrattasõidu eesmärgil. Veega seotud harrastustega tegelemine reisil on seevastu levinum 0--aastaste seas, jalgsi matkamine aga vanuserühmas 0-. Lasteatraktsioonide külastamine reisidel on keskmisest levinum 0--aastaste seas. Turu-uuringute AS