Head õppeaasta algust kogu vallarahvale! Heiki Hepner vallavanem

Transcrição

1 Kohila valla leht September Nr. 8 (151) Head õppeaasta algust kogu vallarahvale! Heiki Hepner vallavanem Kohila valla maadel on koolid õppimiseks avatud juba 227 aastat. Kõik need aastad on olnud erinevad, aga küllap alati on kannustanud õppijaid avastamise ja uute teadmiste saamise püüe. Kindlasti kuulub siia juurde loovus, koolirõõm, uued tutvused ja vanad sõbrad. Ka töökust ei tohi unustada. Tänavu alustavad oma esimest kooliteed 79 last Kohila Gümnaasiumis ja 17 last Kohila Mõisakoolis. Sajad valla noored jätkavad oma haridusteed alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis. Ja ega haridustee lõppe Kohila vallas. Siit minnakse edasi kutsehariduskeskustesse ja ülikoolidesse ning hiljem jätkatakse elukestva õppega juba nii siin kui seal pool valla piiri. Praegu on hariduses muutuste aeg. Käivad arutelud õppekavade ja koolivõrgu üle. Viimased 57 aastat on Kohilas saadud keskharidust ja see võimalus peab jääma ka tulevikus. Oluline pole mitte lihtsalt keskhariduse omandamine, vaid sellise, mis kujundab noored loovateks, elus hästi hakkama saavateks inimesteks. On hea meel tõdeda, et tänavu saavutasid meie abituriendid riigieksamitel läbi aegade parimad tulemused - mitte üheski aines ei jäädud alla vabariigi keskmisele. Loomulikult ei ole riigieksami tulemused absoluutse tõe kriteerium, hea kool peab sisaldama palju enamat. Et õppimine ei muutuks tüütuks, vaid oleks huvitav ja inspireeriv, peab kool õppetöös kasutama kõiki tänapäevaseid võimalusi. Hea kooli juurde kuulub ka hea füüsiline keskkond, kus õppetöö toimub. Tänane aastakümneid tagasi rajatud koolimaja ei võimalda ilma põhjaliku ümberehituseta kvalitatiivset hüpet teha. Seepärast on vallavalitsus juba alustanud koolile juurdeehituse ja renoveerimistööde projekteerimisega, mille eesmärgiks on kaasaegse õpikeskkonna loomine, uue algklasside maja ehitamine, Kohila Keskkonnahariduse Keskuse tihedam sidumine loodus- ja reaalainete õpetamisega, aula kasutamise mitmekesistamine ja kooli energiatõhususe suurendamine. Tuleb teha kõik selleks, et praegu algklassides õppijad saaksid enne põhikooli lõpetamist juba uuenenud koolimajas õppida. Kool peab olema huvitav, pakkuma rõõmu ja rahuldust kõigile, kes sellega seotud on õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. Head uut kooliaastat! Koolimajja! Foto Jaanus Kõrv. 1.a Klassijuhataja Annika Saare 1. Abih, Maiko 2. Allmere, Mariel 3. Cunha Vale Aleksandrova Gomes, Catarina Maria 4. Haljasorg, Lilian 5. Heinaru, Merili 6. Jänes, Herta 7. Jüriloo, Laura-Liisa 8. Kangro, Kristofer 9. Kivik, Liisa 10. Läänemets, Anni Ly 11. Miljand, Hugo 12. Narjanen, Melanie 13. Nelk, Markus 14. Orro, Oliver 15. Parkkanen, Henrico 16. Parve, Marken 17. Prunt, Elis 18. Pruunlep, Johanna 19. Põder, Mariliis 20. Saar, Carl-Joonas 21. Sõmermaa, Sten 22. Taasväli, Sten-Markus 23. Tepp, Kiara Keiti 24. Vahesalu, Richard 25. Veensalu, Sandra Gümnaasium arvudes I klassis Gümnaasiumis Koolis Õpetajaid 66 X klassis alustab Klassikomplekte õpilast 109 õpilast 721 õpilast 38 õpilast 1. klassi astujate nimekiri 1.b Klassijuhataja Evi Luik 1. Härm, Hanna-Liisa 2. Ilumäe, Riko 3. Jakobson, Jasper 4. Jürissaar, Kaia Kretel 5. Jürissaar, Miia Mirtel 6. Kamp, Ranel 7. Kapsi, Andrus 8. Kivirüüt, Alice 9. Klemm, Artus Leo Marco 10. Koppel, Sten-Erik 11. Maasalu, Paul Mihkel 12. Mäesalu, Martin 13. Oolma, Robert-Heinrich 14. Potšeptsov, Nikita 15. Stopkin, Marten 16. Tiigirand, Lisandra 17. Tobi, Morris 18. Vahesaar, Toren Holder 19. Vanem, Henri 20. Volman, Andreas 1.c Klassijuhataja Tuuli Särekanno 1. Aasa, Heliisa 2. Aedma, Dan 3. Allmann, Aleksander 4. Erissaar, Artur 5. Esko, Mairo 6. Hansar, Ruth 7. Kähar, Gregor 8. Laevik, Rasmus 9. Mitrovskaja, Ailanda 10. Peters, Greete 11. Raudsep, Andre 12. Roondi, Gete 13. Ruusalu, Sandra 14. Sartakov, Luisa Marii 15. Sults, Ketlin 16. Taimre, Kris 17. Tischler, Gerda 18. Tori, Birgit 19. Täht, Janar 20. Uibubuu, Rebecca 21. Uueni, Brigita 22. Vatter, Laura Liis 23. Ööbik, Markus 1.h Klassijuhataja Kristel Vald 1. Allert, Marie 2. Bardaševitš, Leonti 3. Ernits, Enrico 4. Kaljas, Katariina 5. Kask, Krete Liis 6. Kivioja, Karol 7. Käär, Robert 8. Mirošnitšenko, Jegor 9. Pärg, Maarja 10. Rebane, Priit 11. Sipp, Markus Kohila Gümnaasiumi traditsioonid Rebaste ristimine Minimaraton Õpetajate päev Ettelugemise päev Isadepäeva spordivõistlused EV Taassünnipäev Karneval 11. klassi korraldatud jõulupeod Moeshow Uimastiennetusnädal Vilistlaste kokkutulekud EV aastapäeva aktus Solistide konkurss Lahtiste uste päev 100 päeva ball Õpilaskonverents Lühinäidendite konkurss Südamenädal Jüriöö teatejooks Emadepäeva kontsert Lõpukell 9. klasside lõpetamine 12. klassi lõpetamine Kõik aabitsa saajad objektiivi ette ei mahtunudki... Foto Jaanus Kõrv.

2 2 VALLAVALITSUSES SEPTEMBER 2013 Äriruumi üürile andmine kirjaliku enampakkumise korras Üürileandja: Kohila Vallavalitsus registrikood , aadress Vabaduse 1, Kohila alev Raplamaa Üürileandja esindaja: Anu Suviste, , anu. Üürileantav vara: Äriruumid asukohaga Vabaduse tn 3-2, Kohila alev, üldpinnaga 25,6m², mis koosnevad tööruumist pindalaga 17,9m² ja esiku ½ mõttelisest osast pindalaga 7,7m². Pakkumise esitamise tähtaeg: kell Pakkumise alghind: tööruum (17,9m²) 3,83 eurot ühe m² eest ühes kuus; esik (1/2 mõtteline osa 7,7m²) 1,92 eurot ühe m² eest ühes kuus. Lepingu tingimused: Üürileping jõustub hiljemalt a. Muud tingimused on sätestatud eraldi Lepingu dokumendis. Varaga tutvumine: kokkuleppel üürileandja esindajaga. Enampakkumise esitamine: Pakkumine esitada suletud ümbrikus, millele on kantud alljärgnevad andmed: Pakkuja nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post, aadress) märgusõna: Pakkumine Vabaduse 3-2 Pakkumine tagastatakse avamata, kui see saabub pärast pakkumise esitamise tähtaega või ümbrikul puuduvad tingimustes nõutud andmed. Pakkumist ei võeta vastu või diskvalifitseeritakse ja ei avata ning ei tagastata, kui sellele kantud pakkuja andmed või märgusõna ei ole loetavad. Pakkumine peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 1. Pakkuja nimi 2. Pakkuja registri-/isikukood 3. Esindusõigust tõendav dokument pakkumise esitamisel esindaja poolt 4. Pakkuja kontaktandmed (tel, e-post, aadress) 5. Pakkumishind: üürihind äriruumi ühe m² kohta ühes kuus tuleb näidata eraldi nii tööruumi kui esiku mõttelise osa kohta. Pakkumishind peab olema kõrgem kehtestatud pakkumise alghinnast 6. Pakkuja kinnitus üürilepingu tingimustega nõustumise kohta 7. Pakkumise koostamise kuupäev 8. Pakkuja allkiri Pakkumine võib olla käsikirjas, kuid peab olema selgesti loetav. Kui pakkumine ei ole vormistatud selgesti loetavalt, on üürileandjal õigus pakkumine tagasi lükata. Kui pakkumises puudvad nõutavad andmed, on üürileandjal õigus pakkumine tagasi lükata. Esitatud pakkumised avatakse kell 16:30. Enampakkumise tulemustest teatatakse pakkujatele kirja või e- posti teel. Enampakkumise hindamise kriteeriumiks on kõrgeim hind. Enampakkumise võitjaks tunnistatakse pakkuja, kelle summaarne pakkumishind kahe ruumi kohta kokku on kõrgeim. Edukaima pakkujaga äriruumi üürilepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Lisainfo: üürileandja esindaja Anu Suviste, tel , e- post Taotlusi Kohila valla aasta eelarvesse saab esitada 15. oktoobrini vallavalitsusse, e-posti aadress: Taotluste blanketid on saadaval interneti koduleheküljel aadressil menüüs Taotluste vormid/eelarve Tulumaksu laekumiselt on Kohila vald Eestis 25. kohal a seitsme kuu seisuga on Kohila vald tulumaksu laekumiselt elaniku kohta Eestis 25. kohal. Keskmiselt on seitsme kuuga ühe Kohila elaniku kohta laekunud tulumaksu 343 eurot. Selle näitajaga ollakse Raplamaa valdade seas esimesel kohal. Raplamaa keskmine näitaja on 323 eurot elaniku kohta ja Eesti keskmine on 314 eurot elaniku kohta (vt juurde lisatud tabelit). koht KOV TM /el 1 Harku vald Viimsi vald Rae vald Kiili vald Saku vald Tallinn Kernu vald Kohila vald Kose vald Rapla vald Tartu linn 323 Raplamaa keskmine 323 Eesti keskmine 314 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Kohila valla taotlust Kohila alevi tööstusala juurdepääsutee (Urge tee) kapitaalseks rekonstrueerimiseks. Projekti kogumaksumus on ligi 1 miljon eurot, millest Euroopa Liidu toetusena laekub 85% ja 15% tuleb valla eelarvest. Ehitustööde käigus vahetatakse täielikult välja teetammi muldkeha, ehitatakse laiemaks sõidutee, rajatakse kuivendussüsteemid ja kergliiklustee ning paigaldatakse tänavavalgustus. Valla Finantsnõuniku Piret Puuni sõnul oli juuli lõpu seisuga Kohila valla elanikeregistris 3326 maksustatava tulu saajat. Nendest 540 teenis 1000 eurost suuremat brutotulu ja 295 alampalka (320 eurot) või sellest väiksemat brutotulu. Keskmine brutosissetulek ühe tulusaava isiku kohta oli 916 eurot. 53 Haapsalu linn Paide linn Kaiu vald Kehtna vald Juuru vald Raikküla vald Märjamaa vald Pärnu linn Järvakandi vald Vigala vald Käru vald Narva linn Piirissaare vald Kasepää vald Peipsiääre vald 117 Rapla maavalitsus annab teada, et valminud on Rail Baltic raudtee trassi koridori maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm. Planeeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht kavandatavale Rail Baltic raudtee trassi koridorile. Selleks võrreldakse erinevaid trassikoridori asukohavariante ning analüüsitakse raudtee rajamisega kaasnevaid mõjusid inim- ja looduskeskkonnale. Vastavalt KSH programmile on planeeringuga kavandatav tegevus piiriülese keskkonnamõjuga. Maakonnaplaneeringu algatas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 173 ning koostamise aluseks on Planeerimisseadus. Maakonnaplaneeringu koostamise korraldajaks on Rapla Maavalitsus (Tallinna mnt 14, Rapla, 79513) ning selle kehtestajaks Rapla maavanem. Planeeringu koostajaks ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja Plats 8, Tartu) septembrini 2013 toimub maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade, keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning võrreldavate trassialternatiivide avalik väljapanek. Materjalid on digitaalselt kättesaadavad aadressil ning paberversiooniga on võimalik tutvuda tööajal maavalitsuses ja tras- Hajaasustuse programmi taotlusvoor avatud 1. augustist 2013 algas hajaasustuse programmi taotluste vastuvõtt Raplamaal Kohila, Rapla ja Vigala vallas, teised maakonna vallad otsustasid programmis mitte osaleda ega vallapoolse kaasfinantseeringuga selle elluviimiseks panustada. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Hajaasustusega piirkonnad on Kohila vallas määratletud valla üldplaneeringuga, mis on kättesaadav Kohila valla kodulehel Programmist toetatakse majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Toetust saavad taotleda vaid füüsilised isikud. Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate regionaalministri käskkirjast nr 1-4/106 Hajaasustuse programm, mis on kättesaadav EAS-i veebilehel hajaasutuse-programm/uldist Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada Kohila vallavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks Lisainfo toetusprogrammi kohta saate küsida ka Kohila Vallavalitsusest, arendusnõunik Rando Lai, tel , , e-post rando.lai@kohila.ee. Urge tee rekonstrueerimine loob paremad Rando Lai liikumisvõimalused Kohila valla arendusnõunik Projekt loob eeldused ettevõtluse arenguks, investeeringute kaasamiseks ja töökohtade tekkeks. Investeeringu teostamise järgsetel aastatel peaks tekkima juurde vähemalt 83 uut töökohta ja tooma täiendavat sotsiaalmaksutulu enam kui eurot. Samuti suurenevad antud perioodil erasektori investeeringud prognooside kohaselt ligikaudu 4,7 miljoni euro võrra. Suurimad ettevõtted tööstusala piirkonnas, kes kavandavad laienemist, on kontorikaupade tootja OÜ KP Factory, spooni- ja vineeritootja OÜ Kohila Vineer, pakendite valmistaja OÜ Estmer Grupp ja puhastusteenuse pakkuja OÜ Tallinna Pesumaja. Projektist kasu saavate ettevõtete koguarv on 18. Rekonstrueeritav Urge tee on väga oluline ühenduslüli Tallinn-Rapla maantee ning Kohila tööstuspiirkonna sisese Vetuka tee vahel. Uus tee mitte ainult ei paranda autode juurdepääsu tööstuspiirkonda, vaid Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine sialternatiivide asukohtadesse jäävates kohalikes omavalitsustes. Planeeringu lähteseisukohad kirjeldavad kavandatava raudtee iseloomu, annavad ülevaate, mida kujutab endast planeeritav trassikoridor ja kirjeldavad planeeringu ajakava ning planeeringuprotsessis osalemise võimalusi. Sarnaselt on KSH programm alusdokumendiks KSH edasisel läbiviimisel, kirjeldades mõjuvaldkondi, mida on vajalik analüüsida. Dokumentidele on lisatud tugiplaan trassikoridori variantidega, mille analüüs ja võrdlemine algab oktoobris. Ettepanekuid lähteseisukohtade ja KSH programmi täiendamiseks saab esitada Rapla Maavalitsuse postiaadressil ning e-posti aadressidel info@railbaltic.info ja info@rapla.maavalitsus.ee. Lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikud arutelud toimuvad: loob ka turvalise liikumisvõimaluse Prillimäe aleviku ja Salutaguse küla suunas jalakäijatele. Tee on ca 1,4 km pikk ja ainuke Kohila tööstusala juurdepääsutee raskeveokitele Tallinn-Rapla-Viljandi maanteelt. Projekteerimistööd on juba lõppjärgus ning pärast ehitusprojekti valmimist ja ehitushanke korraldamist algavad ehitustööd veel käesoleva aasta sügisel või järgmise aasta varakevadel. Tööde lõplik valmimistähtaeg on aasta sügis. 1. Kohila ja Juuru valdade ühine avalik arutelu toimub kell (asukoht Kohila Koolituskeskus (Tohisoo mõis) - Viljandi mnt 37, Kohila). 2. Rapla valla ja maakonna ühine avalik arutelu toimub kell (asukoht Rapla Maavalitsus - Tallinna mnt 14, Rapla). 3. Kehtna ja Järvakandi valdade ühine avalik arutelu toimub kell (asukoht Kehtna Põhikooli II korruse saal - Staadioni 16, Kehtna). 4. Raikküla ja Märjamaa valdade ühine avalik arutelu toimub kell (asukoht Raikküla Vallamaja volikogu saal - Tamme küla).

3 SEPTEMBER 2013 VALLAELU 3 Moldovas nüüdsest Kohila tänav Răzeni linnapea Ion Creţu kontserdil kõnelemas. Kohila ja Moldova linna traditsioonilisele kultuuri-ja koostöölepnigule kirjutasid Kohila vallavanem Heiki Hepner ja Răzeni linnapea Ion Creţu alla mullu 12. septembril. Lepingus nähti ette lisaks hariduse alasele koostööle ka vastastikku kasulike sidemete arendamist ettevõtluse ning kohaliku omavalitsuse korralduse ja mittetulundusühenduste Milliseid tegevusvõimalusi peab meile pakkuma Aespa alevikku kavandatav külakeskus? Kes on need, kes tahavad edaspidi keskust kasutama hakata? Kui keskuses peaksid tegutsema joogakursus, aeroobikatrenn, beebide mängu- ja lauluring, koolilaste tundide järgne õpiabiklass, meeste kossutrenn, vanemaealiste kohvi- ja tantsutuba, siis milliseid ruume on selleks vaja, et neid tegevusi saaks teha aastaringselt? Millistele kohalike elanike äridele ja vajalikele teenustele peaksime kohad leidma? Postkontor, apteek, juuksuriäri, kohvik? Kas keskuse hoone peaks olema ühendatud lasteaia või -päevahoiuga? Kas õues piisab skate-pargist 21. septembril saab tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid (sh elektroonikajäätmeid) elukoha läheduses. Jäätmed palume tuua kogumispunktidesse vastavalt lisatud graafikule. Jäätmete eelnev ladustamine kogumispunkti on keelatud. Kogumine toimub kahe autoga, lähtekohtadeks Lohu küla ja Hageri. 1. auto Lohu Välja maja Mälivere Raudteejaama teeots Prillimäe Kaupluse juures Salutaguse Pärmitehase parkla Pahkla Endise kooli parkla ja terviseradadest või tahaksime mängida ka palli ja laululavale huvitavaid esinejaid meelt lahutama kutsuda? Mida on Aespas elades vaja, et oma harrastuste pärast ei peaks sõitma kilomeetreid eemale? Küsimusi on palju, aga vastuseid veel ei ole. Vastused tuleks leida meil kõigil koos. Selleks, et teha hea plaan külakeskuse rajamiseks ja käigushoidmiseks, alustas MTÜ Aespa Kodu selle rajamise ettevalmistavate aruteludega. Esimene koosolek toimus 23. augustil. Järgmised on kavas veel 13. septembril, 4. oktoobril ja 1. novembril Sutlema seltsimajas kell Kõik huvilised on oodatud! Oleme veendunud, et Tule Aespa külakeskuse rajamise arutelule! Tulevane Pahkla külakeskus sai uue katuse Juunis lõpetati Angerja-Pahkla multifunktsionaalse külakeskuse rekonstrueerimise II etapp, mille käigus paigaldati majale uus katus ning uuendati vintskappe. Projekti kogumaksumus oli eurot, mis sai põhirahastuse PRIA meetme MAK 3.2 kaudu. Projekti toetas ka Kohila Vallavalitsus. Ehitajaks oli OÜ Mivo Ehitus. Külakeskuse ehitusliku põhiprojekti koostaja oli OÜ Valtu Projekt. Suur tänu ehitajale, projekteerijale, Kohila vallavalitsuse töötajatele ning oma küla elanikele, kelle abil projekt õnnestus. Hoone edasine rekonstrueerimine sõltub juba järgnevatest projektidest ning sellest, millal ja mil moel saab kasutada uusi avatavaid Euroopa Liidu struktuurfonde. Angerja-Pahkla Haridusseltsi nimel Eha Sepping Kohila Side tn Kohila Raudteejaama juures Kohila Bussijaama juures auto Hageri Kaupluse juures Rabivere Mõisa juures Adila Mikori maja juures Sutlema Poe juures Aespa Turu juures Aespa Endise klaasitöökoja juures Vilivere Mäevana tee ots Vilivere AÜ Aasumäe lõunapoolne sissesõidutee Vilivere Metsakodu endine kauplus Jaanus Kõrv tekst ja pilt Kohila valla lahtine tenniseturniir Adila Camp`is Pihali külas 14. septembril algusega kl 9.00 Osavõtutasu 10.- tegutsemisega seotud valdkondades. Käesoleva aasta 12. jaanuaril külastas Kohilat Moldova suursaadik Eestis, T.E. Victor Guzun koos abikaasa Viorikaga ning Moldova kultuuritraditsioone tutvustava kaaskonnaga. Taas oli rõõm vastu võtta Răzeni linna delegatsiooni nüüd juulini. Kohila raamatukogus toimunud seminaril räägiti Kohila valla arengust pärast taasiseseisvumist, tutvustati valla asutusi, vallamajas avati Krusensterni merekaartide näitus. 24. juulil tehti ringsõit mööda Raplamaad, külastamaks maakonna ajaloomälestisi ja kultuuriväärtusi. Seejärel toimus kontsert, kus naisansambli esitatud lõunamaa meloodiatele pakkusid vaheldust meie rahvantasijad. Õhtul sai taas osaks kontsert, meeliülendav Sume on öö, mille Anneliis Kõiv korraldanud ja Kohila mõisa fassaaditrepile seadnud oli. Järgmise päeva veetsid külalised Tallinnas, saades ülevaate Tallinna vanalinnast ja seal asuvatest vaatamisväärsustest. Meie valla kultuurilist külakosti käidi Moldovas viimas augustikuu viimasel nädalal. Mõni aeg tagasi nimetati Răzeni linna üks tänavatest ümber Kohila tänavaks. Ragne Kõuts MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Eha Paas MTÜ Kodukant koolituskeskusest tutvustab erinevates Eesti külakeskustes pakutavaid teenuseid ja võimalusi. Foto erakogu. hea plaan on pool võitu. Palume oma osalemisest ette teatada veebilehel ee või tel Kui ühelgi õhtul ei ole võimalik tulla, aga kaasa tahaks rääkida, siis anna oma mõtetest teada e-posti aadressile aespa@aespa.ee. Arutelusid toetab PRIA Leader meetme abil. Raplas saab tarbijakaitseametilt nõu küsida Tarbijakaitseamet võtab Raplas tarbijaid vastu iga kuu esimesel esmaspäeval kella Rapla maavalitsuse ruumides aadressil Tallinna maantee 14. Lisaks vastuvõttudele saavad tarbijad ametilt abi küsida telefoni teel, mis on kõige kiirem võimalus oma probleemile lahendus leida. Nõuandetelefonile 1330 (pikk number ) saab helistada igal tööpäeval kella Samuti vastab amet tarbijate kirjalikele pöördumistele. Kirjutada saab ametile e-posti aadressil info@tarbijakaitseamet.ee, postiaadressil Rahukohtu 2, Tallinn või Facebooki vahendusel. Ohtlike ja elektroonikajäätmete kogumisring Kohila vallas Ohtlikud jäätmed on patareid, akud, värvid, lahustid, saastunud taara, olmekeemia, kraadiklaasid, vanad ravimid, meditsiinijäätmed, kemikaalid, päevavalguslambid ja muud ohtlikud jäätmed. Elektroonikajäätmed on pliidid, külmkapid, pesumasinad, televiisorid, arvutid ja nende lisaseadmed, telefonid, elektrilised tööriistad, kellad, kaalud, audio-videoseadmed, elektrilised ja elektroonilised mänguasjad. Elektroonika jäätmetel peavad olemas olema olulised osad, seadme kvaliteet ei ole oluline. Lisainfo: MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus, tel: , Lisainfo: keskkonnanõunik Ingrid Võrno, tel , e-post: ingrid.vorno@kohila.ee Kõik on uus septembrikuus Triin Tähtla menetlus- ja ennetusteenistuse vanem Rapla politseijaoskond Vaikselt hakkavad linnud end soojale maale sättima, põllupidajad kartuleid võtma, lehed kolletuvad. Sügis saabub taas meie juurde. Kõige suurem sündmus septembris on alati see, et kõik lapsed ja noored ja miks mitte ka täiskasvanud oma sammud koolimaja poole seavad. Osale on tee juba ammu teada ja tuttav, kuid mõned astuvad alles esmakordselt kooli poole... Septembrikuu on uus nii kooliminejatele kui ka teistele liiklejatele, eelkõige autojuhtidele. Nemadki on pika suve jooksul ära unustanud, et meie hulgas on palju neid, kes hommikuse kooliminekuga ülekäigurajad, kõnniteed ning sõiduteeservad kohati ummistavad. Siinkohal soovitan autojuhtidel kooliaasta saabumisega seoses varuda endale rohkem aega tööle jõudmiseks, et ülekäiguradadel jalakäijaid üle tee lastes ei peaks hiljem kaotatud aega kiirust ületades tasa tegema. Tulles viis minutit varem toast välja, kaotate võib olla lonksu oma kohvitassist või artikli hommikusest ajalehest, aga maanteel kiirust ületades võite kaotada oma elu. Ja mis veel hullem, ka kellegi teise elu. Vähestel vanematel on võimalus iga päev oma last kooli saata ja peale tunde vastu minna. Suurem osa uutest kooliminejaist peab õppima iseseisvalt liiklema. Esimese klassi laps on alles päris väike, seetõttu on vanemate ärevus ja mure sügise saabudes põhjendatud. Emadel-isadel on vaja leida kõige paremad meetodid, kuidas oma väikesele järeltulijale õiged käitumisreeglid selgeks teha. Samuti tuleb liiklusreeglid üle korrata neile, kes juba mitmendat aastat kooli lähevad. Esmaste koolilaste puhul soovitan vanematel koolitee koos lastega kindlasti läbi käia, selgitad, kus on ohtlikud kohad, mida peaks jälgima, kuidas liikuma, kust kõige turvalisem teed ületada ja kuhu peab vaatama. Valida tuleks kõige ohutum teekond koolimajani. Linnas ja suuremates asulates on kõnniteed ja teekond koolini turvalisem, kuna ei pea sõidutee ääres, liiklussaginas kõndima. Ohtlikumaks läheb olukord, kui on vaja sõiduteed ületama hakata. Pahatihti arvatakse, et kui olen ülekäigurajale jõudmas, on mul kohe eesõigus ja võin kõrvale vaatamata, sirge seljaga üle tee marssida. Paraku see nii ei ole. Jõudes ülekäigurajani, peab veenduma, et ka autojuht on sind märganud ja kavatseb seisma jääda. Alles siis võib ülekäigurajale astuda ja teed ületama asuda. Siinkohal mõned olulisemad ja üldisemad liiklusreeglid kõigile liiklejatele. Asulad, kus jalakäijate teed puuduvad, tuleb jalakäijal liikuda vasakul pool teepeenral, selle puudumisel sõidutee vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Jalgrattaga liigeldes peab olema sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral, ohustamata seal liiklevaid jalakäijaid. Alla 16-aastane jalgrattur on kohustatud kandma kinnirihmatud kiivrit, mis peab olema kinnitatud nii, et sellest ka kasu on. Tihti on lapsel kiiver küll peas, aga kinnitamata või kinnitatud nii, et rihmad ripuvad lõdvalt. Kiiver peab olema paras, reguleeritud kasutaja pea järgi ja kinnirihmatud nii, et pead raputades kiiver paigast ei liigu. Lastele kiivrid ostes õpetage neile selle kasutamist! Iseseisvalt võib jalgratast juhtida vähemalt 10-aastane laps, aastasel peab olema jalgrattaluba. Vähemalt 8-aastane laps võib jalgratast juhtida ainult seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all. Olgem ise täiskasvanutena oma käitumisega teistele eeskujuks ning nii saabki maailmast meie ümber üks turvaline paik. Turvalist ja ohutut kooliteed kõigile! Kohila valla arengukava täiendamine Kohila Vallavolikogu ja Vallavalitsus ootavad täiendusettepanekuid Kohila valla arengukava muutmiseks uues redaktsioonis. Ettevalmistatud arengukava eelnõu ning eelnevalt volikogu komisjonide poolt tehtud muudatusettepanekud on nähtaval Ettepanekud saatke palun hiljemalt e-posti aadressile rando.lai@kohila.ee või tooge paberkandjal Kohila vallamajja, Vabaduse 1. Lisainfo: Rando Lai, arendusnõunik, , , rando.lai@kohila.ee

4 4 HARIDUS JA KULTUUR SEPTEMBER 2013 Kohila Mõisakool alustab taas eelkooliga Septembrist alustab Kohila Mõisakooli ettevalmistusrühm juba teist tegutsemisaastat koostöös Miikaeli Ühenduse Eelkooliga. Eelkooli võtame vastu reeglina 6-aastaseid lapsi olenemata nende või nende vanemate elukohast. Programm on koostatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtteid arvestades. Soodustame lastel sujuvamat sisseelamist kooliellu ning toetame lapse loomulikku huvi hankida uusi teadmisi. Püüame luua lapse igakülgset arengut soodustavat keskkonda, kus grupitöös oleks tagatud turvatunne ja koolieluga seotud esimesed eduelamused. Tähtis on see, et lapsel tekiks eneseusaldus ja positiivne hoiak kooli suhtes. Koolieeliku õppeprogrammis on: keel ja kõne matemaatika loodusõpetus käeline tegevus muusika inglise keel Inglise keele programmi on välja töötanud õde Mary Vernard. Inglise keele õpe toetub metoodikale, mida kutsutakse Total Immersion Method laps asetatakse õppetunni ajal keskkonda, kus kasutatakse ainult inglise keelt ning uus keel omandatakse läbi erinevate tegevuste ning mitmekesiste materjalide abil. Tundides kasutatakse palju mänge, laule, luuletusi, erinevaid pilte, mänguasju ning jutte. Kõik uus, mida õpitakse, omandatakse läbi pideva suulise kordamise ning harjutamise. Õppeained on omavahel integreeritud. Kevadel toimub lastele kooliküpsuse uuring ning vanematele tagasiside andmine läbiviidud uuringu kohta. Kõigil, kes on läbinud eelkooli programmi, on võimalus asuda õppima Kohila Mõisakooli või kandideerida Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi I klassi. Õppetöö hakkab toimuma õhtupoolikuti kahel korral nädalas (2,5 tundi korraga) vastavalt tunniplaanile. Kooli ettevalmistusrühma õppetöö algab sel õppeaastal Kohila Mõisakooli juhatus 16. septembrist ja lõpeb 17. aprillil. Eelkooli tunde ei toimu riiklike pühade ajal ja koolivaheaegadel. Õppemaksu suurus on 2013/ 2014 õppeaastal 55 kuus, mis sisaldab õpetajate, õppematerjalide tasu ja ruumide renditasu. Õpilane kinnitatakse Miikaeli Ühenduse Eelkooli ettevalmistusrühma nimekirja pärast lepingu sõlmimist lapsevanema ja MTÜ Miikaeli Ühenduse vahel. Eelkooli registreerimine kestab 13. septembrini. Täpsem info: kohilamoisakool.ee. 10. septembril kl. 19 toimub eelkooli lastevanematele koosolek Kohila mõisas (Tööstuse tänav 17, Kohila). Järgmisel õppeaastal alustab Raplamaal ENTRUM Triin Jakk SA RAEK ettevõtluskonsultant/ ENTRUM koordinaator Raplamaal Kuidas teile meeldiks, kui järgmisel kevadel on Raplamaa rikkam saja ettevõtliku noore võrra? Need noored inimesed märkavad probleeme, on orienteeritud lahendustele, nad on algatajad, ideede generaatorid, tahavad ja suudavad alustada ettevõtlusega, on jätkusuutlikud ning loovad seeläbi töökohti ja puuduolevaid teenuseid piirkonnas. Õppeaastal 2013/2014 stardib Raplamaal, Harjumaal (sh Tallinnas), Järvamaal, ja Läänemaal neljandat korda toimuv üleriigiline koolinoorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm ENTRUM, mis julgustab, tiivustab ja kujundab ettevõtliku mõtteviisiga elluastujaid vanuses aastat. ENTRUM-i eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõimelisus, kasvatades tugeva ettevõtliku mõtteviisiga põlvkonda, kellel on selle mõtteviisi igapäevaseks realiseerimiseks vajalikud oskused ja kontaktvõrgustik. Tegemist on suurejoonelise õppeaastapikkuse ja just teismeliste jaoks atraktiivseks kujundatud konkursi ja arenguprogrammiga, kus eeskujude, inspireerijate ja mentoritena on kaasatud Eesti tuntud tegijad erinevatest ettevõtlusvaldkondadest: IT, loomemajandus, sotsiaalne ettevõtlus ja teenuste majandus. Programm kulmineerub ettevõtlikkusideede konkursiga, mille tulemuste alusel annab EV President üle Eesti Ettevõtlikumate Noorte tiitli parima teostusega idee autoritele. ENTRUM stardib särava ja inspireeriva avašõuga 29. oktoobril Tallinnas, Nokia kontserdimajas. Seejärel on oma idee ja meeskonnaga võimalik kandideerida ENTRUM koolitus- ja inkubatsiooniprogrammi, mis kestab novembrist märtsini 2014 ning mille tulemuste põhjal selgitatakse välja parimad. Sisuliselt valmivad õppeaasta käigus äriplaanid, mis ka realiseeritakse. Kevadisel auhinnagaalal Loominguline ja edukas tantsuhooaeg Tantsulastel on põnev ja kordaläinud hooaeg seljataga, ees ootavd uued väljakutsed. Foto Erakogu Mulle meeldib siin! taban end tihti mõtlemas. Kuigi olen sündinud ja üles kasvanud Kuressaares, märkan aasta-aastalt, kui armsaks on saanud mulle Kohila. Päris sügavale minu südamesse on ehitanud pesa pea viiskümmend tantsulembelist last. Ja nendega juba igav ei hakka. Iga uus tantsuhooaeg on kaasa toonud ootamatuid üllatusi, põnevaid väljakutseid, õnnestumisi kui ka vahel pettumusi. Aga see kõik on meid kasvatanud ühtsemaks ja tugevamaks. Nüüd on taas võimalus heita pilk tehtule ja piiluda vargsi uude hooaega. Võistlused ja esinemised Hooaja avas sügisel toimunud Estraad- ja rahvaste tantsude festival Lindakivi Kultuurikeskuses. Osalesid erinevad tantsuklubid üle Eesti. Esimesel päeval olid kavas estraadtantsud ning teisel päeval rahvaste tantsud. Kohila tantsutüdrukutel õnnestus žüriile silma jääda ja sellepärast toodi koju eripreemia Kõrgetasemelise tehnilise soorituse eest. Sel aastal osales võimlemisfestivalil Kauni rühiga ellu Kalevi Spordihallis 569 võimlejat. Kohila võimlejad esinesid teiste rühmade kõrval sel korral eriti edukalt. Väikesed tõid koju hõbeplaadi, vaid punkt jäi puudu kullast, ja vanematel võimlejatel õnnestus siiski kuldplaat kotti pista. Kuld-, hõbe- ja pronksplaate jagati vastavalt 10-liikmeliselt žüriilt saadud punktide summa tulemusena. Kuid veel enam rõõmustas meie lapsi žüriilt saadud naeratuse eripreemia, mis anti vaid ühele rühmale 52-st. Neljandat korda hõigati Kohila nimi mikrofoni treeneri eripreemia saamise eest, mille eest tänu kuulub kindlasti tublidele võimlejatele. Iga-aastasest Koolispordi Liidu korraldatavast võimlemisfestivalist Viljandis võtsid Kohila võimlejad samuti vapralt osa. Laureaaditiitlit ei õnnestunud küll saada, aga vahva mälestus ja rikastav kogemus on samuti kulda väärt. Jõuti ka teleekraanile Möödunud hooaja üheks põnevamaks ja väljakutsuvamaks ettevõtmiseks oli tantsuetenduse MI(I)NA - ühe tüdruku lugu lavale toomine. Etendus jutustas loo ühest tüdrukust, Miinast, tema kasvamisest, kujunemisest, eluteest esimese klassi tüdrukutirtsust kuni noore naiseni. Etenduse muutis pealtvaatajate jaoks huvitavaks tõik, et see kulges koos tantsijate ja publikuga läbi Kohila gümnaasiumi klasside, kordoride ja fuajee. Loodame, et uuel hooajal õnnestub tantsuetendus taas lavale tuua. Eesti Spordiselts Kalev korraldas 1. juunil Pirita Spordikeskuses Tallinna XV Võimlemispeo Oleme kõik koos võimlemise hoos, pealavastaja Urve Keskküla. Tegemist oli juubeliaastaga, kuna täitumas oli 15 aastat võimlemispeo traditsioonist Pirita Spordikeskuses. Kui esimesel peol oli osalejaid 200, siis tänaseks on see arv kasvanud üle Kohilast võtsid osa kolm erinevat tantsurühma pea 60 tantsijaga Kairis Kontuse, Ulvi Mägi ja Kaidi Mäekivi juhendamisel. Lapsed esinesid väga hästi, kuigi nii mõnegi jaoks oli see esmakordne kogemus. Olla koos nii paljude tantsijatega üheaegselt staadionil jättis kindlasti lastesse unustamatu mulje. Teatrikülastused Hooaja jooksul külastati ka mitmeid põnevaid etendusi. Salme Kultuurikeskuses vaadati ühiselt Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli lavale toodud kogupere muusikali Okasroosike. Siinkohal ei tasuks unustada, et Kaunite Kunstide Kooli eestvedaja Kaari Sillamaa ettevõtmised on nakatanud ka Kohila laulu- ja tantsulapsi, andes positiivse tõuke lastemuusikalide tekkeks ja arenguks meie vallas. Ka sel talvel on oodata uut lastemuusikali Tuhkatriinu! Märtsis ja mais vaadati rahvusooper Estonia rõdudelt Kairis Kontus treener G. Harangozó lasteballetti Lumivalgeke ja 7 pöalpoissi ja Sergei Prokofjevi balletti Tuhkatriinu, mis üllatas oma uudse ja põneva lähenemisega. Laagrid Selle hooaja tegi eriliseks ka esmakordne talvelaager Kohila spordihoones. Laagripäevad möödusid kiiresti, sest tehti palju trenni ja päevad olid täis põnevaid talviseid tegemisi. Loodame, et sellest saab uus traditsioon meie võimlemisrühma tegemistes. Kunstilaager KOOS ON TORE! toimus sel aastal augustikuus traditsionaalselt Hageris. Laagris õppisid lapsed erinevaid tantsustiile, saadi algteadmised meikimisest ja prooviti erinevate soengute tegemist. Stilistikat käidi õppimas aga pealinnas koos vahva fotosessiooniga fotostuudios. Toimusid mitmed käsitöötoad ning põnevad teemaõhtud. Ühiselt käidi saunas ja ujumas ning laagrist ei puudunud ka ööhäire. Kohila lastel juba igav ei hakka, sest nii mitmekülgset huviharidust ei suuda pakkuda mitte kõik Eestimaa vallad. Meie lastel on vedanud. Ja mina olen õnnelik, et võin olla osake sellest. Täname Kohila Vallavalitsust, Eesti Kultuurkapitali ja teisi ettevõtteid, kes on meie tegemisi toetanud, öeldes sellega - ME USUME TEISSE! Aitäh! NB! Uuel hooajal on oodatud kõik tantsuhuvilised lapsed, et üheskoos astuda vastu põnevatele väljakutsetele! Registreeri end: kairis.kontus@gmail.com Hetk eelmise hooaja üritusest. Foto: ENTRUMi arhiiv tunnustab parimaid Eesti Vabariigi president hr. Toomas Hendrik Ilves. ENTRUM programmi tutvustatakse Raplamaa koolides ENTRUM koolinädala raames oktoobrini 2013, mil toimub ideede genereerimise minikoolitus. ENTRUM koolitus- ja inkubatsiooniprogrammist saavad osa võtta ka need õpilased, kelle koolid ei ole koolinädalale registreerunud. Tuleb vaid olla kärmas ja registreeruda ee kodulehel oktoobris- novembris, sest osa saavad võtta vaid 100 kiiremat noort Rapla maakonnast. Kokku on avašõule planeeritud osalema 600 noort. Kogu ettevõtmine on õpilastele tasuta: koolitusprogramm ja töövahendid, toitlustus ja transport. Lisaks elluastujatele (13-19-aastased) on oodatud programmis osalema personaalsete mentorite rollis ka ettevõtjad ja muidu ettevõtlikud ning aktiivsed inimesed. Uuri mentoriks registreerimise võimaluste kohta: ee/mentor/ Raplamaal koordineerib programmi SA Raplamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Infot programmi kohta edastatakse jooksvalt kodulehe kaudu. Ära maga maha võimalust, mis koju kätte tuuakse ja võta ENTRUM-ist osa! Lisainfo: triin@raek.ee, , Facebook: Noorteprogramm Entrum You-Tube: Entrum TV

5 SEPTEMBER 2013 HARIDUS JA KULTUUR 5 Osavad näpud - lasteaia lastelaager Juuli esimesel nädalal kogunesid meisterdamishuvilised lapsed Männi lasteaia hoovi. Laagrisse oli tuldud lähedalt ja kaugelt: Kohilast, Tallinnast, Otepäält ja Soomestki. Esimesel päeval tutvusime üksteisega, heiskasime uue laagrilipu, koostasime laagrireeglid, moodustasime abilistega töörühmad ja jagasime laagrimeened. Selle aasta meene oli nokamüts, mille riidevärvidega kaunistasime. Järgnes soolataigna tegemine, mille valmistamisel ja sõtkumisel olid kõik ametis: kes mõõtis soola, kes jahu, õli või vett. Lõpuks, kui jahu riietelt pühitud ja tainas valmis, läks lahti voolimiseks. Vooliti südameid, käejälgi, igasuguseid imevigureid. Mõni laps tahtis juba soolatainast süüa, kuid õigeks toiduks oli ikka laagri traditsiooniline tähestikusupp ja laste tehtud moosisaiad. Järgmisel päeval tegime jääkmaterjalidest nukku ja kaunistasime uusi ja vanu lillepotte. Nuku tegemine oli küll aeganõudev ja pingutust vajav, kuid Kas mäletate, kuidas meie muusikalembene kogukond a püüdis omakandi tüdruku, Birgit Õigemeele innustusel Eesti laulupealinna tiitlit ja kuidas tänavu maikuus taas Birgitile Eurolaulu finaalis kaasa elades oma emotsioone otseülekannetes nii ERR kui Kanal 2-eetris jagasime? Me hoiame ühte, toetame andekaid loojaid ja oleme valmis ise looma, et maailm (meie oma Kohila) kasvõi natukene paremaks paigaks muutuks. Kogukonnamuusikal Veterahva needus tõestas seda kahel suvel viiele tuhandele vaatajale. Imet tabamas Kogukonnamuusikal kui žanr on Kohila oma, sest pea kõik, alates libretost ja muusikast ning lõpetades kavade ja plakatitega, on tehtud ja ette kantud kogukonna oma loovate jõududega. Saateks elav bändi-muusika professionaalsete pillimeestega. Muusikalis astus üles 100 asjad ei peagi kõik lihtsalt kätte tulema. Lõpuks said lapsed oma nukud valmis ja olid tehtu üle rõõmasad. Lillepottide kaunistamine algas salvrätikutest ilusate piltide otsimise ja lõikamisega. Kääridega lõikamisel jäi mõni küll hätta, kuid teised aitasid ja töö jätkus piltide kinnitamisega. Laste kõhtu täitis kartulipuder ja viinerid ning ikka omatehtud moosisai ja arbuus. Kolmas päev möödus mõnele lapsele ehmatavaltki, sest tegime kipssidemest maski. Tööd oli vaja teha täpselt ja kiiresti. Lapsed võtsid paaridesse ja hakkasid pihta. Esmalt veidi vaseliini näole ja siis kihthaaval sidet. Kui üks paarilistest sellega valmis sai, asus ametisse teine. Karpidesse pandud mask ja soolataiganast tehtud kujud värvitud, hakkasime lõunasöögiks makarone juustuga valmistama. Magustoiduks olid kohukesed. Neljapäeval jalutasime Kohila metsa ning otsisime erineva kujuga oksi ja ilusaid kive. Kõik kohalikku inimest, lisaks tehnilises meeskonnas kakskümmend vabatahtlikku. Koos lähedaste ja sugulastega saame muusikaliga samas rütmis ja vaimus elava seltskonna tegelikuks suuruseks minimaalselt 400 inimest, maksimaalselt koguni 700, ehk vähemalt teoreetiliselt oli iga kümnes Kohila elanik kogukonnamuusikaliga otseselt või kaudselt seotud. Ime sündimist tahab igaüks oma silmaga tunnistada, saada ise osaks imest. Ka mina tundsin ennast vaatajas(kogu)konna liikmena, väljavalituna: käisin võimalikult kõigil etendustel, sest kohalolek ja ühine osasaamine teiste pakutud rõõmust liitis vaatajad kokku, muutis meid omal moel Kohila ühtsuse ja olemisjõu sümboliks. Tundsin, et olen uue kogukonna kujunemise juures ja meie kõigi kohalolu võimendab trupist õhkuva hea energia mitmekordseks. Me olime tunnetanud kokkukuuluvust, mis paneb uskuma tulevikku ning endasse. leitud asjad tõime lasteaeda ja kaunistasime. Kui lapsed oksi ja kive värvisid, valmistasime ette järgmise tegevuse: erinevat värvi liiv, pabernoad ja alused. Seda kõike nähes üks laps lausa tänas: Ma tänan sind, et sa selle valisid. Ma tänan sind! Lapsed tegid ja tegid, vahepeal Suurem maailm väikse maailma sees Lavastaja Valter Uusbergi sõnul oli Kohila muusikalil kolm tugevat kandekonstruktsiooni: Esiteks jõekäär, sest kindla mängupaigata see lugu ei toiminuks. Teiseks, muusika - Kohilale ainuomane, Kapa rocki stiilis muusikaloome ja musikaalsus üleüldse. Kolmandaks, ja see on kõige tähtsam kogukond, tegijad ise, kes on minu arvates erakordselt hea energiaga trupp. See uus, erilise energiaga kogukond, millest Valter Uusberg räägib, kujunes loomise käigus, sai omanäoliseks üksteise ande tunnustamise kaudu. Inimesed pühendasid nädalavahetusi ja tööpäevade õhtuid proovidele, liitusid truppi tervete perede kaupa. Oma abi pakkusid ka need, kes otseselt muusikali meeskonda ei kuulunud. See, kuidas inimesed soovisid oma õla alla panna ja meid aidata see ongi see miski, mis teeb Kohilast elupaigana maailma parima! rääkis muusikali sõid omatehtud võileibu ja šokolaadisaiu ning meisterdasid jälle. Mida päev edasi, seda lühemaks laagripäev jäi, sest põnevat tegevust jätkus küllaga. Kuuma suvepäeva jahutas jäätiseamps! Viiendal päeval nagu laagris tavaks saanud, sõitsime rongiga Tallinna. Käisime Kalamajas lastemuuseumis, vaatasime vanu mänguasju, titenäitust ja meisterdasime omale kaitsenukud. Eriti ootasid lapsed aga piknikku, sest kodust oli kaasa võetud meelepärane söökjook. Lõpuks jõudsimegi Tornide väljakule, kus sõime, mängisime ja imetlesime kauneid lilli. Rongis maiustasime jäätisega. Oli vahava ja arendav laager. Täname abistajaid, lapsevanemaid ja Kohila vallavalitsust toetuse eest! Kohtumiseni lastelaagris 2014! Muusikalikogukond kui Kohila elujõu üks sümboleid Eeva Kumberg Kollaaž muusikalist Männi lasteaed suvelaagris. Kersti Kuus, Raili Bachmann Männi lasteaia õpetajad Foto: erakogu. libreto autor ja projekti eestvedaja Anneliis Kõiv. Muusikali ettevalmistusperioodil õppisime ja kasvasime inimeste ja kogukonnana palju. Energia, mis inimeste loovust julgustades ja tunnustades neis vabaneb, tõestab, et võimatuid ettevõtmisi pole olemas. Ometi tundusid esimesed sammud muusikali loomises mulle üsna lootusetud. Puudus kogemus ja ettekujutus, mida sellise suurprojekti käimalükkamine tähendab. Üks asi on kirjutada libretosse nelikümmend tegelaskuju ja tekst, hoopis teine asi korraldada, et teksti ja laulu edastamiseks õiged mikrofonid õigete kanalite kaudu helipulti ja sealt edasi publikuni jõuaksid. Kuidas seejuures korraldada märkamatult saatjate üleandmisi, kui 32 peamikrofoni jaoks on vaid 16 saatjat, jne. Selliseid logistilisi väljakutseid oli kümneid, meenutab Anneliis. Mängiv inimene on avatud meelega uudishimulik katsetaja, mängivaks inimeseks saamine nõuab julgust ja usaldust. Foto: Toom Raudsep Koolipärimuse kogumine Kooliaeg on inimese elus üks olulisem periood, mis koosneb kõnekatest ja nüansirikastest mälestuskildudest. Need pärimuslikud lood ühendavad möödunut tänapäevaga. Kohila koolil on pikk, värvikas ja põnev ajalugu, aga see ei ole veel raamatusse talletatud. Selleks, et valmiks koolist elevust tekitav kogumik, on vaja ka muhedad-naljakad pajatused kokku koguda ning need koolilugudesse põimida. Kui kooli pärimuslik ajalugu on üles tähendatud, siis võime kindlad olla, et saame kooli väärtustava trükise. Pärimusaastal on õige aeg alustada koolipärimuse kogumist. Kirjapandud mälestuskilde oma või sugulaste kooliajast, koolitöötajatest ning humoorikaid ja lõbusaid juhtumeid koolielust ootan meiliaadressile ants. tammar@gmail.com või ants.tammar@kohila.edu.ee. Samuti võib need tuua/saata Kohila gümnaasiumi (Ants Tammar, Kooli 1, Kohila gümnaasium, Raplamaa) Koolipärimuse kogumise küsitluskava märksõnade hulgast leiate kindlasti teemad, mis annavad tõuke ja inspiratsiooni mälestuskildude kirjutamiseks. Kui märksõnade hulgast on välja jäänud meeliköitvaid teemasid, siis võite teha lisandusi. Esimene september Teekond kooli ja koju Liiklusvahend Koolimaja Uue koolimaja ehitamine Koolikell Kooli laul, laulupäevad Internaat Koolivorm. Vahetusjalatsid. Riietus koolis Moeveidrused Koolikott ja õppevahendid Koolipink ja pinginaaber Sulepea ja tindipott Ainetunnid Sõjaline algõpetus Kehaline kasvatus Tööõpetus Kodundus ja käsitöö Tootmisõpetus ja õppepraktika (lisaerialade õpetamine) Töökasvatus. ÜKT Kooliaed. Küülikufarm. Männi õppetalu tegevus Kodused õppeülesanded. Kohustuslik kirjandus Uurimistöö tegemine Eksamid Hinne Esimene õpetaja. Klassijuhataja Õpetajad, õppealajuhatajad ja direktorid. Keda neist meenutan tänumeeles? Õpetajate päev. Õpetaja õpetajate päeval Uue õpetaja proovilepanemise viisid Hüüdnimed Õpilasargoo Spikerdamine Popitegemine Vahetund Kooli sisekorraeeskirjade täitmine Krutskid ja ulakus Karistus ja selle mõju Peale tunde jäämine Suvetöö Pikapäevarühm Kuueaastaste klass Sügisel kolhoosis-sovhoosis Kohila vene kool Vene koolist eesti õppekeelega klassi Pioneeriorganisatsiooni tegevus Mälestusi pioneeriks ja komnooreks olemisest Kool ja kirik ateistlik kasvatustöö Sõprussidemed teiste koolidega Kooliekskursioon. Välisreisid. Õppesõidud Klassiõhtu Koolipidu. Disko Jõuluetendus Kooli traditsioonid Isetegevus ja huvialaringid. Klassiväline töö Laulu- ja tantsupeol Sport. Sportimisega seotud kohad. Võistlused Sport ja õppimine. Kuidas suhtusid õpetajad sporditegemisse? Kirjanduslik omalooming ja koolialmanahhid. Kirjandusring Kooli seinaleht Kooliraadio Koolivaheaeg. Suvevaheaeg Legendaarsed kujud kooliajast Kooli lõpetamine (lõpupidu) Mis oli koolis õppides kõige suurem eneseületamine? Mis omaaegses koolis kõige enam rõõmustas ja kurvastas? Millised tunded tärkavad oma kooliajale tagasi mõeldes? Mälestused tahavad mäletamist ja üleskirjutamist. Kool elab ülestähendatud lugudes. Mida rohkem neid, seda kütkestavam koolilugu. See on nagu aja sild minevikust tänapäeva. Et see mälusild saaks pikem ja tähelepanuköitvam, palun kirja panna mälestuskillud oma kooliajast ning innustage ka teisi seda tegema. Loodetavasti aitavad pakutud märksõnad teeotsale. Lugupidamisega Ants Tammar kogumiku koostaja

6 6 KOGUKOND SEPTEMBER 2013 Juulikuised sündmused tõid kokku pea 5000 osalejat juuli Hakatuseks ei saa mööda minna lastelaagrist ja Tohisoo mõisa pargis korraldatud tsirkuseetendusest AH-MIS-SIIS. Kokku tuli mängima 170 last ja 60 vabtahtlikku, kes kõik osalesid ka tsirkuseetenduses. Etendust tuli vaatama umbes 1000 Tsirkus nagu päris. inimest. Olid jõu-ja ilunumbrid, akrobaadid, klounid, sambatantsijad, mustkunstnikud, õhuakrobaadid, mõõganeelajd, maotaltsutajad - kõik nagu ühes õiges tsirkuses olema peab. Erinevate trikkide tegemisel arvestati loomulikult laste võimetega. Me tahamegi selle laagriga saavutada seda, et igaüks saaks lavakogemuse, igaüks Lapsed said mängida mitusada minutit oleks suures etenduses osaline, igaüks saaks läbi mängu ja aplausi tunda õnnestumist. Seda on tarvis igale jõngermannile, ütles kõigi suveürituste hing ja korraldaja Anneliis Kõiv. 20. juuli Kolm nädalt kestnud 13. rahvusvaheline keraamikasümpoosion päädis Tohisoo mõisas näitusega. Sümpoosioni korraldasid keraamikud Aigi Orav ja Külli Kõiv. Osalejaid, kel igaühel oli kasutada 100 kg savi oli kaheksa: Rave Puhm ja Kattri Taklja Eestist, Agne Semberaite ja Jurgita Jasinskaite Leedust, Ayano Ohmi ja Kazuya Ishida Jaapanist, Tania Punans (Venemaalt) Foto Katrin Helend-Aaviku. ja Elsa Naveda Mehhikost. Kõige aeganõudvam töö on põletus: savist esemed, mis saavad kuuma üle 1300 kraadi, saab ahjust välja võtta umbes kolme päeva pärast. Anneliis Kõivu sõnul avaldasid talle kõige rohkem muljet just Eesti keraamikute tehtud taiesed. Sümpoosioni lõpetamine oli samaaegselt ka Kapa-Kohila Foto erakogu. kogukonnapäevade avaakord. Tohisoo mõisas toimunud kontserdil astusid üles meie omad ja tunnustatud noord interpreedid Marcel Johannes Kits ja Katariina Maria Kits. Toimus ka ja seda juba 15. korda Suveserv. Kuigi osavõtt oli eelmiste aastatega võrreldes tgasihoidlikum, olid pallilahingud see-eest ägedamad. 22. juuli Suvesündmused jätkusid Keila jõel toimunud kanuuralliga, mis vihmavalinguest hoolimata maha peeti ja millest kuus võistkonda osa võttis. Kanuuralli võitjateks tulid TOR- MAKAD. Eriauhinna kostüümide eest sai võistkond nimega No Ei Tule Välja. Aga üldiselt tuli meeleolukas võistlus pooletuhande meetri pikkusel lõigul välja küll. Ja vaatamata sellele, et üks paat juba enne starti õnnestus ümber keerata, olid sõiduajad väga head. 23. juuli Esmaspäeva öösel saabus Moldovast delegatsioon. Kui lõunamaalased reisiseikluste kiuste kohale jõudsid, mindi Kadriorgu ja mere äärde, kuna osa külalistest polnud merd varem kunagi näinud. Mässavad lained ja vetevalli taga paistvad laevatuled jätsid neile unustatmtu mulje. Seminar, mis oli planeeritud neljale tunni, kestis tunnijagu kauem, sest külalistele pakkus erilist huvi teema, kuidas Kohila areng pärast Eesti taasiseseisvumist kulgenud on. Samal ajal kutsusid vabatahtlikud noored ja noorsootöötajad kõiki lapsi lasteparki, sest kavas oli Mitusada mänguminutit, mille käigus sai mängida koos vanu häid mänge - ukakas, 12 pulka, mädamuna jt kui ka selliseid nagu kroket, bowling, petanq jms. Sellest sai vahva koomängimise kogemuse! Me tahame, et traditsioon jätkuks ja et edaspidi oleks selliseid mängupäevi suvel mitmeid, lisas Anneliis Kõiv. 24. juuli Õhtu eel toimus vabadussõja mälestussamba juures sõprusvaldade folgigruppide esinemine. Sai kuulata moldova laule, kaasa elada rahavatantsule, mida pakkusid Rõõmutallad, Rõõmupäkad, Kohila segarahvatanturühm, Kohila naisrühm ja Prouade rühm. Kandlelt meelitas mõnusad meloodiad välja Aivar Arak. Õhtusöögil kingiti külalistele Kohtume Kapa-Kohilas-särgid, Kuukiigutuse plaadid ja Kohila klaaspõnnid. Tund enne südaööd algas suurejooneline kontsert Sume on öö oma romantiliste lauludega peamiselt Eesti heliloojatelt. Liis Mäesalu, Maris Reinumäe, Tiina Adamson, Kairi Trigub, Rein Kontson, Peter Põder, Marek Jürgenson, Sulev Võrno vallutasid publiku südame. Kontserdi peakorraldaja Anneliis Kõivu sõnul on see heaks näiteks, kuidas kogukonna toel hea tahte korras koos vallavalitsusega saab suuri asju teha. Õhtu tegi eriliseks veel Sume on öö see, et saatebänd oli super: Karl Helmeste - trummid, Kristjan-Robert Rebane - akordion, Martti Laas - basskitarr, Leila Röömel - klahvpillid, Oliver Mazurtshak soolokitarr, projekti juht Martin Heinla, kiitis Kõiv. 25. juuli Teoks sai rabamatk, mille korraldamise soov tuli inimestelt ja mis algas Kõnnu rabast ning jõudis Rabiverre välja. Retke viis läbi Karjatse talu peremees Peep Torgo, kes paar tunni jooksul tutvustas 23 inimesele, mida põnevat on ja kuidas kulgeb elu laugaste vahel. Osavõtjad jäid väga rahule ühes sooviga sellist retke sügisel korrata. Õhtu lõppes öökinoga Omamoodi Kohviku terrassil, kus linastusid Martti Helde Eat me - Thibaut - Päev, mil ma kasvasin ja Wong Kar-Wai Minu mustikakarva ööd. 28. juuli Ilm oli ilus, Kohila alev end pidurüüsse sättinud. Täpselt keskpäeval avasid teist aastat juulikuu viimasel pühapäeval uksed kodukohvikud, mida sel aastal oli viis. Keegi on kujundlikult iseloomustanud: Ja kujutage ette, ta tuleb seejärel, avab oma värava... ja me oleme oodatud. Tema koduaeda, kohvile ja koogile, salatile ja karastusjoogile, mille ta on valmistanud just meid oodates. Kas pole mitte tore olla oodatud? Igas kohvikus käis üle poolesaja inimese. Anneliis Kõiv plaanib tuleval aastal inimesi juba varakult innustama hakata, et vallalehte saaks kohvikute aadressid juba varakult kirja. Selle aasta eest suur tänu kohvikupidajad Valdre, Soomere, Võsu, Laanmetsa ja Karineeme ning Raudsepa pered. 28. ja 29. juuli Tea Raudsep on suve tähtsündmust iseloomustanud järgmiselt: Selle aasta Veterahva needus oli TÄIUSLIK! Kõik oli paigas, sujus, vajalikud nüansid võimendusid õigetel kohtadel, stseenide vahel ei olnud tühja õhku, kunstiliselt ja muusikaliselt ilus, põnev ja jalustrabavate eriefektidega atmosfäär, vapustavad kostüümid ja kujundus, tekst täis huumorit ja südamlikkust, näitlejates mängimise mõnu. TÄIESTI PROFESSIO- NAALNE ETENDUS JA ETENDAJAD! Kui eelmisel aastal oli etendus veel nö toorik ja tunne jäi pärast vaatamist pisut ebamäärane, siis sel aastal isegi unustasin aja ja koha ning läksin etendusse sisse. Ja kuigi teadsin, mida sündmused endaga kaasa toovad, oli ikkagi erutavalt põnev. Libreto autor, lavastaja ning projektijuht Anneliis Kõiv ütles, et ansamblimäng toimis, Peep Torgo rabaelust rääkimas.!" #$%% &#' #(%!) *#+%,-., '#+(( *#!+ #('$ - #*#)#($$$# " %#/ 0( &1*(2! "#" 0( #"# 2$ kõik oli paigas. Heli, valguse ja looduse koosmõju andsid etendusele erilise tausta. Kõlas kõrvupaitav muusika, saime naerda ja nutta. Minu käest küsitakse, millal tuleb järgmine muusikal, aga loominguga on, et sa ei tea täpselt, millal tuleb järgmine. Seda lugu kirjutasin nii, et pidin kogu arvestama, mitu peamikrofioni saab korraga kasutuses olla ja kes peab kellega vahetama... Etendust käis tänavu vaatamas üle 3000 inimese. Kohila vallavalitsus avaldab tänu kõigile, kes aitasid suve Kohila alevis ja vallas meeldejäävaks muuta.!% & #'% " ((() # Foto erakogu. Vahendas Jaanus Kõrv Foto Kristi Kullerkupp.

7 SEPTEMBER 2013 SPORDIELU 7 ERGO kergejõustiku finaal Kohila staadionil: üks Eesti rekord, üks hooaja tippmark, viis staadioni rekordit, sportlasi 11 riigist! Naiste odaviske varasem rekord kuulus aastast 2004 Moonika Aavale tulemusega Liina Laasma täitis ka MM-i A normatiivi, mille tähiseks oli 62.00m. Juulikuus visatud isikliku rekordit parandas Laasama 2.25 meetriga. Kerd Kanter viis oma hooaja tippmargi ni ning Risto Mätas parandas isiklikku rekordit jäädes tulemusega vaid kahe sentimeetri kaugusele MM-i A-normatiivist. Samas võitis Risto Mätas Moskva MM pronkismeest Dimitri Tarabinit ühe(!) sentimeetriga. Meeste kolmikhüppes jäi sentimeetrite mängus esikoht Igor Sjuninile, Jaanus Uudmäe tulemuseks jäi ga. 3000m jooksus üritas Tiidrek Nurme purustada Eesti rekordit, ms juba 32 (!) aastat kuulub Toomas Turbile (7.48,94). Nurme ajaks jäi jooksu võitjana 8.07,13-ga. Ksenija Balta läbis oma karjääri teise 400m võistlusdistantsi ajaga Balta tippmark sel alal on aastast N Odavise 1. Liina LAASMA (Eesti rekord, staadioni rekord) 2. Katrina SIRMA Helina KARVAK Geithi TAMM Helena MÕISTLIK Mari-Liis TULEV Keity VAISTLA M 400m 1. Rivar TIPP 48,39 2. Sander KLEIN 50,94 N Kaugushüpe 1.Triin EERME Elen VIIKMANN Maarja KALEV 5.55 N Teivashüpe 1. Lembi VAHER 3.84) 2. Klarika KALDMAA 3.34 M Odavise 1. Risto MÄTAS (isiklik tippmark, staadioni rekord) 2. Dmitri TARABIN Julius YEGO Zigismunds SIRMAIS Ari MANNIO Ivan ZAYTSEV Sean FUREY Rolands ŠTROBINDERS Ahti PEDER Erki LEPPIK Timo MOORAST Magnus KIRT M Teivashüpe 1. Leonid KOBELEV Yevgeniy AGEEV Veiko KRIISK 5.02 N 400m 1. Daryna PRYSTUPA 53,47 (staadioni rekord) 2. Alina LOGVYNENKO 54,30 3. Ksenija BALTA 54,98 4. Anna ORESHKINA 57,66 M Kuulitõuge 1. Kristo GALETA Raido KALBACH Aigar TILLMANN Ats KIISA N Kõrgushüpe 1. Grete UDRAS Oksana KRASNOKUTSKAYA Evgeniya KONONOVA Alesya PAKLINA Taisiya ROSLAVA Merli ILVES Klarika KALDMAA 1.59 M Kolmikhüpe 1. Igor SYUNIN (staadioni rekord) 2. Jaanus UUDMÄE Maksim NIASTSIARENKA Lauri LEIS Deniss TŠERNOBAJEV M Kettaheide 1. Gerd KANTER (hooaja tippmark) ERGO mängude värvituledes lõppakord. 2. Piotr MALACHOWSKI Martin KUPPER SK Audrius GUDZIUS Priidu NIIT Aleksander TAMMERT Heigo KANGRO N 100m 1. Maarja KALEV 12,19 2. Triin EERME 12,94 3. Taisiya ROSLAVA 13,34 M 3000m 1. Tiidrek NURME 8.07,13 (staadioni rekord) Siarhei 8.16,13 3. Oleksandr BORYSYUK 8.27,14 4. Ülari KAIS 9.07,84 Gerd Kanter. Grete Udras. Tiidrek Nurme tõusis pjedestaalile koos pisipojaga. Liina Laasmaad usutlevad Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ja Kohila vallavanem Heiki Hepner. Daryna Prystupa. Risto Mätas. Rivar Tipp. Kristo Galeta. Kas näitab vallavanem Heiki Hepner, mis nurga all ketas lendama peab, pole teada. Kui Gerd Kanter näib asjast huvitatud olevat, siis Piotr Malachowskit jätab see jutt ükskõikseks. Maarja Kalev. Triin Eerme. Igor Syunin. Lembi Vaher. Sedakorda pidi meie esisprinter Ksenja Balta leppima kolmanda kohaga.

8 8 REPORTAAŽ SEPTEMBER 2013 Rekkaga Euroopas ehk reportaaž ratastel Milvi Näkk Umbes 20 aastat käin, õigemini sõidan puhkuse ajal oma rekkajuhist abikaasaga mööda Euroopat. Tavaliselt püüan teha seda kevadel, sest nii saan näha kahte kevadet. Sel aastal sai see teoks juunikuus. Kuna pidasin päevikut, siis üritan oma muljeid ka edasi anda. Esimene päev Laupäeva lõuna ajal Eestist minema, kolm proffi vaheldumisi roolis, teed head ja 21 tunni pärast oleme juba Rostockis, kus ma enne käinud polnudki. Saksamaa võtab meid vastu vihma ja lauspilvisusega - on väga märg. Algul arvan, et sakslased on hakanud riisi kasvatama, veest paistsid vaid rohututid. Kui kuulsin, et on uputus, siis sain aru küll. Asjad tööautosse, kruus kohvi, eilsed pirukad kehakinnituseks ja sadamasse haagise järele - esimene ots Itaaliasse. Sooja ainult 13 kraadi. Sadamas selgub, et meie haagis on hoopis Travemündes, siit edasi veel 144 km. Serks (pildil) rooli ja mina lõunauinakule. Nii palju tööaega läks kaotsi. Ja et töötundide arvestamise süsteem on hirm keeruline, siis ei püüagi ma sellest aru saada. Sihtkohta peab ikka jõudma õigeaegselt. Koormaks 23,1 tonni piimapulbrit. Õhtuks jõuame Leipzigi alla ja jääme öömajale. Teedel muidugi staud (liiklusummikud), mis Saksamaale nii omased. Läbisõit 654 km. Teine päev Hommikul kõht täis ja jälle edasi. Külm on, kraad näitab vaid 9 plussi ja minul juba nohu tundemärgid. Aga Kohilas olevat sooja 25 ja rohkemgi. Põllud on ikka kõvasti vee all ja mõni jõgi voolab topeltlaiuses, rääkimata väikestest jõekestest, mis lausa järvedeks muutunud. Külateed ja luhad on kohati ülenisti vee all. Ületasime kahe Saksamaa vahelise piirijõe ja jõuame endisesse SFV-sse Tüüringimaale, mis teadupärast Engelsi ja Marxi kodukant. 7 kraadi ja sajab, sajab, sajab... Siinkandis on tohtud ja hästi hooldatud humalaistandused, humalad ronivad umbes kolmemeetriste postide ümber, mis kõik saksa täpsusega korralikus rivis. Repulblik Österreich ja olemegi Austrias. Terve päev sajab, õhusooja 8 kraadi. Jõuame Wörgli ja saame natuke põnevust, sest Saksamaal ja Itaalias tohib sõita üle 40 t autoga, Austrias aga mitte. Seepärast laaditakse autod rongiplatvormidele ja sõidutatakse läbi Austria. Kuid jaamas selgub, et rongid ei liigu ja võib-olla ka homme mitte, kuna üks tunnel on vee all. Kutsume politseiniku, kes autode kaalud üle vaatab ja et meie auto vaid kolme tonniga lubatud piiri ületab, saame siiski loa läbisõiduks. Sarnaselt läheb teele terve platsitäis autosid ja peagi oleme Tirolis, kus algavad minu lemmikud - sillad ja tunnelid, millel igaühel oma nimi. Mille järgi need pandud on, ei tea. Suurim neist on 820 m pikkune ja 190 m kõrgune Europabrücke. Võimas! Õhtuks läheb ilm ilusaks ja sooja juba kraadi. Täna jääme puhkama, sest lubatud tööaeg on otsas. Läbisõit 791 km. Kolmas päev Uni magatud, kohv joodud ja taas tööle! Terve tee kulgeb mööda orgu, mõlemal pool kõrgumas mäed. Parkimisega on Itaalias kehvad lood, autosid on palju, aga tanklaid vähe ja needki väikesed. Saime siiski ilma vahelejäämiseta hakkama. Siinkandis on kõik vaba maa viinamarjade all, alates koduõuest kuni mäenõlvadeni välja. Nii kõrgele, kui vähegi harima ulatub. Kümnete kilomeetrite ulatuses on üksainuke tööstusrajoon - ainult firmad ja ei ühtegi vaba maalappi. Varsti hakkame Šveitsi piiri äärde sihtkohta jõudma, juba paistavad ka Alpid. On jälle, mida vaadata. Sihtkohaks on Verbania-Intra, väga ilus väike linnake ümber suure järve. Tõeliselt ilus oma kitsaste tänavate ja mäkke pürgivate majadega. Rekkamehed on ikka imemehed, keeravad auto ka seal ringi, kus mõni mees jalgrattagagi keeratud ei saa... Koorem maas ja Veneetsia poole jänese-pulgakommide järele. Chioggia - saar Aadria meres, ainult 40 km Veneetsiast. Sinna läheb tamm nagu meil Muhust Saaremaale. Mõlemal pool tammi on kalakasvatused, kaval küll... 19,4 t porgandeid peal ja hakkame tagasi Lübecki poole trügima. Tööaeg läbi, läbisõit 663 km. Neljas päev Hommikusöök söödud, rihmad peale! Ees on pikk päev puhast sõitu Saksamaa poole. Stau tõttu lõikasime pisut ja sõitsime läbi väikelinna. Need on siin tõesti väga korrastatud ja kaunid. Varsti oleme lauskmaalt taas mägede vahel ja sõit läheb üle Alpide. Väga ilus on. Mäletan, et esimene kord ma ei julgenud alla eriti vaadatagi, aga nüüd pole väga viga - uudistan kohe hoolega. Ikka väga võimsad ehitised need sillad! Temperatuur aina langeb. Kui eile oli Itaalias 28, siis praegu on ainult 16 ja paistab, et hullemaks läheb. Üle Alpide sõites on hea raadiomusa - Radio Tirol, paneb kohe jalga liigutama. Minu jaoks on Alpides väga huvitav nähtus üksikud majad, vaid paar-kolm tükki kõrgel mägedes. Külakestest saan veel aru, aga üksikud majad? Ja paistab, et nad seal üleval kasvatavad ka midagi. Kõik teed, mis üles viivad, on küll asfalteeritud, kuid ikka väga järsud. Vaade on ilus, mida natuke võib näha ka Saksa seriaalis Kirgede torm. Kuigi käin juba aastaid siinkandis, ikka imestan ja imetlen! Maasikaid kasvatatakse kahel korrusel - milline ruumi kokkuhoid ja teist korrust saab koristada ka püsti seistes. Tankimas käime Brixleggis, kus varitseb alati suur kiusatus - suure kukli vahel kaks paksu ja sooja triibulist seaprae tükki. Aga kiusatused ju selleks ongi, et neile järele anda. Läbisõit 712 km. Viies päev Tänane päev algas õige varakult, kell 4, sest kohal tuleb olla tähtajaks - lõunaks peame olema Lübecki sadamas. Natuke igav on sõita, lauskmaa ei paku vaatamiseks suurt midagi. Veidi enne Lübeckit käime lõunapausi ajal duši all. Ka selle teenuse hind on tõusnud, varasema kahe asemel küsitakse nüüd kolm eurot. Mõnes kohas on see autojuhtidele ka lausa tasuta. Lõunaks jõuame Travemündesse, Skandinavienkaile ja haagis läheb kohe laevale. Tänaseks on sõidud sõidetud. Pargime auto ja läheme poodlema. Siin Küknitzis on nii palju poode - Aldi (nagu meil Säästukas), Lidl (ka odav), Rewe (kallis pood) ja KIK, kus on väga odav tööstuskaup, enamus asjade hinnaks üks euro. Mitu tundi sai kolistatud ja kodustele natuke nänni ostetud. Ilm on ilus, sooja 22 kraadi. Vaatame autos veidi filme ja magama. Läbisõit 634 km. Kuues päev Hommikuks pole veel teada antud, kuhu tööjärg täna viib. Lähen linnapeale uudistama - kena puhas väike linnake, kell 8 kõik juba toimetavad. Leidsin väikese turu, kus värsket leiba-saia, liha, kala, juurvilja, puuvilja. Peale hommikusööki kolame veel natuke poodides, seekord täiendasime toiduvarusid. Lõunaks sai kohustuslikud 24 puhketundi täis ja siis Hollandi piiri äärde uue haagise järele. Ilus sõit selle tutika haagise järele läbi väkeste külade ja hooldatud põldude! Külad on väga ilusad, majade esised kiviplaatidega kaetud ja mitmekesise taimestikuga. Pole näha mingeid peenraid, ka inimesi liigub vähe. Möödume päris lähedalt Ibbenbürenist ja Dickenbergist, kus ma mõni aasta tagasi kaks kuud puhkasin. Süda läks soojaks ja ilusad päevad tulid meelde. Tänane tööpäev lõppes alles südaööl ja sõit oli väga ilus - mäenõlvadel tuledes linnad nagu pärliread. Jõudsime tohutu suurde terminali, kus on üle 100 laadimiskoha ja jäimegi öömajale. Läbisõit 640 km. Seitsmes päev Hommikul saime 15,3 tonni segakaupa peale ja jälle tagasi Lübeckisse. Ilm on ilus ja Lõuna-Saksamaa loodus oma mägede ja orgudega kaunis, nii et - las minna! Huvitavad on päikesepatareide põllud, mis eemalt helesinistena paistavad ja mõnes kohas väga suured - ju siis tasuvad ennast ära. Puhkepäevadel on teedel väga palju motikaid ja suvilaautosid - ilm ju ilus, kisub loodusesse. Enamjaolt sõidavad suvilatega keskealised ja vanemad paarid, tihtipeale ka lemmikloom kaasas. Peale lõunat jõuamegi Travemündesse. Haagis ära antud, läheme Seelandkai lähedale peatuskohta otsima, kus me ennegi oleme olnud ja kus kõrgel kaldal laevatatava jõe kohal miljoni dollari vaadet võib nautida. Seekord jääme paigale kaheks päevaks. Tegime korraliku õhtusöögi. Vaakumpakendist keedetud kartulid rosmariiniga, kodust kaasa võetud triibuline praeliha, sekka riivitud porgandeid ja punast sibulat, peale hapukoor, kõrvale piim. Magustoiduks kohv ja väike naps. Super! Mida sa veel oskad tahta. Läbisõit 460 km. (Järgneb) Koolitus aitab suhteid päästa ja tugevdada Kaia Kapsta PREP-paarisuhtekoolitaja Õnnelik paarisuhe ja pereelu on pika ja terve elu tagatis. Paraku ei ole see kõigi Eesti inimeste argipäev, pigem vastupidi. Eestis on üksikvanemaga leibkondade osakaal kaks korda kõrgem kui teistes Euroopa Liidu maades, üksikemade osas koguni kõrgeim EL-is 7,0%. Ka üksikisade osatähtsus 0,9% kuulub kõrgeimate hulka. Peamiselt oleme sellisesse olukorda jõudnud seetõttu, et meil puuduvad piisavad oskused omavahel suhelda ning teadmised, kuidas tekkinud sasipuntraid võimalikult väikese valuga lahendada. Nii, et see suhteid ei halvaks ja hävitaks. Uuringutega kinnitust leidnud kestliku õnne valem on teada, kuid mitte kõigile neile, kes seda valemit hädasti vajavad. SA Väärtustades Elu on aastast Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programmi (PREP) raames viinud üle Eesti läbi paarisuhte koolitusi, mis on aidanud paljudel paaridel neid teadmisi omandada. Tagasiside olnud väga positiivne. Osalejad kinnitavad, et lahendatavad ülesanded ei ole alati kerged, kuid elus on nad veel raskemad. Ühtlasi aitab koolitus üle saada valehäbist, mis paljusid paare kammitseb. On teemad, millest ei suudeta või taheta rääkida, kuid ilma rääkimata probleemist üle ei saa. Selleks, et saada vaikivaid inimesi omavahel rääkima, on vaja kedagi, kes selgitaks ja näitaks, kui kasulik see on, kinnitavad koolitusel osalenud. Lahku minevate paaride hulgas ei ole sugugi esikohal tülide ja ebakõlade hulk ning ulatus, vaid oskamatus oma probleeme ise lahendada. Piltlikult öeldes võib toimiva pikaaegse suhte hävitada esimene tüli, mida pooled ei suuda lahendada. Koolitusel osalenud ütlevad, et oluline võti on ka erinevad teemad, mis üksipulgi läbi arutatakse. PREP-paarisuhtekoolituse tulemusena leiavad osalejad, et nad tülitsevad oma partneriga tulevikus vähem. Täisväärtusliku paarisuhte printsiipide omandamist hindasid osalejad keskmiselt ligi 6 palli 7 palli skaalas. Loomulikult ei ole võimalik päästa iga suhet ning selleks, et edusamme teha, on kindlasti vaja mõlema poole püsivat soovi ja tahet. Eesti võimalus on selles, et meil võiks olla purunevate suhete osakaal kaks korda väiksem, kui ta on täna. Teataval määral on siin paralleel liikluseõnnetustega vilunud ja reegleid järgivad juhid satuvad õnnetustesse kordades harvemini kui teadmiste ja oskusteta juhid. Selleks, et reegleid järgida, peab neid teadma. Selleks, et midagi hästi teha, peab regulaarselt treenima. PREPi paarisuhte koolitused aitavadki seda teha: olla targem ja osavam. Hea partner suudab suunata ka oma läbikukkunud ja ebaõnnestunud kaaslase teele, mis teda edasi viib. Meil ei ole vaja kurta selle üle, kui kehvad on Eesti paarisuhete analüüsid. Meil on vaja muuta suhtumist oma suhetesse haigeid ravida, terveid hoida ja arendada. Piltlikult öeldes vajavad ka terved suhted tervisesporti, et oma suhet vormis hoida. Koolitused toimuvad Kohila vallas: 1. novembril novembril novembril Koolitajad: Kaia Kapsta ja Hannes Hermaküla Hind paarile 25 EUR Täpsem info ja registreerumine: ehasepping@hot.ee tel Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

9 SEPTEMBER 2013 KULTUURIPÄ ND 9 Mälestusi Urgelt Sirje Maarpuu Keldri peale rajas vanaisa töömeeste abiga oma perele kodu. Kena laastukatusega krohvitud hoone, kuhu sai mööda nagisevat kümneastmelist puutreppi. Toad asusid teisel korrusel, sest esimesel asus ju kelder. Terve elu jooksul ei ole ma juhtunud sellise projektiga maja nägema ja ei tea, kas vanaisal oli mõni selline eeskujuks, aga kena mulje jättis see siiski. Trepilt jõuti kotta, kus mõlemal pool suured kapid. Vanaisal oli plaanis ka maja katusekorrusele toad välja ehitada ja selle tarvis pidi ühe esikukapi väljaviimisega trepile ruumi tehtama, aga unistuseks see jäigi ja paistab, et ka tänapäeval ei ole uued omanikud maja teist korrust välja ehitanud. Majas oli kaks tuba. Vasakpoolsesse sisenedes hakkas silma ilus kummut, nikerdustega nagu altar ja selle kohal suur seinakell, mis kahehäälselt oma tunde kuulutas. Selle oli Johannes Roosile nende esimeste ühiste jõulude ajal kinkinud. Kella kõrval ovaalsetes raamides rippusid Johannese ja Roosi suurendatud noorepõlvepildid. Kummutil, omapärastel reljeefsetel pärlitega tikitud linikutel olid ümmargused ilumunad. Nende linikute omapärast käsitöötehnikat oli Roosi linnas koolis õppinud. Alles nüüd meenutas minu ema Hilda, et vanaema osanud sellist tehnikat, mida ka tema väga hea käsitöö oskajana ei ole varem kohanud. Mõtlesin kaua, mis see küll olla võis ja alles nüüd meenusid mulle linikud, mida ma lapsepõlves tihti kätega õrnalt puudutasin - pärlitega tikitud kõrgreljeeftikand tumerohelisel kalevil. See kell, mis kindlasti saja-aastasele vanusele lähedane, tegi alles mõni aasta tagasi minu vanemate kodus Kohilas oma kellatööd ja jäi alles peale minu isa surma seisma. Seisis ta ka peale Johannese surma - ju polnud siis kellelgi aega kella üles keerata, sest vanaisa hoolitses ja õlitas teda suure järjekindlusega. Kui minu isa kella eest hoolitsema hakkas, töötas see ilma parandamata ikka edasi ja näitas õiget aega. Nüüd ootab kell, et tema eest keegi veel hoolitseks, loodan imele - järsku saab meie pere ta veel käima. See kell on kui meie pere müstiline sümbol, millest keskkoolis koolikirjandigi kirjutasin. Kuna kirjutasin südamest, meeldis kirjand õpetajatele ja see avaldati peale keskkooli lõppu ka kooli almanahhis. Teine tore asi, mis mind vanaisa toas paelus, oli raamaturiiul. Kohilas on alles veel aukirjad, mis vanaisale tema eluajal antud, üks neist parima koduraamatukogu eest. Aegadel, kus peres oli ikka rahapuudus, leidis vanaisa võimalusi endale raamatuid muretseda, kus sees vajalikke õpetusi nii veterinaariavallast, aiandusest, mesindusest kui ka ämmaemandakunstist. Oli veel laulik vanade lauludega ning esimene raamat, kus ma varakult lugema õppinud lapsena vanaaegsed tähed selgeks sain, oli Kaval-Hansu raamat. Seal oli naljakaid lugusid, mis nooremas lapsepõlves kõlbasid igavusetundidel ka koolikaaslaste naerutamiseks jutustada. Leidsin veel mitu kokaraamatut, üks üsna vanade tähtedega Jaan Koori KoKA-raamat, Keedukool, välja antud Palju oli eestiaegeid ajakirju: Koduperenaine, Maret, huvitavad žurnaalid, kus ma ka hallil nõukogude ajal õiget Eesti Vabariigi elu piltidelt võisin näha. Olid seal ka Pätsi perekonna pildid ja mulle räägiti, et see mees oli kunagi meie president, aga nüüd ei tohi temast enam rääkida. Kooliajal Pätsi nime kordagi ei mainitud, kui ma ikka õieti mäletan... Kirikuraamatud ja piiblid seisid eraldi, need olid pühad, aga imelikul kombel Alfred Mering 110 Mering, Alfred ( Tallinn Tallinn), näitleja ja lavastaja. Tema kooli- ja noorusaastad möödusid Kohilas. Alfred Mering alustas lavategevust aastal Estonia Teatris. Lõpetas aastal Draamastuudio teatrikooli. Töötas Draamastuudio Teatris, (vaheajaga) leidsin riiulist ka pioneerijuhi käsiraamatu, viiekümnendatel aastatel välja antud. Seal oli peale Lenini-Stalini veel võrdlemisi huvitavaid teemasid nagu loomade jälgede tutvustus, morsesignaalid, karnevalikostüüme ning muudki põnevat. Huvitav, kust vanaisa, kes ei olnud punaste vaadetega ning ei rõõmustanud sugugi, kui pioneeriks astusin, küll sellise raamatu muretses? Usun, et temal oli seda lihtsalt huvitav lugeda, sest tegelikult oli pioneerielu peale punase propaganda ju lastele mäng ning ajaviide ja teistsuguste tarkuste omandamine. Ka luulekogu vanade Eesti luuletajate loominguga oli olemas. Kuna ma varem olin juba kirjeldanud vanaisa luulehuvi, usun, et ka see raamat ei olnud tal mitte riiulil seismiseks. Raamatukogude ülevaatusel oli vanaisal kokku 400 raamatut, aga aukirju oli välja antud nii jaanirukki eest põllumajandusnäitusel, maaparanduse eest sooheinamaal kui ka rahvaloenduse läbiviimise eest Kohila kandis. Raamaturiiuli kõrval seisis Philipsi raadio, mis minu lapsepõlves mängis, aga raadio aastaarvu ma enam ei tea. Vanaisa kuulis sealt põhiliselt ikka uudiseid, mina aga lastesaateid ja muusikat.vahel püüti ka Ameerika Hääle kaudu tõtt kätte saada, aga seda ikka kõrv vastu raadiot, et läbi segava ragina midagi kuulda oleks. Peale koja oli vanaisa majas veel esik, millel oli tolleaegse talumaja kohta küllaltki haruldane parkettpõrand. See oli vist kivi- või keraamiline parkett, aga mustadest ja heledatest ruutudest, väga ilus, mustriline. Arvestades maja valmimise aega , tundub uskumatu sellise põranda olemasolu lihtsas talumajas. Isegi rikkas Kangru talus ei olnud sellist. Kust vanaisa plaadid hankis, jääb teadmatuks, kuid kui 28 aastat tagasi seda maja külastasime, oli parkett veel alles. Esikust paremat kätt jõudsime suurde tuppa, seal võttis palju ruumi enda alla suur valge ahi, kus vanasti leiba küpsetati. Väga uduselt on meeles, kuidas köögis seisis leivaastja ja vanaisa leiba sõtkus. Olin siis vast mõne aastane. Ahjusuue asus köögis ja sealt pandi leivad sisse. Hilisemal ajal toodi leiba poest, ikka mitu pätsi korraga. Mäletan, et suurest toast verandale minnes oli väike vaheesik mõnusat leivalõhna täis. Riiulil seisis ikka mitu leiba, need olid suured vormileivad. Minu lapsepõlve üks maitsvamaid mälestusi Urgelt oli võileib koduvõiga. Võid tehti harva, tavaliselt ikka suures ämbris solgutades, mõned korrad ka puust võimasinas, mida vändaga ringi aeti. Kui ämbrist hakkas vesist lirtsumist kostma, oligi või valmis. Ema tõstis siis võitükid petipiima seest välja ja minu lemmik oligi see pesemata või vormileiva käärul koos kruusi petipiimaga. Ei olnud siis vorsti ega sinki leival, aga kui hea oli värske, mahlane või! Ja petipiim vanaaegses kruusis, kus kaks kassi tõlla ees ja kaks kassi tõlla sees. See oli väga vana kas vanaema või vanaisa tass ja Urgel olles minu lemmiktass. Küll ma nutsin, kui see kogemata katki läks...võile pandi soola peale, et see paremini säiliks. Kui ma linnas olin ja linnavanaema, keda ma mammaks hüüdsin, mulle ikka head-paremat linnatoitu pakkus, ka leivale linnavõid peale määris ja kiitis, et see ikka parem kui soolane maavõi, ei olnud ma temaga nõus. Tahaksin veel kord proovida ise võid teha ja veenduda, kas see maitseb sama hea, kui lapsepõlves. (Järgneb) Ugala Teatris (ka teatrijuhina), Vanemuise Teatris (vaheajaga), Estonia Teatris ja Tallinna Draamateatris. Töötas Draamastuudio teatris, Ugalas, Vanemuises ja Estonias (ka operetis) ning Draamateatris (kuni 1984). Oli menukas karakterosades ja ka estraadinäitlejana. Lavastas draamasid, operette, oopereid. Kirjutas raamatu Elu lugu. Teatrimälestused (1986). Tütar Mai Mering samuti näitleja ja lavastaja. (ETBL 382). Ta on kirjutanud mälestusteraamatu Elu lugu: teatrimälestused (1986). UUSI RAAMATUID kohila raamatukogus raamatukogu soovitab: Douglas Smith Endised inimesed Tänapäev, lk. Endised inimesed on mõõtmetelt eepiline, detailides intiimne ja inimliku draama poolest südantlõhestav raamat, mis jutustab bolševike revolutsiooni keerisesse kistud Vene aristokraatia saatusest. Autor maalib pildi Vene aadlile hukatuslikest aastatest kahe suure ja mõjuvõimsa perekonna, Šeremetjevite ja Golitsõnide arhiivide põhjal, ent see ei ole üksnes nende perede lugu, vaid ka omamoodi üldistus ja ülistus visale inimvaimule. Katrin Luke Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud Menu, lk. Karepa Ravimtaimeaia perenaise Katrin Luke kokaraamat julgustab kõiki, kes soovivad ise teha ning kasutada meie metsa- ja aiaande. Peaaegu igal toidul, välja arvatud rafineeritud ja tööstuslik toit, on raviomadused ning iga köögivili või mari on ravimtaim. Eve Hele Sits Üheksa väega maja Koolibri, lk. Kaunis raamat jutustab lastele looduse ringkäigust ning sellest, kuidas kõik on omavahel seotud. Kes seda tunneb, mõistab paremini nii loodust kui ka iseennast. Friedrich Kohtitsky Päevapildiraamat Eesti Rahva Muuseum, lk. Friedrich Kohtitsky päevapildiraamat koondab ühtede kaante vahele harrastusfotograafi ja koolimehe Friedrich Kohtitsky (Priidu Kohava) fotopärandi Eesti Rahva Muuseumis, mida täiendab tema aasta päevaraamat. Rohkete fotodega raamat peaks rõõmustama kultuuriloo, eelkõige fotograafiahuvilisi. Näitused Kohila raamatukogus: Kaie Linroosi maalinäitus vitriinides Reeli Haameri keraamikanäitusmüük Alguses oli paat.. * * * Kohila Raamatukogu plaanib oktoobrikuus avada näituse raamatutest, millesse on omapoolse pühenduse või autogrammi kirjutanud tuntud kirjanik, laulja või sportlane. Kui teil on raamaturiiulis selliseid põnevaid raamatuid ja olete valmis seda teistega jagama, võtke meiega ühendust! Kirjuta meile: kohilaraama@hot.ee või helista Alates septembrist raamatukogu avatud: T, R E,K,N L Kadri Jäätmaa näitus Kohila kiriku tornigaleriis Epp Haabsaar Angeri maalikoda Kohila kiriku tornigaleriis saab näha Kadri Jäätmaa keraamika näitust. Galerii on avatud mihklipäeval, 29. septembril kella Muudel aegadel avatakse galerii kokkuleppel, avamiseks helistada tel Kadri Jäätmaa on professionaalne keraamik, lõpetanud a Kunstiinstituudi. Seitsekond isiku- ning paarkümmend ühisnäitust on Kadrist teinud tuntud tegija. Kadri eestvedamisel on loodud ka Riigikogu Kunstigalerii. Aastatel kuulus Kadri isegi Riigikokku. Hea tuttav on Kadri Tohisoo põletusahjuga. Analoogiline põletusahi, kuigi natuke väiksem, rajati Kadri osalu- Kadri Jäätmaa sel selle aasta suvel ka Hiiumaale. Tornigaleriisse jääb Kadri näitus ikka mitmeks kuuks, sest eksponeeritavad taiesed on tehtud ekstra selle näituse tarbeks ning ruumi omapärale mõelduna. Kõik on palutud ja oodatud!

10 10 MEELELAHUTUS SEPTEMBER 2013 "Kooli läks tänavu küll üle lapse, ei tea, kui palju neist...?" KIRJASTUS (3T.) AED 10-VÕISTL. RIIK LÄHIS-IDAS MUUSIK (N+E) MI NOOT TÖÖRIIST (7 T.) VILJA- KUSEL Õnnitleme! SEPTEMBER Maria Tugo 94 Leida Milvek 90 Richard Sinka 90 Ants Koldits 89 Leida Väli 89 Irene Akkerman 87 Valve Tori 87 Virve Kasela 86 Sinaida Iljina 86 Salme Kanter 85 Hilda Kumm 85 Rimma Galimova 85 Asta-agneta Sild 85 Edith-loreida Riidas 84 Ülo Strandberg 84 Heldor Jäer 83 Vaike Andruškevitšene 83 Elvi Jääger 82 Leili Heinmäe 83 Vilma Tees 82 Viktor Nuia 82 Galina Gofman 81 Valentina Burdeinaja 81 Lianne Asveid 81 Milvi Taevas 80 Vello Põldoja 79 Joann Sumin 79 Niina Smirnova 78 Milvi Rebbase 78 Evgeny Gordeev 78 Tiiu Kikkas 78 Helgi Isak 78 Niina Korjus 77 Helvi Hallop 77 Heino Saarma 77 Ants Aru 76 Silvi Tamm 75 Taivo Järve 75 PÜHER- DAMA TÕKKEJ. MEETER 7-VÕISTL. KETTA- HEITJA KAALIUM HAPNIK JOOD ODAVISK. Š=S MADU KIRJANIK...-PADI SAAR VAHEM.-S...-FI+ BERÜL- LIUM EW RIIGI- (N+E) TEGELNE 1. TRÜKK TERRORI- USA EESTI ORGANIS. OSARIIK+ FILM (1980) ENDEL+ ANNO AASTA SAARLASE "Õ" SAGE LÜHEND ROOTSI MEHENIMI ANU... SAARED (KARA MERES) POST MERIDIEM TN. TAL- KIDA LIIKLUS- LINNAS 102. EESKIRI NULL BHUTANI TIPP- RAADIUS ÜLO DOOMEN TÄHT- VN.K. LINN SAK- SAMAAL SÕBER-PR.K. PAAT, KERGE- VENE JÕUSTIKU SOL-DIEES MM LINN DEUTEE- RIUM TARTU NATURAAL- KINDLUS- TÜDRUK- UJUMIS- LOGARITM TAS, I.K. KLUBI KRIIPS TUGEVDAS KAHE- UUDISTE- LOIVALINE MÄNG KAALIUM SAADE PINNA- ÜHIKUD 7-VÕISTL. ROTT- I.K ANONÜÜM- SED ALKO- PEETER HOOLIKUD LORENTS MAAKOND INGE OLAV INSURANCE EHALA KÄRNA KÜLA AUTO ALEVIK ÄRNI VALGA- AUCTIONS HIIUMAAL MAAL KÜLA KLASSI, VALUS! TÕRJU SAAREM.-L KÕRGUS- SOO KUDUMIS- TAVA- HÜPPAJA TOOTED ÕIGUS UFO -V.K+ LENNUK TONN TŠAU RAAGUSID TEAT. TÄHTI ERITIS MINU- V.K. VAADAKEM 10-VÕISTL. VESINIK+ EGIPTUSE JUMAL ILMAR NOOT 6. KUHJA ILMAR LAABAN OSKAR I. GONTŠA- ROVI ROMAAN PAGARI- TOODE ODA- VISKAJA Juulikuu ristsõna lause oli: Kõik, mis te räägite, olgu tõsi, ainult ärge rääkige kogu tõtt.. Õigete vastuste saatjate vahel loosisime taas välja Kohila noorte albumi Kuukiigutus. Loosi tahtel saab albumi Age Heinpõld, auhinna saab kätte vallamajast. Aitäh kõikidele lahendajatele, taas ootame teie nuputamise tulemust 22. septembriks. Jaanus Kõrv Õnnitleme sünni puhul! Martin Tiits Mirjam Einmann Andre-Daniel Sootla Ekaterina Trušenko Joel Harris Künnapu Elisey Roderik Kaldre Theodor Chesnokov Alex Stankevitš Mia Mägi Heti Kaljuste Oliver Salmu Aleksandra Moskalkova Raio Põldmaa Hiidlaste ütlemisi Käina kooli poiss kirjutas oma vihikusse nõrga d asemel tugeva t. Õpetaja küsis, et miks sa tugeva kirjutasid, kui peab nõrk olema. Poiss vastanud: Jo tugev ka ühekorra nörgaks jeeb. * * * Hiidlane sõitis viljakoormaga veskile. Võõras tuli vastu, pidas maamehe kinni ja küsis: Kas sa tead, kuhu see tee viib? Tean küll, vastas hiidlane, andis hobusele piitsa ja sõitis edasi. * * * Kuule, Joonas, teil naabriperes suured pulmad tulemas, on sind ka kutsutud? Äi ole, a vöib-olla ma lähe. Mismoodi sa siis lähed, kui sind kutsutud pole? A keegi pole ütlemas ka käind, et ää tule mette. * * * Hiidlane ostis omale loteriipileti, mille peale küsis naaber: Mis sa siis peale hakkad, kui sa peavõidu saad? Ooh, siiss ma vöi abielluda! Aga kui sa ei võida? Siiss ma pean abielluma... Inglise keele kursus algajatele Alustame teisipäeval 24. septembril kl Kestus 60 tundi Oodatud on kõik eelmisel aastal algajate kursusel osalenud ja need kes on mõne teise algtaseme kursuse eelnevalt läbinud. Võimalus osaleda tasuta esimeses tunnis, et kursusetase sobilikkust koos õpetajaga arutada. Õppegrupi maksimaalsel täitumisel (12 inimest) on osalustasu 150 Koolitaja Külliki Steinberg Eelregistreerimine meiliaadressil info@tohisoo.edu.ee või tel NB! Kursuse eest tasumine toimub esimesel koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Ülekandega tasumisel võtta kaasa pangaülekande koopia. Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas , Swedpangas Saab maksta kahes jaos, eeldusel et läbite kursuse täismahus. Inglise keele kursus edasijõudnutele Alustame teisipäeval 24. septembril kl Kestus 60 tundi Õppegrupi maksimaalsel täitumisel (12 inimest) on osalustasu 150 Kui olete läbinud eelnevalt pikema inglise keele kursuse algajatele, õppinud inglise keelt keskkoolis/gümnaasiumis või olete andekas iseõppija, siis on see kursus Teile. Kursus toetab igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku inglise kõnekeele omandamist kesktasemel. Korratakse üle tuttav grammatika ja sõnavara. Koolitaja Külliki Steinberg Eelregistreerimine meiliaadressil info@tohisoo.edu.ee või tel NB! Kursuse eest tasumine toimub esimesel koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Ülekandega tasumisel võtta kaasa pangaülekande koopia. Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas , Swedpangas Saab maksta kahes jaos, eeldusel et läbite kursuse täismahus. Soome keele kursus edasijõudnutele Kursus sobib neile, kes on varem soome keelt õppinud või praktiseerinud ja räägivad soome keelt algtasemel. Kestus 16 akadeemilist tundi. Tunnid toimuvad kaheksal järjestikusel laupäeval Kohila Koolituskeskuses kl Esimene tund toimub 5. oktoobril Grupp avatakse selle täitumisel (12 inimest). Osalustasu 64. Õppetööks on vajalik õpik Hyvä-parempiparas, autor Kaare Sark. Õpik on müügil raamatupoodides. Soome keele kursus algajatele Kursuse sisuks on viisakusväljendid, enda ja teiste tutvustamine, ajaväljendid, küsimuste esitamine, probleemsituatsioonide lahendamine, igapäevased dialoogid. Igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku soome kõnekeele omandamine algtasemel. Kestus 16 akadeemilist tundi. Tunnid toimuvad kaheksal järjestikusel laupäeval Kohila Koolituskeskuses kl Esimene tund toimub 5. oktoobril. Grupp avatakse selle täitumisel (12 inimest). Osalustasu 64. Õppetööks on vajalik õpik Hyvä-parempiparas, autor Kaare Sark. Õpik on müügil raamatupoodides. Koolitaja Aire Raud Eelregistreerimine meiliaadressil info@tohisoo.edu.ee või tel NB! Kursuse eest tasumine toimub esimesel koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Ülekandega tasumisel võtta kaasa pangaülekande koopia. Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas , Swedpangas

11 SEPTEMBER 2013 KUULUTUSED JA TEATED 11 Kuulutused ja teated Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid/elektroonikat, autoromusid, tsikleid, põllutehnikat, rattaid, tööriistu, metalli jne. Transport, äravedu, demontaaž TASUTA! Info: Üürile anda maja 2. korrus Viliveres, 2 tuba, garderoob, saun... Täpsem info tel: Annika Annan üürile ühe toa 3-toalisest korterist Õismäel. Tel , Peolaud tööle, koju ja muudele üritustele. Küsi julgelt pakkumist, koos leiame alati lahenduse. kaja.uudam@mail.ee; tel Noor pere otsib maja Kohilas ja Kohila ümbruses. Kõik pakkumised teretulnud! Tel , e-post: ostanmaja12345@hot.ee Käsitööklubi Näpukad alustab oma uut hooaega 18. septembril 2013 kell Ootame ka uusi liikmeid! 6. septembril Turvakeskuse ees ja sees KIRPPUTORI. Korraldajad on meie sõbrad Soomest oma kaubaga, tulu läheb Katikodu toetuseks. Ootame rohket osavõttu! Siberi lehisest kvaliteetsed terrassi-ja voodrilauad, aialipid ja eritellimustööd, sh ka kuusk ja mänd. tel Palkide saagimine ja saematerjali hööveldamine teenustööna, saematerjali müük. Tel , Võtan üürile toa (koos köögi kasutamise võimalusega) Kohilas kahele inimesele kasutamiseks periooditi ligikaudu üks nädalal kuus. Kontakt: sommer-haus1@web.de Loomaarst RISTO RANDE Ambulatoorne vastuvõtt Kohila Südame apteegis Registreerimine tel: (24 h) VAKTSINEERIMINE, RAVI, KIIBISTAMINE, KOJUKUTSED Mälestame lahkunuid Ülo Kohv 1940 Benita Mitt 1926 Sinaida Kononenko 1929 Milvi Paivel 1929 Valdo Veldermann 1950 Asta Ennok 1922 Kiisa Haagiste Rent 24h = 10 Tel Postibuss teenindab teid Hageri A ja O kaupluse juures: E, T, R K, N 9 11 KOHILA KOOLITUSKESKUSE KUNSTIKOOL Võtab vastu uusi õpilasi KUNSTI KERAAMIKA METALLI huvialadele Uute õpilaste vastuvõtt toimub vestluse alusel (tulla koos lapsevanemaga) 3. ja 4. septembril kell vanusegrupid: 7-8a, 9-10a, 11-14a, 15-18a. TÄPSEM INFO KOHAPEAL Kunstiõpetajad: Avely Jaave, Kristi Kongi, Merike Hallik, Kristjan Sisa TORUSTIKUD OÜ Teostame vee- ja kanalisatsioonitorustike sise- ja välistöid. Koduleht: torustikud@gmail.com Tel: / Leo Margus 1927 Jaak Ukkivi 1941 Hilja Blei 1949 Ivan Ivlev 1927 Vilma Tombak 1933 Ester Erm 1925 korstnapühkimisteenus korstnasober@gmail.com Peep Sõber moodulkorstnate paigaldus Otsime oma töökasse kollektiivi uusi: ELEMENTMAJADE EHITAJAID /KOOSTAJAID Asume: Saku vallas, Tõdva külas Lisainfo tel , CV palume saata: angelika@timbeco.ee Kapa stuudium kutsub avaloengule! 8. septembril 2013 kell Tohisoo mõisa. Esineb akadeemik, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühooloogia osakonna juhataja, professor Jüri Allik loenguga Rahvuslikust iseloomust Kuidas on üldse võimalik, et üks rahvas on emotsionaalselt tasakaalukam kui teine? Kuskohast võib pärineda meie ettekujutus passiivsest, umbuslikust, kuid tööd rügavast eestlasest? Loeng on avatud kõigile huvilistele ja on tasuta. Stuudiumi korraldajad on Kohila Koolituskeskus ja Kohila Vallavalitsus KERAAMIKAKURSUS Kursus toimub septembris esmaspäeviti 02.09, 09.09, 16.09, Kella Kestus kokku 8 tundi. Maksumus Teemad: Erinevates tehnikates käsitsi modelleerimine Potikedral treimine Tööde viimistlemine ja glasuurimine Grupi suurus maksimaalselt 12 inimest. Kursuse juhendaja keraamik Merike Hallik. Info ja registreerimine tel , info@tohisoo.edu.ee Kursuse eest tasumine eelnevalt ülekandega, kaasa võtta pangaülekande koopia. Võimalik maksta ka esimesel koolituspäeval sularahas Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas , Swedpangas Vabaühendused kutsuvad: kirbukas kell osta-müü-vaheta naudite kodukohvikute hõrgutisi kuulete elavat muusikat näete sõpru-tuttavaid leiate huvitavaid oste VÕTAME VASTU UUSI LAPSI LAULU- JA TANTSUSTUUDIOSSE! 9, 11, 12 septembril AVATUD TUNNID. Tule vaatama! Esmaspäev 9.09 Kolmapäev Neljapäev :40-16:25 Loovtants (7-10 a) Ööbikud (7-10 a) 16:30-17:15 Loovtants (5-7 a) 17:00-17:30 Lõokesed (4-6 a) 17:25-17:55 Loovtants (3-4 a) Leevikesed (2-4 a) 17:40-18:10 Pääsukesed (3-4 a) Asume Kohila ärikeskuse 3 korrusel. Lisainfo ja registreerumine Hobitoas saab pidada ka 5-12 aastaste laste sünnipäeva pidusid! Meil on suurepärane helitehnika, mikrofonid, video-projektor, DVD-mängija, CD-mängija, WII mäng. Tule tantsi diskopalli all, laula karaoket, mängi WIId või vaata multikaid suurelt ekraanilt jms. TULE TRENNI! BODY LIHASVASTUPIDAVUSTEREENINGUD alates septembrist 2013 esmaspäeviti ja kolmapäevati kell 19:30 Treener Terje: terjevalinu@hotmail.com Bodytrim tund algab ca 10 min soojendusega, millele järgneb 35 min lihasvastupidavusosa, kus treenitakse läbi kõik suuremad lihasgrupid. Treeningvahenditena kasutame hantleid, matte ning võimalusel fitpalle. Tund lõpeb venitusharjutustega. Sobib kõigile, ka algajatele, ülekaalulistele, seenioritele. Eelregistreerimist ei ole vaja, tundidega võib liituda aastaringselt! Hobituba asub Kohila ärikeskuse 3 korrusel

12 12 REKLAAM SEPTEMBER 2013 Kopp-laadur teenused * * * * * * Vanad head juhid ja nüüd veel uuem ning parem tehnika KAEVETÖÖD (vundamendid, kraavid, maaküte jne) LAADIMISTÖÖD (muld, kruus, liiv jne) PLANEERIMISTÖÖD TÕSTETÖÖD (kauba maha- ja pealetõstmine - Fibo, tsement jne) PUUDE ja PÕÕSASTE väljajuurimine LUMEKORISTUS, lume lükkamine Info ja tellimine tel: info@bestkop.ee MOOTORSÕIDUKITETEHNOÜLEVAATUS Vabaduse15a KOHILA Traktorite ja nende haagiste tehnoülevaatus. Info ja registreerimine tel , AVAT U D : E-R 9-18 L 9-15 P suletud Kohila Tehno OÜ Tel: , UUS JALANÕUDE OSAKOND AVATUD OÜ Tekter Puu- ja tisleritöö Terasside ehitus, saunad, puidufassaadid, puitkarkassid, eritellimusel mööbel E R 9 19 L 9 16 P suletud Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Pangabussi peatus: Kohila vana vallamaja parklas kell III ja IV kvartalis 11. ja 25. septembril 9. ja 23. oktoobril Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt Väljaandja: Toimetaja: Pangabuss KOHILA Lõuna 2 II korrus Järgmine leht ilmub OKTOOBRIS a. Kohila Vallavalitsus Jaanus Kõrv tel , e-post: jaanus.korv@kohila.ee Küljendus ja trükk: Spin Press Tiraaž 3150