DEKLARASAUN UNIVERSÁL DIREITUS UMANUS NIAN

Documentos relacionados
DIREITOS HUMANOS NA CONSTITUIÇÃO DA RÉPUBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE DIREITUS UMANOS IHA KONSTITUISAUN RÉPUBLICA DEMOCRÁTICA TIMOR-LESTE NIAN

KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIÁL NO KULTURÁL

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO DISKURSU HOSI SUA EXCELENCIA PRIMEIRU MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO

Liufali tan ITIE nian. Modelo transparência Timor-Leste nian

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁL SUBMISAUN: EZBOSU LEI IMPRENSA VERSAUN DAHULUK

REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE PARLAMENTU NASIONAL

REJIME ATU REGULA NA IN BA BENS IMÓVEIS NE EBÉ LAIHA DISPUTA

REZUMU ANÁLIZE JURÍDIKU

Relatóriu husi Grupu Serbisu kona-ba Revizaun Periódika Universál*

Conselho de Imprensa. Matadalan hodi interpreta Kode Étika Jornalítika nebe aprova ona husi Regulamentu Administrativu n. u 1/2017, 13 de Janeiro

INFORMASUN KONA-BA POLÍTIKA RAI

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 4 JOVEN LGBTI

Mandate of the Special Rapporteur on extreme poverty and human rights

PRESIDÊNCIA DA REPÚBLICA GABINETE DO PRESIDENTE

La o Hamutuk Institute Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Pergunta Taur Matan Ruak Francisco Guterres Lu-Olo

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha Setór Dezenvolvimentu Ekonómiku 1 19 Juñu 2013

Submisaun ba Komisaun A Parlamentu Nasionál Repúblika Demokrátika de Timor-Leste

Série I, N. 42 SUMÁRIO. Jornal da República. Quarta-Feira, 23 de Novembro de 2011 $ 1.00 DIPLOMA MINISTERIAL NO. 23/ 2011.

Reflexão Mensal Nº 4 Junho Irmã Rose Therese Nolta, SSpS no Irmão Brian McLauchin, SVD

Relatorio ba Comissaun C Parlamento nian kona ba TSP II nia Missaun

Reforma Polísia no Jéneru

Timor-Leste MAIS CIDADANIA, MAIS DESENVOLVIMENTO. Mais e melhor intervenção local das Organizações da Sociedade Civil

Sábado, 30 de junho de 2018 I Série-A / N.º 5 JORNAL V LEGISLATURA 1.ª SESSÃO LEGISLATIVA ( ) REUNIÃO PLENÁRIA DE 30 DE JUNHO DE 2018

Manual Boa-Governasaun. Provedoria Direitus Humanus no Justisa

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO

Avó Me ar. Tuir imi-nia hanoin, Sandrina tenke halo saida atu ajuda nia avó?

Pobreza no moris iha TL

Husi almamater ida, ho neon ida, hamutuk nu udar roman ba Timór-Leste

Komentáriu Ba Diresaun Jerál Estatístika - Ministériu Finansa Timor-Leste. Kestionariu Peskiza ba Atividade Negósiu 2015 Nian.

A/HRC/19/17. Asembleia Jerál. Relatóriu hosi Grupu Traballu kona-ba Revizaun Periódiku Universál * Timor-Leste. Nasoins Unidas

Regulamenta atividades fiskalizasaun, observasaun no kobertura mediátika ba eleisaun Deputadus Parlamentu Nasional

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu

III LEGISLATURA 3.ª SESSÃO LEGISLATIVA

MINISTÉRIO DA JUSTIÇA. Consulta Pública. Anteprojekto de Lei estabelese Regime Espesial hodi Define Titularidade ba Bens Imoveis (Lei de Terras)

VERSÃO EXPERIMENTAL BA JORNAL PARLAMENTO NACIONAL TIMOR-LESTE

REGULAMENTU KAMPAÑA ELEITORÁL

I. Sistema halo relatóriu ne'ebé revee tiha ona

República Democrática de Timor-Leste Ministério da Agricultura e Pescas. Tékniku Kuda Fehuk Midar Ne ebé Di ak

Proposta de Lei n.º /2012. de de. Lei Geral dos Órgãos de Comunicação Social Lei Jerál kona-ba Órgaun-komunikasaun Sosiál

Sertifikadu Investidór Certificado de Investidor. Kestionáriu Questionário

Proposta Lei Komisaun Anti Korupsaun

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 5 JOVEN SIRA HO DEFISIENSIA

Konstrusaun Estadu ba tinan sanulu oin mai: Reflesaun kona ba esperiênsia no expektativas Timor-Leste nian kona ba konstrusaun Estadu

Versaun hodi hala o KONSULTA PÚBLIKA 2 / Dokumento ida ne e para referensia de it / Tradusaun ida ne e la os ofisiál ANTEPROJECTO

Rekomendasaun ba Timor-Leste hosi Revizaun Periódika Universal Konsellu Direitus Umanus ONU nian

Quarta-feira, 13 de Junho de 2018 I Série A - N.º 1 JORNAL V LEGISLATURA 1.ª SESSÃO LEGISLATIVA ( ) REUNIÃO PLENÁRIA DE 13 DE JUNHO DE 2018

ANTEPROJECTO REGIME ESPECIAL PARA A DEFINIÇÃO DA TITULARIDADE DE BENS IMÓVEIS (LEI DE TERRAS) VERSAO PARA KONSULTA PUBLIKA TETUM

Reprezentante Espesial Sekretáriu-Jeral Nasoins Unidas nian ba Timor- Leste no Primeiru Ministru Repúblika Demokrátika Timor-Leste;

Submisaun Ba Prezidente da Repúblika Timor-Leste. Husi. La o Hamutuk. relasiona ho

Quarta-feira, 06 de Setembro de 2017 I Série-A -2 JORNAL IV. LEGISLATURA 1.ª SESSÃO LEGISLATIVA ( )

Dezenvolvimentu projetu infrastrutura sira no dezafiu ba implementasaun Lisensamentu ambientál iha Timor-Leste.

Jose Neves Samalarua

[SCAN HUSI FOTOKOPIA]

Dokumento ida ne e para referensia de it versaun CoM / Tradusaun ida ne e la os ofisiál LEI Nº /2009

Workshop International konabá Integridade iha Estadu

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN #1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Matadalan ba ema ne ebé precisa durubassa (organiza evento ka sai orador)

INTERVENSAUN POLITIKA BANKADA PARTIDO CNRT NIAN, IHA ÂMBITU RE-APRESIASAUN BA VETO POLITIKO BA OJE 2016, HUSI SUA EXCELÊNCIA,...

Rezolusaun Parlamentu Nasional No. 11/2014 (Da necessidade de Realizaçāo de uma Auditoria ao Sector da Justiça) Introdusaun

SURVEY 2013 IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE POLICY BRIEF # 2 JOVEN MIGRANTE SIRA IHA SIDADE DILI

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA TIMOR-LESTE

Terça-feira, 26 de Junho de 2018 I Série-A / N.º 4 JORNAL V LEGISLATURA 1.ª SESSÃO LEGISLATIVA ( ) REUNIÃO PLENÁRIA DE 26 DE JUNHO DE 2018

Submisaun ba Departamentu Area Protejidu Sekretariadu Estadu Floresta, RDTL. 26 Marsu 2013

SISTEMA JUSTISA IHA TIMOR-LESTE AVALIASAUN INDEPENDENTE NO ABRANJENTE BA NESESIDADE SIRA. Dili, Timor-Leste Loron 13, fulan Outubru, tinan 2009

Jornal da República DECRETO-LEI N.º 25/2015. DEKRETU-LEI N. u 25/2015. de 5 de Agosto. iha loron 5 fulan Agostu

Seksaun II: Análiza konabá Esbozu Lei Instituisaun Memória no mós Reparasaun

Komentáriu husi La o Hamutuk ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Jullu 2016

Komentáriu Sosiedade Sivíl ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Setór Ekonomia. 6 Juñu Konteúdu.

PM timoroan husu realizmu iha planeamentu ba Orsamentu Estadu 2017 nian

PARTE A: TROKA SUBSTANTIVA ALTERASAUN BA DEKRETU-LEI N. 3/2015, loron-15 fulan-janeiru

REPUBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE NIAN SEKRETÁRIA ESTADU JUVENTUDE NO DESPORTU

9 \1.?9 DEBATE age 2016 ~ INTERVENCAO INICIAL BANCADA FRETILIN

PARLAMENTO NACIONAL BANCADA PARLAMENTAR DO PARTIDO DEMOCRÁTICO Rua Formosa Dili Timor Leste Tlp: /

Lei Fundu Minarai nian

Ekipa dezenvolve Kualifikasaun. Esperensia Dezenvolve Kualifikasaun Nasional no Kursu area Servisu Sosiàl Nivel de Juñu 2017

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2012

A/HRC/34/11. Asembleia Jerál. Nasoins Unidas. Relatóriu husi Grupu Serbisu kona-ba Revizaun Periódika Universál * Timor-Leste

IV GOVERNO CONSTITUCIONAL SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS... KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Komponente PTM. Efeitu hosi Projetu Tasi Mane ba ekonomia no povu nia moris. Impaktu TMP ba sosio-ambiental. Projetu infrastrutura Petróleu Tasi Mane

Proposta Reforma Lei Tributária Hs. Viriato Seac (2)

Segunda-Feira, 19 de Outubro de 2015 I Série-A 10 JORNAL III LEGISLATURA 4.ª SESSÃO LEGISLATIVA ( ) REUNIÃO PLENÁRIA DE 19 DE OUTUBRO DE 2015

GLOSÁRIU ELEISAUN NIAN

Demisaun Governu no Disolusaun Parlamentu Nasional

La o Hamutuk. Ezboso Lei Anti-Korupsaun

INTERVENCAO IHA PARLAMENTO NACIONAL DEBATE ORCAMENTO Husi Jose Luis Guterres, Frenti-Mudansa, 23 Novembru 2016

Terça-Feira, 29 de Setembro de 2015 I Série-A 05 JORNAL. do Parlamento Nacional III LEGISLATURA 4.ª SESSÃO LEGISLATIVA ( )

Analiza Orsamentu Seitor Siguransa do Estadu ba Tinan 2012: Tuir Prespektiva Sosidade Sivil Nian

BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014 Luta Hamutuk, Haburas Foundation, Fundasaun Mahein, CEPAD & TLMDC

Surat posisaun Timor-Leste nian - TSDA nia Futuro

1. Ha'u halo ona alerta katak investimentu daudaun nian labele sakrifika dezenvolvimentu aban-bainrua nian.

LIAN FOUN: Juventude Timor-oan nia Envolvimentu iha Prosesu Polítiku

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 3 JOVEN SIRA NE EBE LA IHA SERBISU, LA TUIR EDUKASAUN, KA TREINAMENTU

Oinsá mak VI Governu Konstitusionál fó atensaun ba ODS ne e?

Observasaun konkluzivu sira kona-ba relatóriu inisiál Timor-Leste nian *

1. Komentáriu jerál ida-ne e troka komentáriu jerál Nú. 10 (sesaun ba dala sanulu resinsia).

Reuniaun Parseriu Dezenvolvimentu Timor-Leste Timor-Leste Development Partnership Meeting

Rekomendasaun Polítika

Orsamentu Estadu 2012

Transcrição:

DEKLARASAUN UNIVERSÁL DIREITUS UMANUS NIAN Adota no haklaken tuir Rezolusaun 217 (III) Loron 10 fulan Dezembru, tinan 1948 Asembleia Jerál Nasoens Unidas Nian PREÁMBULU Konsidera katak rekoñesimentu ba dignidade natureza umanu no direitu hanesan no absolutu ema hotu-hotu iha família umanu ninian maka liberdade, justisa no dame nia fundamentu iha mundu ne e; Konsidera katak ignoránsia no respeitu laek ba direitus umanus hamosu ona hahalok aat ne'ebé hamoris hirus iha ema kriatura nia neon, no harii mundu foun ida ne'ebé ema tomak goza liberdade atu ko alia no atu iha fiar, livre hosi ta uk no kiak, ne e haklaken ona nu udar ema komún nia aspirasaun aas tebes; Konsidera katak esensiál direitus umanus hetan protesaun hosi regra lei ninian, atu nune e ema labele hili revolta nu udar rekursu ida ikus liu hodi hasoru tiranía no opresaun; Konsidera katak esensiál atu hametin dezenvolvimentu relasaun belun di ak entre nasanu sira; Konsidera katak Nasoens Unidas nia Estadu Membru sira afirma dala ida tan iha Karta ONU ninian sira-nia fiar ba fundamentu direitus umanus nian, ba dignidade no valór humanu, ba direitu ne'ebé hanesan entre mane no feto, no iha determinasaun atu promove progresu sosiál no hadi a liu tan padraun moris nian iha liberdade ida ne'ebé luan liu; Konsidera katak Estadu Membru sira promete tiha ona atu halo promosaun, liu hosi kooperasaun ho Organizasaun Nasoens Unidas nian, hodi hetan respeitu universál no observánsia ba valór direitus umanus nian no ba liberdade fundamentál sira; Konsidera katak komprensaun komún kona-ba direitu no liberdade sira-ne e importante tebetebes atu bele kumpre tomak promesa ida-ne e, Tanba ne e, ohin, Asembleia Jerál, Haklaken Deklarasaun Universál Direitus Umanus nu udar padraun komún realizasaun ninian ba povu hotu-hotu no nasaun hotu-hotu ho finalidade ida katak ema ida-idak ka órgaun ida-idak iha sosiedade laran, ne ebé kaer metin Deklarasaun ne e iha sira-nia neon, sei haka as an atu liu hosi hanorin no edukasaun hodi promove respeitu ba direitu no liberdade sira-ne e, atu asegura rekoñesimentu universál no efetivu no observánsia ba sira, tantu entre Estadu Membru sira no entre povu sira hosi territóriu hirak ne ebé iha sira-nia jurisdisaun laran. Artigu 1 Ema hotu-hotu moris livre no iha dignidade no direitu hanesan. Sira hetan nanis ona kbiit razaun nian no neon nian, tan ne e sira devia haree ba malu iha espíritu fraternidade nia laran. Artigu 2 1

Ema hotu iha direitu ba direitu no liberdade hotu-hotu ne'ebé hakerek iha Deklarasaun ida-ne e, la fihir ba buat sá de it hanesan rasa, kulit, seksu, relijiaun, polítika ka hanoin ne'ebé la hanesan, orijen nasionál ka sosiál, rikusoin, ninia moris ka pozisaun seluk tan. Nune'e mós labele halo distinsaun ruma ba ema tanba ninia pozisaun polítika, jurídika ka estatutu internasionál hosi nasaun ka territóriu ne'ebé ema ne e pertense, tantu hosi nasaun ne'ebé ukun rasik an ona, nasaun ne'ebé sei sai nu udar rai nasaun seluk nian, kolónia ka hirak ne'ebé sei iha limitasaun iha sirania soberania. Artigu 3 Ema hotu-hotu iha direitu ba moris, ba liberdade no seguransa ba nia an rasik. Artigu 4 Laiha ema ida mak bele sai atan; halo atan no fa an atan iha forma sá de it tenke bandu. Artigu 5 Laiha ema ida mak bele simu tortura ka hetan hahalok no kastigu ne'ebé kruél, tratamentu ka kastigu ne ebé dezumanu ka hatún nia dignidade. Artigu 6 Ema hotu-hotu iha direitu atu hetan rekoñesimentu nu udar ema iha fatin hotu-hotu tuir lei. Artigu 7 Ema hotu-hotu hanesan iha lei, no iha direitu atu hetan protesaun hanesan hosi lei. Ema hotu-hotu iha direitu atu hetan protesaun hanesan hasoru diskriminasaun oioin ne'ebé viola Deklarasaun ida-ne e no hasoru provokasaun ne ebé hamoris diskriminasaun ne e. Artigu 8 Ema hotu-hotu iha direitu ba remédiu ne ebé efetivu ba hahalok sira ne ebé viola direitu fundamentál ne ebé nia hetan tiha ona hosi konstituisaun ka lei, hosi tribunál nasionál ida ne ebé kompetente. Artigu 9 Labele submete ema ida ba dadur arbiru, detensaun ka ezíliu. Artigu 10 2

Ema hotu iha direitu hanesan atu hetan audiénsia ida ne ebé justu no nakloke ba públiku hosi tribunál ida ne ebé independente no imparsiál, atu hakotu kona-ba ninia direitu no obrigasaun no akuzasaun kriminál ruma ne ebé foti hasoru nia. Artigu 11 1. Ema hotu-hotu ne ebé hetan akuzasaun kona-ba violasaun ba lei, iha direitu atu ita konsidera nafatin ema ne e nu udar sala-laek to o tempu prosesu tribunál ne ebé nakloke ba públiku hatudu ona ninia sala, iha ne ebé nia hetan garantia ne'ebé presiza atu defende nia an. 2. Laiha ema ida mak bele hetan kondenasaun ba hahalok ka omisaun ne ebé la konstitui hahalok hasoru lei, tuir lei nasionál ka internasionál, iha momentu ne ebé nia halo hahalok ne e. Nune e mós, labele fó kastigu ida ne ebé todan liu kastigu ida ne ebé nia tenke hetan bainhira nia halo sala ne e. Artigu 12 Laiha ema ida mak bele hetan interferénsia arbiru ba nia moris rasik, ninia família, ninia umakain no ninia relasaun korespondénsia nian, mós labele hatún nia onra no nia naran di ak. Ema hotu iha direitu atu hetan protesaun hosi Lei hasoru interferénsia ka violasaun sira-ne e. Artigu 13 1. Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade, atu bá-mai ka hela metin iha nasaun ida nia laran. 2. Ema hotu-hotu iha direitu atu sai husi nasaun ida, no mós ninia nasaun rasik, no iha direitu atu fila hikas mai nia nasaun. Artigu 14 1. Ema hotu-hotu iha direitu atu buka no hetan azilu hosi persegisaun iha nasaun seluk. 2. Direitu ida-ne e bele la aplika ba kazu persegisaun ne ebé mosu tanba krime ne ebé iha relasaun-laek ho polítika, ka tan hahalok ne ebé viola objetivu no fundamentu Organizasaun Nasoens Unidas nian. Artigu 15 1. Ema hotu-hotu iha direitu ba nasionalidade ida. 2. Laiha ema ida mak ema bele hasai arbiru de it ninia nasionalidade ka la hetan nia direitu atu troka ninia nasionalidade. Artigu 16 1. Mane no feto ne ebé boot ona, la haree ba ninia sidadania, nasionalidade ka relijiaun, iha direitu atu kaben no harii umakain. Sira iha direitu ne ebé hanesan kona-ba kazamentu, iha tempu kazamentu no iha tempu divórsiu/fahe-malu nian. 2. Kazamentu bele hala o de it bainhira sira mesak hili no sira na in rua simu malu. 3. Umakain hanesan unidade naturál no fundamentál sosiedade nian no iha direitu atu hetan protesaun hosi sosiedade no Estadu. 3

Artigu 17 1. Ema hotu-hotu iha direitu atu iha rikusoin, mesak ka hamutuk ho ema seluk. 2. Laiha ema ida mak nia rikusoin ema bele hadau arbiru de it. Artigu 18 Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade hanoin nian, neon no relijiaun nian; direitu ida-ne e inklui mós liberdade atu muda nia relijiaun ka nia fiar, no liberdade atu hatudu nia relijiaun ka fiar liu hosi hanorin, prátika, reza no observánsia, mesamesak ka hamutuk ho ema seluk, iha públiku ka privadu. Artigu 19 Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade atu iha opiniaun no hato o nia opiniaun; direitu ida-ne e inklui mós liberdade atu iha opiniaun ne ebé laiha interferénsia, no atu buka, simu no hato o informasaun no ideia sira hosi média sá de it, no la haree ba rai-ketan. Artigu 20 1. Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade atu soru-mutu no klibur ho dame. 2. Laiha ema ida mak ema obriga atu tama ba klibur ruma. Artigu 21 1. Ema hotu-hotu iha direitu atu hola parte iha governu nasaun nian, diretamente ka liu hosi reprezentante sira ne ebé sira hili rasik ho liberdade. 2. Ema hotu-hotu iha direitu ne ebé hanesan atu hetan servisu iha Estadu nasaun nian. 3. Povu ninia hakarak tenke sai baze ba autoridade governu nian; hakarak ida-ne e sei hatudu iha eleisaun moos no periódika, ne ebé hala o tuir sufrájiu universál no hanesan, no liu hosi votasaun sekretu ka liu hosi prosedimentu livre hanesan ne e. Artigu 22 Ema hotu-hotu, nu udar membru sosiedade nian, iha direitu ba seguransa sosiál no iha direitu atu hala o direitu ekonómiku, sosiál no kulturál, ne ebé presiza tebes ba nia dignidade no dezenvolvimentu livre ba nia personalidade, liu hosi esforsu nasionál no kooperasaun internasionál tuir organizasaun no rekursu rikusoin Estadu ida-idak ninian. Artigu 23 1. Ema hotu-hotu iha direitu ba servisu, iha direitu atu hili ho liberdade empregu ida, iha direitu atu hetan kondisaun servisu nian ne ebé justu no di ak, no iha direitu atu hetan protesaun hasoru dezempregu. 2. Ema hotu-hotu, laiha diskriminasaun saída de it, iha direitu atu simu saláriu hanesan ba servisu ne ebé hanesan. 4

3. Ema hotu-hotu ne ebé hala o servisu iha direitu atu hetan saláriu ne ebé justu no di ak ne'ebé fó garantia ba nia moris no ba nia família, moris natoon nu udar ema ho dignidade, no karik bele, aumenta mós ho seguransa sosiál seluk tan. 4. Ema hotu-hotu iha direitu atu harii ka sai membru sindikatu nian hodi fó protesaun ba nia interese. Artigu 24 Ema hotu-hotu iha direitu atu deskansa ka hetan férias, no mós oras servisu ne ebé hafahe didi ak no férias periódika ne ebé nia simu nafatin saláriu. Artigu 25 1. Ema hotu-hotu iha direitu ba nível moris ne ebé garante isin di ak no prosperidade ba nia an no ba nia família, inklui ai-han, hatais, uma no tratamentu ba nia saúde no mós asisténsia sosiál ne ebé nia presiza, nia iha mós direitu ba seguransa bainhira la hetan servisu, laiha kapasidade fízika no mentál, sai faluk, katuas ka ferik ona ka laiha meius seluk servisu nian iha sirkunstánsia ida ne ebé nia rasik labele kontrola. 2. Inan no labarik sira iha direitu atu hetan tratamentu no tulun espesiál. Labarik hotu- hotu ne'ebé hosi oan kaben ka la os oan kaben tenke hetan protesaun sosiál ne ebé hanesan. Artigu 26 1. Ema hotu-hotu iha direitu atu hetan edukasaun. Edukasaun tenke saugati, pelumenus ba edukasaun elementár no fundamentál. Edukasaun elementár tenke sai obrigatóriu ba ema hotu. Edukasaun téknika no espesialidade nian tenke loke ba ema hotu, no ema hotu tenke to o iha ensinu superiór tuir ninia kbiit. 2. Edukasaun tenke orienta ba dezenvolvimentu tomak personalidade ema nian no hametin espíritu respeitu nian ba direitus umanus no liberdade fundamentál sira. Edukasaun tenke promove espíritu komprensaun, toleránsia no amizade entre nasaun hotu-hotu, grupu rasiál no relijiaun sira no tenke dezenvolve tan ONU nia atividade ba manutensaun dame nian. 3. Inan-aman sira iha direitu liu atu hili edukasaun ne'ebé maka tenke fó ba sira-nia oan. Artigu 27 1. Ema hotu-hotu iha direitu atu hola parte iha moris kulturál komunidade nian, atu goza arte no partilla iha progresu siénsia nian no nia rezultadu sira. 2. Ema hotu-hotu iha direitu atu hetan protesaun ba interese morál ka materiál ne ebé mai hosi produsaun sientífika, literária ka artístika ne ebé nia rasik halo. Artigu 28 Ema hotu-hotu iha direitu ba orden sosiál no internasionál, iha ne ebé bele goza tomak direitu no liberdade sira ne ebé hakerek iha Deklarasaun ida-ne e. Artigu 29 5

1. Ema hotu-hotu iha dever ba komunidade ne ebé nia mesak bele dezenvolve ho liberdade nia personalidade tomak. 2. Bainhira goza nia direitu no liberdade, ema hotu tenke hakru uk de it ba limitasaun hirak ne be lei determina ho finalidade atu garante nia rekoñesimentu no respeitu ba ema seluk nia direitu no liberdade, no atu hataan ba rekizitu sira morál, orden públika no moris di ak jerál iha sosiedade ida ne ebé demokrátiku. 3. Labele hala o direitu no liberdade hirak ne e atu oinsá de it ba kontra fali finalidade no fundamentu sira Nasoens Unidas nian. Artigu 30 Laiha dispozisaun ida iha Deklarasaun ida-ne e maka bele interpreta fali hanesan fó direitu ba Estadu, grupu ka ema ida atu envolve iha atividade ka hahalok ruma ne ebé iha finalidade atu estraga direitu no liberdade ne ebé hakerek iha Deklarasaun ida-ne e. 6