Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2015 ba Polisiamentu Komunitariu Presiza Apoiu Polítika husi Parlamentu Nasional

Documentos relacionados
Ekipa dezenvolve Kualifikasaun. Esperensia Dezenvolve Kualifikasaun Nasional no Kursu area Servisu Sosiàl Nivel de Juñu 2017

Mahein Nia Lian Nú. 105, 16 Novembru 2015

Analiza Orsamentu Seitor Siguransa do Estadu ba Tinan 2012: Tuir Prespektiva Sosidade Sivil Nian

SURVEY 2013 IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁL SUBMISAUN: EZBOSU LEI IMPRENSA VERSAUN DAHULUK

Matadalan ba Orsamentu

SITUASAUN JUÑU TOO JULLU 2018

3/16/2017 BENVINDU. Observador Nasional no Konvidadus iha programa dezamina Informasaun Jeral ba Observador. Dili -STAE, 16 Marsu 2017

Timor-Leste MAIS CIDADANIA, MAIS DESENVOLVIMENTO. Mais e melhor intervenção local das Organizações da Sociedade Civil

Instituisaun Mídia Profisionál no Rekursu Jornalista iha Timor-Leste

IV GOVERNO CONSTITUCIONAL SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS... KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Demisaun Governu no Disolusaun Parlamentu Nasional

Observasaun Preliminariu KKFP kona ba Orsamento Geral do Estado 2009

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 5 JOVEN SIRA HO DEFISIENSIA

REJIME ATU REGULA NA IN BA BENS IMÓVEIS NE EBÉ LAIHA DISPUTA

TAMBA SÁ V GOVERNO KONSTITUSIONAL HAMOSU SEFI.?

Rekomendasaun Polítika

editoriál sumário Ami haksolok tebes hodi hasoru malu fali ho

Helder Lopes Principal Economist and Chief of Staff Ministry of Finance

BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014 Luta Hamutuk, Haburas Foundation, Fundasaun Mahein, CEPAD & TLMDC

Proposta Lei Komisaun Anti Korupsaun

Komentáriu Ba Diresaun Jerál Estatístika - Ministériu Finansa Timor-Leste. Kestionariu Peskiza ba Atividade Negósiu 2015 Nian.

Dezenvolvimentu projetu infrastrutura sira no dezafiu ba implementasaun Lisensamentu ambientál iha Timor-Leste.

Orsamentu Estadu 2012

REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR LESTE PROVEDORIA DIREITUS HUMANUS NO JUSTISA

INTERVENSAUN BA PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA IHA PARLAMENTU NASIONAL KONA BA APRESIASAUN FOUN DEKRETO PARLAMENTU NASIONAL Nº20/III - OGE 2016

Seksaun II: Análiza konabá Esbozu Lei Instituisaun Memória no mós Reparasaun

Relatorio ba Comissaun C Parlamento nian kona ba TSP II nia Missaun

UNDAF NIA REVIZAUN ANUÁL BA TINAN DARUAK

REZUMU ANÁLIZE JURÍDIKU

KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIÁL NO KULTURÁL

REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE PARLAMENTU NASIONAL

Relatóriu husi Grupu Serbisu kona-ba Revizaun Periódika Universál*

AVALIASAUN BA SETÓR NE E (SUMÁRIU): TRANSPORTE TERRESTRE/ESTRADA. 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór ne e

Reforma Polísia no Jéneru

Organizasaun Sociedade Civil Nia Submisaun Relasiona Orsamentu Jeral do Estadu 2019

Setembru Outubru

TRIBUNAL DE RECURSO Câmara de Contas

Sertifikadu Investidór Certificado de Investidor. Kestionáriu Questionário

Edisaun espesial

RELATÓRIU INSTITUSIONÁL

Regulamenta atividades fiskalizasaun, observasaun no kobertura mediátika ba eleisaun Deputadus Parlamentu Nasional

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO DISKURSU HOSI SUA EXCELENCIA PRIMEIRU MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE POLICY BRIEF # 2 JOVEN MIGRANTE SIRA IHA SIDADE DILI

Série I, N. 42 SUMÁRIO. Jornal da República. Quarta-Feira, 23 de Novembro de 2011 $ 1.00 DIPLOMA MINISTERIAL NO. 23/ 2011.

INTERVENSAUN POLITIKA BANKADA PARTIDO CNRT NIAN, IHA ÂMBITU RE-APRESIASAUN BA VETO POLITIKO BA OJE 2016, HUSI SUA EXCELÊNCIA,...

Manual Boa-Governasaun. Provedoria Direitus Humanus no Justisa

GRUPO DAS MULHERES PARLAMENTARES DE TIMOR-LESTE (GMPTL)

PM timoroan husu realizmu iha planeamentu ba Orsamentu Estadu 2017 nian

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu

1. Ha'u halo ona alerta katak investimentu daudaun nian labele sakrifika dezenvolvimentu aban-bainrua nian.

República Democrática de Timor-Leste Ministério da Agricultura e Pescas. Tékniku Kuda Fehuk Midar Ne ebé Di ak

Mandate of the Special Rapporteur on extreme poverty and human rights

La o Hamutuk Institute Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Pergunta Taur Matan Ruak Francisco Guterres Lu-Olo

LIAN FOUN: Juventude Timor-oan nia Envolvimentu iha Prosesu Polítiku

Reprezentante Espesial Sekretáriu-Jeral Nasoins Unidas nian ba Timor- Leste no Primeiru Ministru Repúblika Demokrátika Timor-Leste;

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto

Jornal da República. funcione como efectivo elo de ligação entre o Estado, a Sociedade Civil e os Parceiros de Desenvolvimento.

Submisaun Luta Hamutuk Orçamento Rectificativo do Orçamento Geral do Estado 2010

Husi: Decio Ribeiro Sarmento, BMSc, MPH

SISTEMA JUSTISA IHA TIMOR-LESTE AVALIASAUN INDEPENDENTE NO ABRANJENTE BA NESESIDADE SIRA. Dili, Timor-Leste Loron 13, fulan Outubru, tinan 2009

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 3 JOVEN SIRA NE EBE LA IHA SERBISU, LA TUIR EDUKASAUN, KA TREINAMENTU

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 4 JOVEN LGBTI

Pobreza no moris iha TL

Conselho de Imprensa. Matadalan hodi interpreta Kode Étika Jornalítika nebe aprova ona husi Regulamentu Administrativu n. u 1/2017, 13 de Janeiro

Outubru 2011 Edisaun No. 4

OGE 2018 : BAZE LEGAL, MONTANTE, FONTES, FOKUS EXECUCAO, ALOKASAUN SEITORAL. Mericio Juvinal dos Reis AKARA (Secretario Estado Comunicacao Social)

Rekomendasaun Polítika

Revizaun Estratéjika ba Nutrisaun Department of Foreign Affairs and Trade Rezumu Relatóriu

Komentáriu Sosiedade Sivíl ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Setór Ekonomia. 6 Juñu Konteúdu.

Seja um bom cidadão, seja um novo herói para a nossa Nação Política e Estrategia do Investimento Fundo Petrolífero

Pareser husi La'o Hamutuk kona ba asuntu agrikultura no rai liga ho proposta orsamentu jeral Estadu 2015

Submisaun Ba Prezidente da Repúblika Timor-Leste. Husi. La o Hamutuk. relasiona ho

Rekomendasaun ba Timor-Leste hosi Revizaun Periódika Universal Konsellu Direitus Umanus ONU nian

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha Setór Dezenvolvimentu Ekonómiku 1 19 Juñu 2013

Jornal da República DECRETO-LEI N.º 25/2015. DEKRETU-LEI N. u 25/2015. de 5 de Agosto. iha loron 5 fulan Agostu

Jose Neves Samalarua

9 \1.?9 DEBATE age 2016 ~ INTERVENCAO INICIAL BANCADA FRETILIN

Jornal da República. Quarta-Feira, 17 de Janeiro de 2018 SUMÁRIO

A/HRC/19/17. Asembleia Jerál. Relatóriu hosi Grupu Traballu kona-ba Revizaun Periódiku Universál * Timor-Leste. Nasoins Unidas

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN #1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

PARTE A: TROKA SUBSTANTIVA ALTERASAUN BA DEKRETU-LEI N. 3/2015, loron-15 fulan-janeiru

PARLAMENTO NACIONAL BANCADA PARLAMENTAR DO PARTIDO DEMOCRÁTICO Rua Formosa Dili Timor Leste Tlp: /

Orsamentu Jeral Estadu 2012 ha belit liu tan Malisan Rekursu ba Timor-Leste

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTER GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO

Surat posisaun Timor-Leste nian - TSDA nia Futuro

Reuniaun Parseriu Dezenvolvimentu Timor-Leste Timor-Leste Development Partnership Meeting

DEKLARASAUN UNIVERSÁL DIREITUS UMANUS NIAN

INSTITUTO DE PETRÓLEO E GEOLOGIA DE TIMOR-LESTE, I.P. [TIMOR-LESTE INSTITUTE OF PETROLIU AND GEOLOGY] Dekreto Lei Numeru.

Komponente PTM. Efeitu hosi Projetu Tasi Mane ba ekonomia no povu nia moris. Impaktu TMP ba sosio-ambiental. Projetu infrastrutura Petróleu Tasi Mane

Devisão Relações Publicas, Comunicação e Educação Civica. Agenda N 0 345/II Reuniaun Plenária Extraordinaria Kuarta-feira, 12 de Janeiro de 2011

6:16 das kwat minut śiźɨme 6:37 kɨź kwiń minuttek śiźɨm 7:07 śiźɨm minut támɨse 7:51 ukmɨs minuttek támɨs 10:00 das ćas. Kəńa aĺi dɨr?

Submisaun Hamutuk Sosiedade Sivil-nian ba Ministeriu da Justisa kona-ba Anteprojecto Lei de Terras (Versaun Segundu) 19 Outubro 2009

INFORMASUN KONA-BA POLÍTIKA RAI

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 45 /2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 45 /2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto

Ohin, Bankada Partido CNRT hakarak halo apresiasaun jeral no perspektiva global e politika ba OGE tinan 2013.

Komentáriu husi La o Hamutuk ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Jullu 2016

Rede Feto Timor-Leste

INFORMASAUN MERKADU TRABALLU LABOR MARKET OUTLOOK

Transcrição:

Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2015 ba Polisiamentu Komunitariu Presiza Apoiu Polítika husi Parlamentu Nasional Mahein Nia Lian Nú. 89, 30 Outobru 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e suporta husi povu Amerikanu liu husi Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) no Embaxada Finlandia iha Jakarta. Vizaun husi autor sira ne e bé expresa iha publikasaun relatoriu sira ne e la reprezenta vizaun husi Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) no Embaxada Finlandia. Website: www.fundasaunmahein.org

Kontiudu sira Kontiudu sira 2 Introdusaun 3 Metodolojia 3 Planu Estratejiku PNTL ba polisiamentu komunitariu no proposta OJE 2015 4 Susesu no sasidik polisiamentu komunitariu 6 Susesu 7 Sasidik 8 Rekomendasaun 9 Bibliografia 10 2

Introdusaun Proposta OJE 2015 nian Governu submete ona ba Parlamentu Nasional iha fulan Outobru tinan 2014. Iha ne ebé sei diskute iha kada Komisaun Parlamentu Nasional nian tuir area sira ne ebé komisaun sira ne e tutela ba. Antes ba plenaria hodi halo aprovasaun final. Fundasaun Mahein (FM) fiar katak Parlamentu Nasional hatete difikuldade no susesu sira ne ebé durante ne e polisiamentu komunitaria infrenta no atinji. FM nia monitorizasaun durante ne e Parlamentu Nasional hakilar maka as kona-bá menus prezensa polisia nian iha komunidade. Nune e mos difikuldade sira ne ebé polisia hasoru iha terenu, tantu fasilidade, ekipamentu, hela fatin no formasaun sira ba polisia. Hanesan kestiona maka as husi membru Komisaun B Parlamentu Nasional Jacinto Viegas no Paulino Monteiro. Iha ne ebé husu Sekretaria Estadu Siguransa (SES) tau orsamentu hodi responde ba kondisaun hirak ne e iha OJE 2015 nian. Portantu polisiamentu komunitariu iha baze halo serbisu diak maibe sei iha limitasaun hanesan fasilidade no ekipamentu. 1 Ho ida ne e, objetivu husi relatoriu ida ne e nu udar rekomendasaun prinsipal ida, iha ne ebé presiza apoiu polítika husi Parlamentu Nasional. Portantu FM nia leitura ba proposta OJE 2015 ne ebé aloka ba polisiamentu komunitariu hetan atensaun balu husi Governu. Liu-liu formasaun ba Ofisial Polisia Suku (OPS) sira, treinamentu ba siguransa voluntariu sira iha distritu 13, formasaun teknika komunikasaun ba OPS, konstrusaun ba postu polisia suku, atividade polisiamentu komunitariu vizita uma ba uma, vizita eskola, enkontru komunitariu sira no akuizisaun motorizadas no viaturas ba komandu distrital sira. 2 FM fiar katak Instituisaun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) sei ezekuta planu ida ne e partikularmente ba atividade polisiamentu komunitariu nian. Portantu Instituisaun PNTL ba dadaun ne e hetan progresu maka as no hatur ona iha planu ho nia objetivu estratejiku sira ne ebé sei atinji. Iha ne ebé dezeña ona iha Planu Estratejiku PNTL 2014 2018 no adopta modelu polisiamentu bolu naran VIP (Vizibilidade, Involvimentu no Profesionalismu). 3 Metodolojia Metodolojia ne ebé adopta iha relatoriu ida ne e halo análiza ba dokumentu ofisial sira hanesan Livru Porposta OJE 2015 nian. Nune e mos diskusaun sira ne ebé FM adopta 1 Suara Timor Lorosa e (STL). Loron Sabadu, 25 Outobru 2014. 2 Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru - 2, Planu Asaun Anual. Planu Anual Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ba tinan 2015 nian. Pj. 152. 3 Planu Estratejiku PNTL tinan 2014-2018. 3

hanesan security sector discussion (SSD) ba rezultadu monitorizasaun FM nian ne ebé durante ne e hala o ba Instituisaun PNTL. Liu-liu ba serbisu polisiamentu komunitariu nian. Planu Estratejiku PNTL ba polisiamentu komunitariu no proposta OJE 2015 Atu atinji objetivu estratejiku PNTL nian ne ebé dezeña ona iha Planu Estratejiku PNTL nian tinan 2014 2018 presiza apoiu husi Governu no Parlamentu Nasional. Iha ne ebé hatur ona kona-bá konsolida ordem públika no siguransa komunitaria deskreve iha Objetivu Estratejiku 5 nian kona-bá operasaun ne ebé sei realiza iha tinan haat oin mai Konsolida ordem públika no siguransa komunitaria. Objetivu estratejiku 5 Operasaun. Sei alkansa liu husi: Implementa pillar tolu VIP liu husi inisiativa polisiamentu komunitariu. Atu hadiak kapasidade operasional polisia nian, liu husi reforsu ba polisiamentu komunitariu ne ebé orienta liu ba protesaun sidadaun nian, liu-liu ba sira ne ebé vulneravel liu, hanesan labarik, joven, ema idozu no vitima abuzu nian. 4 Hanesan FM kestiona iha leten katak, atu atinji objetivu estratejiku ida ne e presiza apoiu husi Parlamentu Nasional. Ho ida ne e iha proposta OJE 2015 hatur ona planu asaun ida ne ebé sei realiza iha tinan 2015 nu udar deskreve iha Livru 2 OJE 2015 nian partikularmente ba Instituisaun PNTL. Tinan ida ne e Instituisaun PNTL hetan alokasaun orsamentu hamutuk tokon $ 27,963 ne ebé fahe ba instituisaun sira hanesan; Diresaun Nasional Administrasaun no Finansa (DNAF), Unidade Espesial Polisia (UEP), Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF), Unidade Polisia Maritima (UPM), Komandu Nasional ba Operasaun (KNO), Sentru Formasaun Polisia (SFP), PNTL-Rejiaun I, Rejiaun II, Rejiaun III no Rejiaun Oe-cusse. Tabela tuir mai kona-bá alokasaun orsamentu ba PNTL no kategoria despeza sira (US$ 000). Kategoria Despezas US$'000 Instituisaun SV BS TP KM KD Total DNAF 13,393 4,631 0 663 140 18,827 PNTL-UEP 0 2,275 0 0 0 2,275 PNTL-UPF 0 1,286 0 122 0 1,408 PNTL-UPM 0 1,034 0 1 0 1,035 PNTL-KNO 0 1,101 0 157 0 1,258 PNTL-SFP 0 1,240 0 91 0 1,331 PNTL-Rejiaun I 0 751 0 0 0 751 PNTL-Rejiaun II 0 500 0 0 0 500 PNTL-Rejiaun III 0 474 0 0 0 474 PNTL-Rejiaun Oe-cusse 0 104 0 0 0 104 Total 13,393 13,396 0 1,034 140 27,963 Fontes: Livru OJE 2015 4A. 4 Planu Estratejiku PNTL tinan 2014-2018. Konsolida ordem públika no siguransa komunitaria. Objetivu estratejiku 5 Operasaun no nia realizasaun iha tinan 4 oin mai. 4

Tabela iha leten la difine klaru númeru orsamentu hira maka aloka ba polisiamentu komunitaria. Maske Departamentu Polisiamentu Komunitariu nia misaun prinsipal tebes tuir Lei Organika PNTL nian. Maibe seidauk hetan alokasaun orsamentu ida espesifiku ba serbisu ida ne e nian. Estruturalmente tuir Artigu 16 Lei Organika PNTL nian Departamentu Polisiamentu Komunitariu tutela ba Komandu Operasaun. 5 Nune e alokasaun orsamentu tinan 2015 ne ebé preve ba Komandu Nasional Operasaun hamutuk US$ tokon 1,258. Tuir planu anual PNTL nian iha Livru OJE 2015 ba polisiamentu komunitariu. Iha tinan 2015 sei dezenvolve kapasidade teknika no profesional ba membru PNTL sira liu husi formasaun interna nian. Iha atividade polisiamentu komunitaria nian sei kontinua formasaun ba OPS sira iha suku iha area polisiamentu komunitaria. Nune e mos treinamentu bázika iha polisiamentu komunitariu nian. Formasaun teknika komunikasaun ba OPS iha suku. Treinamentu ba juventude siguransa voluntariu suku nian iha distritu 13. Nune e rezultadu ne ebé sei hetan maka membru polisia iha ona kuiñesementu profundu ba area interaksaun sosial no psikolojika sosial. Formasaun ba juventude siguransa voluntariu sira sei hetan mos kuiñesementu ida adekuadu hodi apoiu polisia iha area siguransa no prevensaun krime nian. 6 Iha tinan 2015 dezenvolvimentu Infra-estrutura ba PNTL liu husi konstrusaun, reabilitasaun moradias, estrada no instalasaun seluk nian. Instituisaun PNTL sei halo konstrusaun postu polisia 38 iha distritu 13. Portantu buat ne ebé PNTL hakarak atinji iha tinan 2015 nian laran maka polisia nia prezensa iha area rurais hodi halo atendementu no protesaun ba komunidade. 7 Iha tinan 2015 sei mellora serbisu administrasaun no operasaun liu husi akuizisaun ba ekipamentu siguransa no motorizadas ba komandu distrital 13 iha teritoriu tomak. Nune e rezultadu ne ebé sei atinji maka polisia iha ona meius transporte ne ebé naton hodi apoiu ba serbisu operasaun nian. 8 Maibe la klaru motorizadas hirak ne ebé aloka ba komandu distrital sira, ba polisia komunitariu ka seksaun seluk nian? FM nia rekomendasaun viaturas hirak ne e aloka ba serbisu polisiamentu komunitariu. Portantu FM nia monitorizasaun OPS sira iha suku difikuldade boot liu maka transporte. Ezemplu, OPS ida dalaruma halo serbisu iha suku rua ka tolu maibe hela iha suku seluk (suku ne ebé la hanesan) maibe transporte la iha. Dalaruma OPS utíliza deit transporte públiku no motorizada privadu maka ba serbisu. Portantu hela fatin ba OPS sira iha suku seidauk iha. 5 Dekretu Lei Nú. 9/2009, 18 Fevereiru. Lei Organika PNTL nian. 6 Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru - 2, Planu Asaun Anual. Planu Anual Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ba tinan 2015 nian. Pj. 152. 7 Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru - 2, Planu Asaun Anual. Planu Anual Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ba tinan 2015 nian. Pj. 154. 8 Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru - 2, Planu Asaun Anual. Planu Anual Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ba tinan 2015 nian. Pj. 155. 5

Iha tinan 2015 mos sei halo vizibilidade serbisu polisiamentu liu husi patrullamentu ho kareta, motorizadas no la o ain. Nune e sei involve komunidade iha serbisu polisiamentu nian, responde ho profesionalismu iha asidenti no insidenti sira. Iha ne ebé sei koloka OPS hanesan ofisial ligasaun iha suku. Sei halo enkontru komunitairu ho grupu lideransa komunitariu sira, negosiante sira, juventude, ONG sira no Igreija. Buat hirak ne e hodi kostuma polisia sira vizita iha eskola, suku no aldeia. Nune e mos sei rekolla dadus demografiku liu husi polisia ne ebé sei vizita husi uma ba uma. Ho nune e rezultadu ne ebé sei hetan maka kria amizade entre polisia ho komunidade no konfiansa komunidade nian ba polisia no komunidade sai hanesan liman-ain, matan no tilun polisia nian. Prevene krime, asidenti no insidenti sira iha komunidade. 9 FM nia hare polítika no alokasaun ida ne e responde dadauk ona ba Planu Estratejiku PNTL nian iha area polisiamentu komunitariu nian. Maske seidauk responde hotu ba nesesidade polisiamentu komunitariu nian iha terenu hanesan hela fatin. FM fiar katak alokasaun ida ne e Parlamentu Nasiona sei aprova. Portantu Parlamentu Nasional rasik iha nia fiskalizasaun hatene kondisaun hirak ne e. Sai hanesan ejijensia ida husi Parlamentu Nasional iha ne ebé husu Governu presiza tau atensaun ba kondisaun polisia nian. Nune e mos ejijensia públiku nian katak polisia tenki serbisu ho profesional. Portantu atu hetan serbisu ida ne ebé profesional presiza mos kondisaun ba polisia sira. Susesu no sasidik polisiamentu komunitaria Ejijensia komunidade nian kona-bá prezensa polisia iha sira nia leet, hetan atensaun maka as husi Prezidenti Repúblika no Premeiru Ministru husu atu koloka OPS sira iha suku hotu-hotu distritu 13. Nune e tuir orientasaun Komandu Jeral PNTL nian ba Komandu Distrial sira hodi koloka OPS sira ba suku hotu-hotu iha sira nia distritu. Iha ne ebé tarde to o tinan klaran 2015, OPS tenki iha ona suku 442. 10 Iha tinan rohan 2013 FM hasai ona relatoriu dahuluk ida kona-bá inisiativa baze kona-bá 11 pratika polisiamentu komunitariu. Inisiativa hirak ne e ho tulun parseiru dezenvolvimentu sira ka doador, 12 forma Konsellu Polisiamentu Komunitariu (KPK) no 9 Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru - 2, Planu Asaun Anual. Planu Anual Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ba tinan 2015 nian. Pj. 156. 10 Diskursu Xefe Departamentu Polisiamentu Komunitaria Nasional, Superintendente Asistente Boavida Ribeiro hato o iha seminar nasional polisiamentu Komunitaria iha Dili fulan Setembru tinan 2014. 11 Inisiativa Husi Baze Kona-bá Pratika Polisiamentu Komunitaria: Inisiativa Komandu Distrital Bobonaro, Aileu, Liquisa no Unidade Polisia Marítima. Disponivel iha: http://www.fundasaunmahein.org/wp-content/uploads/2013/11/mnh_nu.05_15112013_polisia- Komunitariapdf.pdf. Asesu iha loron 24 fulan Outobru tinan 2014. 12 Doador sira ne ebé durante ne e fo tulun ba polisiamentu komunitaria hanesan Governu Nova Zelandia liu husi Polisia Nova Zelandia nian ho programa Timor-Leste Community Policing 6

Siguransa Voluntariu iha suku. KPK no Siguransa Voluntariu forma ona iha distritu 8 hanesan Aileu, Ainaro, Baucau, Bobonaro, Dili, Liquiça, Manatuto no Viqueque inklui distritu 3 hanesan Covalima, Ermera no Manufahi dadaun ne e iha faze sosializasaun ba implementasaun. Kada distritu implementa iha suku 10. 13 Ba dadaun ne e KPK no Siguransa Voluntariu funsiona iha suku 74 iha distritu 8. 14 KPK no Siguransa Voluntariu nu udar modelu polisiamentu komunitariu ida ne ebé involve kamada sosiais hotu iha nivel komunidade. KPK no Siguransa Voluntariu nia kompozisaun mai husi OPS, xefe suku no membru konsellu suku tomak, lia na in, veteranus, reprezentante negosiante sira, parte edukasaun no saude nian, Igreija no ajente relevante seluk iha suku. 15 Kolokasaun OPS, harii KPK no Siguransa Voluntariu iha suku nu udar mos asaun konkretu ida hodi hatan ba Planu Estratejiku PNTL nian. Iha ne ebé PNTL adopta doutrina VIP, signifika vizibilidade polisia nian iha komunidade nian komesa iha ona. Susesu Saida maka OPS, KPK no Siguransa Voluntariu sira halo? Atividade prinsipal husi modelu polisiamentu ida ne e maka prevensaun konflitu no krime. Faze dahuluk liu, membru KPK no Siguransa Voluntairu identifika problema siguransa iha sira nia suku. Husi identifikasaun ida ne e sira halo analiza hodi hare katak problema ida ne ebé maka prioridade liu no iha tendensia ka potensia bele mosu konflitu iha sira nia suku. Hafoin ida ne e sira diside hamutuk hodi buka solusaun ba problema ne ebé sira identifikadu ona. Metodu ne ebé sira utiliza hodi solusiona konflitu maka liu husi mediasaun no justisa tradisional ho lia na in sira ne ebé iha sira nia suku. Ezemplu, dadaun ne e kazu disputa rai maka as iha teritoriu tomak no iha tinan hirak ikus númeru krime husi kazu ida ne e nian kontinua aumenta. OPS, KPK no Siguransa Voluntairu sira iha suku nia atividade prinsipal ida nu udar mediador halo mediasaun ba parte sira ne ebé involve iha kazu refere. Maibe sira la halo intervensaun ba kazu krime sira no sira kanaliza ba polisia liu husi OPS ne ebé koloka iha suku hanesan violensia domestika. OPS, membru KPK no Siguransa Voluntariu sira mos halo atividade vizita husi uma ba uma no eskola iha sira nia suku hodi hato o ba estudante no membru familia sira konabá informasaun siguransa. Nune e OPS, membru KPK no Siguransa Voluntariu sira Programe (TLCPP), The Asia Foundation (TAF) liu husi programa HAKOHAK no Governu Japaun liu husi JICA. 13 Diskursu Xefe Departamentu Polisiamentu Komunitaria Nasional, Superintendente Asistente Boavida Ribeiro hato o iha seminar nasional polisiamentu Komunitaria iha Dili fulan Setembru tinan 2014. 14 Departamentu Polisiamentu Komunitariu Nasional tinan 2014. 15 Ribeiro, Boavida Superintendente Asistente (2014). Xefe Departamentu Polisiamentu Komunitariu Nasional. Intervista pesoal 7

involve mos atividade husi parte relevante sira husi Governu nian hanesan sosializasaun lei violensia domestika. Membru husi KPK no Siguransa Voluntairu sira ne e hotu serbisu ho voluntariu. FM nia monitorizasaun iha distritu hirak ne ebé implementa ona KPK no Siguransa Voluntairu hato o katak konflitu no krime hetan redusaun ida signifikante tebes. Iha ne ebé antes ne e númeru krime aas iha sira nia distritu no suku. Ne e atu hatete katak komunidade involve direta foti desizaun ba sira nia problema no hari i paz iha sira nia suku no aldeia. Asaun hirak ne e responde dadauk ona ba Planu Estratejiku PNTL 2014 2018 no doutrina VIP nian kona-bá involvimentu komunidade nian iha seitor siguransa. Komunidade sai hanesan ajente prinsipal ida iha seitor siguransa nian no sai na in ba obra ne ebé hari i iha sira nia suku. Sasidik Maibe susesu hirak ne e seidauk hetan atensaun masimu husi Governu. Partikularmente alokasaun orsamentu ba polisiamentu komunitariu. Portantu atividade polisiamentu komunitaria iha distritu no suku sei iha limitasaun oin-oin hanesan fasilidade, ekipamentu no menus formasaun ba pesoal polisia komunitaria sira. 16 Iha tinan klaran 2014 Komandu Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no organizasaun doador sira konvoka sorumutu ida iha Dili ko alia kona-bá serbisu polisiamentu komunitariu. Iha sorumutu ida ne e ekipa avaliasaun ba programa doador sira nian ne ebé durante ne e apoiu ba polisia komunitaria. Aprezentasaun relatoriu preliminariu ida ne ebé aprezenta husi ekipa avaliasaun hato o katak polisiamentu komunitariu ne ebé koloka ona iha suku sira sei infrenta difikuldade ba kondisaun báziku sira. Hanesan fasilidade, ekipamentu no presiza formasaun ba pesoal polisia komunitariu sira hodi eleva sira nia kuiñesementu iha serbisu ne ebé sira tutela ba. 17 Nune e mos FM nia monitorizasaun ba serbisu polisiamentu komunitariu nian liu husi atividade vizita rejional kona-bá sorumutu polisia no lider komunitaria sira ba distritu lima dahuluk tinan 2013-2014 hanesan Aileu, Covalima, Liquiça, Oe-Cusse no Viqueque. Hotu-hotu hato o preokupasaun hanesan kona-bá difikuldade ne ebé sira infrenta 16 Inisiativa Husi Baze Kona-bá Pratika Polisiamentu Komunitariu: Inisiativa Komandu Distrital Bobonaro, Aileu, Liquisa no Unidade Polisia Marítima. Disponivel iha: http://www.fundasaunmahein.org/wp-content/uploads/2013/11/mnh_nu.05_15112013_polisia- Komunitariapdf.pdf. Asesu iha loron 24 fulan Outobru tinan 2014. 17 Sumariu relatoriu preliminariu monitorizasaun no avaliasaun ba Timor-Leste Community Policing Programme TLCPP no Hametin Kooperasaun Hamutuk Polisia ho Komunidade HAKOHAK husi ekipa avaliasaun kompostu husi Gordon Peake, Bu Wilson no João Almeida. Fundasaun Mahein sai mos partisipante iha diskusaun relatoriu preliminariu ne e. Aprezenasaun relatoriu preliminariu ne e hala o iha loron 2 Setembru 2014 iha Salaun World Vision, Bidau Dili. 8

hanesan transporte, komunikasaun, hela fatin, menus kuiñesementu ba polisiamentu komunitariu nian. Difikuldade hirak ne e iha proposta OJE ba tinan 2015 nian Governu hahu ona tau atensaun ba polisiamentu komunitaria. Nu udar deskreve iha planu asaun anual OJE tinan 2015 nian, partikularmente ba Instituisaun PNTL. Iha ne ebé toka ba formasaun rekursu umanu, atividade polisiamentu komunitariu, infra-estrutura, fasilidade no ekipamentu sira. 18 Ida ne e nu udar pasu prinsipal ida hodi konkretiza filozofia PNTL nian. Nune e mos Planu Estratejiku PNTL nian tinan 2014-2018 ne ebé difine modelu polisiamentu hako ak filozofia polisiamentu komuntariu nia liu husi adopta doutrina VIP (Vizibilidade, Involvimentu no Profesionalismu). Portantu aloksaun orsamentu hodi hadi a serbisu polisiamentu komunitariu nian nu udar parte ida hodi eleva profesionalismu polisia nian. Iha ne ebé durante ne e públiku no Parlamentu Nasional rasik kestiona serbisu polisiamentu nian iha terenu. Rekomendasaun 1. Parlamentu Nasional Komisaun B presiza apoiu ba polítika no alokasaun orsamentu ba serbisu polisiamentu komunitariu nian iha diskusaun orsamentu ne ebé sei mai. 2. Parlamentu Nasional presiza halo fiskalizasaun ba alokasaun hirak ne ebé preve ona ba polisiamentu komunitariu wainhira hetan ona aprovasaun no iha implementasaun. 18 Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru - 2, Planu Asaun Anual. 9

Bibliografia Dekretu Lei Nú. 9/2009, 18 Fevereiru. Lei Organika PNTL nian. Inisiativa Husi Baze Kona-bá Pratika Polisiamentu Komunitaria: Inisiativa Komandu Distrital Bobonaro, Aileu, Liquisa no Unidade Polisia Marítima. Disponivel iha: http://www.fundasaunmahein.org/wpcontent/uploads/2013/11/mnh_nu.05_15112013_polisia-komunitariapdf.pdf. Asesu iha loron 24 fulan Outobru tinan 2014. Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru - 2, Planu Asaun Anual. Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2015. Livru 4 - A, Rubrika Orsamentu. Planu Estratejiku PNTL tinan 2014-2018. Sumariu relatoriu preliminariu monitorizasaun no avaliasaun ba Timor-Leste Community Policing Programme TLCPP no Hametin Kooperasaun Hamutuk Polisia ho Komunidade HAKOHAK husi ekipa avaliasaun kompostu husi Gordon Peake, Bu Wilson no João Almeida. Fundasaun Mahein sai mos partisipante iha diskusaun relatoriu preliminariu ne e. Aprezenasaun relatoriu preliminariu ne e hala o iha loron 2 Setembru 2014 iha Salaun World Vision, Bidau Dili. Suara Timor Lorosa e (STL). Loron Sabadu, 25 Outobru 2014. 10