Dezafius husi mudansa klimatika: oinsa servisu nain saude ambiental no lideransa lokal sira halo hodi minimiza impaktu husi mudansa klimatika iha eskala lokal iha Timor-Leste? Husi: Decio Ribeiro Sarmento, BMSc, MPH 1. Introdusaun Mudansa klimatika agora dadauk akontese duni, no sai hanesan dezafiu bo ot ba sivilizasaun iha futuru no risku ba ita nia nasaun. Mudansa klimitika sai hanesan kestaun emergenzia tamba bele fo impaktu makas ba risku seguransa no saude ema hotu nian iha mundu tomak. Mudansa klimatika nia denifinisaun maka hanesan mudansa siknifikadu husi sasukat klimatika neebe akontense tinan barak nia laran. Mudansa ida ne e bele akontense tamba kauza husi asaun natureza, maibe barak liu maka kontribui husi asaun ita ema liu husi emisaun gaz (Greenhouse gases) sira nee be bele kauza risku ba saude hanesan gaz carboniku bioxido (CO 2 ) husi atividade sira hanesan sunu kombustivel fosil, halo alterasaun ba rai liu husi deflorestasaun no prosesu industria sira. Tamba mudansa klimatika halo alterasaun ba padraun temperatura no klimatika, ida ne e sei kauza eventu sira hanesan temperatura ne ebe as, rai manas ne ebe grave no hasae nivel tasi be en nian. Mudansa ne e bele fo impaktu ba moris kriatura no umanu nian liu-liu impaktu dereitamente ba saude no indereitamente ba ekonomia. Temperatura ne ebe as bele fo konsekuensia ba moras sira hanesan moras iha sistema respiratorio no kardiovaskular, ejemplu maka hanesan moras ispa ka asma.
Sientista, mediku no servisu nain saude publiku sira tau ona atensaun as ba kestaun mudansa klimatika iha baze pratika nomos etico. Lideransa global sira mo os halo ona esforsu maka as hodi reduz impaktu husi mudansa klimatika ne ebe grave tebes. Esforsu ida maka mitigasaun, asaun ka politika ida hodi minimiza impaktu mudansa klimatika iha eskala ka nivel global hanesan reduz emisaun gaz carboniku bioxido. Esforsu ida tan fali maka adaptasaun, asaun ka politika ne ebe responde liu ba iha kestaun meio-ambiente eskala lokal hodi antisipa no prepara medida hasoru impaktu mudansa klimatika atu nune e bele reduz kestaun ne ebe relasiona ho saude. Iha eskala lokal nian, hasae kapasidade no konhesementu lokal ba kestaun meio-ambiente presiza halo integrasaun mudansa klimatika ho planu asaun nasional, inkorpora prosesu adaptasaun iha desizaun lokal no fahe matenek liu husi treinamentu. Maibe, esforsu hodi responde ba impaktu mudansa klimatika ne e sei sai hanesan dezafiu bo ot ida ba ita nia nasaun Timor-Leste. Dezafiu importante ida maka seidauk iha konsensiu geral ka komum hodi integra konhesementu meio-ambiente lokal ho politika saude ambiental nasional. Ezemplu maka hanesan komunidade lokal sira sei konsidera meio-ambiente hanesan komponentu ka parte natureza husi sira nia fiar, norma, valor nomos tradisaun. Tamba nune e, papel ida ne e fo argumentasaun katak kapasidade hodi responde ba mudansa klimatika tenki inklui mos konhesementu lokal wainhira dezenvolve politika saude ambiental nasional. Kapasidade husi komunidade hodi responde ba impaktu mudansa klimatika maka konseitu fundamental ba dezenvolvimento sustentavel. Papel ida ne e sei analiza dezafiu mudansa klimatika liu-liu envolvimentu husi servisu nain saude ambiental hodi minimiza impaktu mudansa klimatika ba kualidade moris komunidade lokal. Parte dahuluk husi papel ne e sei koalia uitoan kona ba komitmentu husi Timor-Leste nian iha area mudansa klimatika. Iha parte daruak husi papel ne e sei aprezenta dezafiu husi asaun ka politika nasional hodi fo diresaun ba asaun programa adaptasaun mudansa klimatika iha eskala lokal iha Timor-Leste. 2. Komitmentu Timor-Leste iha area mudansa klimatika Hanesan ho nasaun seluk iha mundo tomak, Timor-Leste mos enfrenta kestaun husi impaktu mudansa klimatika. Impaktu ida husi mudansa klimatika maka frekuensia desastre naturais ne ebe aumenta as hanesan inundasaun, anin bo ot no nivel tasi be en aumenta sae. Atu responde ba kestaun ida ne e, governu Timor-Leste tenke halo planu ida diak no efeitvu hodi implementa programa mitigasaun no adaptasaun ba mudansa klimatika iha eskala nasional nomos lokal. Asaun guvernu nian hodi reduz impaktu husi ameasa klimatika
maka tenke investa barak liu tan iha programa sira hanesan redusaun risku dezastre iha eskala lokal. Timor-Leste ratifika ona konvensaun global sira hanesan enkuadramentu Nacoes Unidas (ONU) ba mudansa klimatika, Protokolo Kyoto (Kyoto Protocol) no konvensaun UNO ba diversidade biologiku. Ida ne e signifika katak Timor-Leste halo ona komitmentu bo ot hodi planu, implementa no halo avaliasaun ba programa mudansa klimatika hodi minimiza impaktu ba saude no ekonomia sidadaun tomak iha nasaun ne e. Governu Timor-Leste liu husi planu dezenvolvimentu estrateziku (2011-2030) iha ona meta espesial ida ba meioambiente katak iha tinan 2015 mai, Timor-Leste tenke estabelese ona lei meio-ambiente ne ebe sei sai hanesan enkuardamento legal hodi proteze no konserva meio-ambiente. Iha tinan 2020, ita tenke implementa ona kuaze 70 persentu husi programa adaptasaun nasional ne ebe designadu ona iha enkuardamento UNO ba mudansa klimatika. Agora dadauk, Timor-Leste hetan suporta husi nasaun visinho liu-liu husi guvernu Australia ne ebe fo asistensia hodi implementa programa mudansa klimatika. Ejemplu ida maka hanesan projeitu MAKA AS (Mudansa Klimatika iha Ambiente Seguru) ne ebe implementa husi Organizasaun Non Governamental (ONG) Internasional CARE ho fundus husi guvernu Australia. Projeitu ida ne e servisu hamutuk ho organizasaun Water Aid nomos ONG lokal. Objetivu husi projeito MAKA AS maka hodi hadia k resilensia husi populasaun mane no feto ne ebe vulneravel tebes ba impaktu mudansa klimatika iha distritu Liquisa. Guvernu Australia mos fo suporta ba guvernu Timor-Leste liu husi Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) hodi implementa programa avaliasaun ba impaktu mudansa klimatika iha zona costal hodi produz mapa vulnerabilidade. Programa Fini ba Moris (Seeds of Life) ne ebe hetan fundus husi guvernu Australia mos inklui komponentu iha mudansa klimatika ne ebe servisu hamutuk ho MAP hodi establese mapa klimatika hodi tulun agrikultor sira halo planu no desizaun ba sira nia atividade agrikultura no programa ne e mos halo peskiza ba rai no klimitika hodi reduz implikasaun husi impaktu mudansa klimatika iha area agrikultura. Guvernu Australia mos fo asistensia liu husi programa inisiativu internasional ba adaptasaun mudansa klimatika ne ebe suporta Ministeriu Infraestrutura (husi IV Guvernu Konstitusional) hodi estabelese mapa mudansa klimatika Timor-Leste nian. Iha parte seluk, Programa Dezenvolvimentu husi ONU (UNDP) mos fo asistensia ba guvernu Timor-Leste liu husi Sekretariadu Estadu Meio-ambiente (ne ebe uluk sei iha Ministeriu Ekonomia nia okos iha IV Guvernu Konstitusional) hodi implementa programa mudansa klimatika liu husi asaun programa adaptasaun national (National Adaptation Programme of Action ka NAPA). Meta husi programa ida ne e maka identifika atividade prioridade hodi responde ba nesesidade
adaptasaun mudansa klimatika atu nune e bele reduz impaktu husi mudansa klimatika no promove dezenvolvimentu sustentavel. Maibe, implementasaun programa mitigasaun no adaptasaun ba mudansa klimatika iha Timor-Leste sei lakordenadu ka sei lao ketak-ketak hela. Seidauk iha kordenasaun diak entre agensia guvernu ne ebe hetan suporta husi nasaun seluk hodi implementa programa adaptasaun no mitigasaun ba mudansa klimatika hanesan mensiona iha leten. Pergunta bo ot ida ba ita maka agensia guvernu ida ne ebe los maka responsabiliza ba area mudansa klimatika? Seidauk klaru katak mudansa klimatika ne e responsabilidade husi Ministeriu Agrikultura no Peskas? ka Ministeriu Toursimu no Meio-ambiente? ka Sekretariadu Estadu Konservasaun Natureza? ka Ministeriu Petroleum no Rekursu Naturais? ka Sekretariadu Estadu ba Meio-ambiente? Nune e, guvernu Timor-Leste tenke defini didiak agensia guvernu ne ebe maka iha responsabilidade hodi tau matan ba kestaun meio-ambiente liu-liu mudansa klimatika hodi nune e bele atinji objetivu ne ebe marka ona iha planu dezenvolvimentu estrateziku. 3. Dezafius iha area mudansa klimatika iha eskala lokal Timor-Leste Dezafiu ida ba servisu nain saude ambiental hodi minimiza impaktu husi mudansa klimatika iha eskala lokal maka komunidade sei iha konfiansa ka fiar ba meio-ambiente natureza nomos rekursu ne ebe seidauk sufisiente ne ebe eziste iha nivel lokal. Asaun efeitivu iha meio-ambiente tenke konsideira no adopta aprosimasaun multi-setorial (multi-sectorial approach) ne ebe inklui seitor sira hanesan agrikultura, saude no ekonomia nomos tenke konsideira hasae kapasidade iha nivel lokal. Ne e hanesan dalan efeitivu ida ba guvernu Timor-Leste hodi hadia k enkuardamentu politika no hasae kapasidade institusional iha nivel nasional no sub-nasional ne ebe inklusivu no ekuitativu hodi asegura politika ba koesaun social no hasae resilensia ba impaktu husi mudansa klimatikka. Konhesementu no solusaun lokal importante tebes hodi responde ho efeitvu ba mudansa klimatika ba tinan naruk nian. Konhesementu ne e tenke fokus ba hasae abilidade komunidade lokal hodi adapta ba pratika ne ebe agora eziste hanesan pratika agrikultura no jestaun natural ba mudansa klimatika. Ejemplu, impaktu mudansa klimatika ba padraun udan be en ne ebe mak variadade husi tempu ida ba tempu seluk, komunidade lokal karik iha ona mekanismu tradisional hodi halo sasukat ba udan be en no mantein fatin komum hodi reserva be e. Hasae konhesementu lokal liu husi partisipasaun komunidade nian maka fator importante tebes hodi suporta guvernu lokal hadia k asaun ba mudansa klimatika liu husi dezenvolvimentu planu no estratezia nasional ne ebe spesifiku iha eskala lokal. Nune e, importante tebes ba guvernu Timor-Leste hodi alinha politika meio-ambiente nasional ho
politika dezenvolvimento nasional tamba objeitivu prinsipal husi politika rua ne e maka fornese reziliente no resistensia ba sistema nomos komunidade hodi reduz impaktu husi dezastre gravel iha klimatika. Dezafiu seluk ne ebe Timor-Leste enfrenta hodi enderesu apromisaun ba adaptasaun mudansa klimatika maka sistema monitorizasaun no vigilansia ne ebe la sufisiente iha seitor dezenvolvimentu rural. Servisu nain ba saude meio-ambiente no peskizador sira ne ebe halao servisu iha kampo sempre observa katak meio-ambiente sei sai hanesan kestaun ne ebe bo ot no perigozu tebes iha area rural iha teritoria Timor-Leste tomak. Komunidade sei tesi ai-horis hodi uza ba tein no komunidade sei sunu rai no floresta hanesan pratika tradisional hodi hasae sistema agrikultura. Asaun hirak ne e sei rezulta iha dezastre naturais hanesan erozaun ka rai monu no inundasaun nee be fo impaktu negativo tebes ba komunidade sira ne ebe hela iha area rural ho sistema infraestrutura ne ebe la sufisiente. Ho ida ne e, guvernu Timor-Leste tenki iha sistema monitorizasaun no vigilansia ida ne ebe diak no efeitivo hodi sasukat implementasaun programa adaptasaun ba mudansa klimatika. Sistema ne e tenke sai hanesan sistema nasional ne ebe ho kualidade diak no modelu estandar ba programa hotu relevante ho meio-ambiente. 4. Konkluzaun Ikus liu, mudansa klimatika sai hanesan kestaun bo ot husi meio-ambiente nee be nasaun hotu iha mundo enfrenta. Impaktu husi mudansa klimatika seriu tebes liu-liu iha nasaun ne ebe sei dezenvolve inklui mos Timor-Leste. Mudansa klimatika fo ameasa bo ot ba dezevolvimentu nasaun nian liu husi akontesementu dezastre naturais ne ebe frekuente no intensi hanesan inundasaun, anin bo ot no tasi sae. Bazeia ba estatistiku global katak dezastre naturais hirak ne e kauza ona ema mate barak iha tinan 20 hirak liu ba no afeita ekonomia nasaun hirak ne ebe enfrenta. Iha Timor-Leste, mudansa klimatika sai hanesan ameasa makaas ida ba nasaun ne e nia kresimentu no dezenvolvimentu iha futuru, no sei presiza alvu ba sasukat adaptasaun no mitigasaun iha nivel nasional no lokal atu bele proteze kualidade moris sidadaun hotu nian. Alende kondisaun sosio-ekonomika nian, mudansa klimatika mos aumenta vulnerabilidade Timor-Leste nian ba dezastre naturais hanesan inundasaun, rai monu no tasi sae. Nune e guvernu Timor-Leste tenke estabelese sistema ida ne ebe adekuadu no tenke involve mos konhesementu komunidade lokal wainhira halo planu no implementa programa adaptasaun no mitigasaun ba mudansa klimatika.
Maske hetan ona asistensia husi nasaun visinho hanesan Australia ne ebe fo tulun ba programa oin-oin hodi minimiza impaktu husi mudansa klimatika, kordensaun diak sai hanesan parte importante ida ba agensia guvernu ne ebe kompentente hodi konsidera atu nune e bele estabelese responsabilidade ne ebe klaro ba papel no politika guvernu nian. Hadia k edukasaun, fornese treinamentu no konsiensia jeral publiku nian kona ba saida maka konstitui iha mudansa klimatika no nia impaktu ba moris lor-loron maka hanesan parte importante ida ba hari I rezistensia tomak iha nasaun laran. Nune e, papel ida ne e sujere ba lideransa sira agora dadauk hola parte iha V Guvernu Konstitusional hodi bele identifika klaro no disidi agensia guvernu ne ebe mak sei responsabiliza ba kestaun meio-ambiente liu-liu aspeitu mudansa klimatika iha nivel nasional. Asaun ida ne e urzenti tamba bazeia ba objetivu indika iha planu dezenvolvimentu estrateziku katak iha tinan 2015, Timor- Leste tenke estabelese ona lei meio-ambiente hodi proteze sidadaun tomak husi konsekuensia mudansa klimatika. Agensia guvernu ne ebe mak sei propiu hodi implementa lei ida ne e iha tinan oin mai? Sei laiha responsabilidade no agensia guvernu ne ebe klaro, ita sei kria konfuzaun iha implementasaun programa mudansa klimatika nian. Nune e mos guvernu tenke konsideira asaun ne e atu bele suporta proposta sistema desentralizasaun husi governu ne ebe planu atu implementa iha tempo lais oin mai. Papel ne e mos hakarak sujere katak servisu nain iha saude ambiental no lideransa iha nivel lokal sira tenke buka maneiras ka dalan oinsa hodi alinha politika saude amibental nasional ho politika dezenvolvimentu nasional atu nune e bele atinji dezenvolvimentu sustentavel ba nasaun Timor-Leste nian. Buat hirak ne e sei susesu wainhira guvernu implementa programa hasae kapasidade no konhesementu lokal nian. Obrigadu wa in. (Papel ida ne e hakerek bazeia ba opiniaun individual no la refleita ba organizasaun ka kompania ruma. Autor agora dadauk estudante iha Estadu Unidos Amerika (EUA) iha area meio-ambiente fokus iha mudansa klimatika. Autor hetan bolsa estudo husi Fulbright-SERN tinan 2013 ba programa Pos-Graduasaun iha Georgia State University, Atlanta, iha Georgia, EUA. Se karik maluk le e nain sira iha pergunta no komentario bele haruka email ba lapazsarmento@gmail.com)