AVALIASAUN BA SETÓR NE E (SUMÁRIU): TRANSPORTE TERRESTRE/ESTRADA. 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór ne e

Documentos relacionados
Outubru 2011 Edisaun No. 4

AVALIASAUN BA SETÓR PRIVADU (SUMÁRIU)

Timor-Leste MAIS CIDADANIA, MAIS DESENVOLVIMENTO. Mais e melhor intervenção local das Organizações da Sociedade Civil

Komentáriu Ba Diresaun Jerál Estatístika - Ministériu Finansa Timor-Leste. Kestionariu Peskiza ba Atividade Negósiu 2015 Nian.

Ekipa dezenvolve Kualifikasaun. Esperensia Dezenvolve Kualifikasaun Nasional no Kursu area Servisu Sosiàl Nivel de Juñu 2017

Seja um bom cidadão, seja um novo herói para a nossa Nação Política e Estrategia do Investimento Fundo Petrolífero

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha Setór Dezenvolvimentu Ekonómiku 1 19 Juñu 2013

Matadalan ba Orsamentu

Helder Lopes Principal Economist and Chief of Staff Ministry of Finance

Komentáriu Sosiedade Sivíl ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Setór Ekonomia. 6 Juñu Konteúdu.

Sertifikadu Investidór Certificado de Investidor. Kestionáriu Questionário

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 5 JOVEN SIRA HO DEFISIENSIA

1. Ha'u halo ona alerta katak investimentu daudaun nian labele sakrifika dezenvolvimentu aban-bainrua nian.

Pobreza no moris iha TL

IV GOVERNO CONSTITUCIONAL SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS... KOMUNIKADU BA IMPRENSA

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN #1 JOVEN FETO AGRIKULTÓR SIRA

Folla de Dadus Projetu

PM timoroan husu realizmu iha planeamentu ba Orsamentu Estadu 2017 nian

Liufali tan ITIE nian. Modelo transparência Timor-Leste nian

Komponente PTM. Efeitu hosi Projetu Tasi Mane ba ekonomia no povu nia moris. Impaktu TMP ba sosio-ambiental. Projetu infrastrutura Petróleu Tasi Mane

KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIÁL NO KULTURÁL

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO DISKURSU HOSI SUA EXCELENCIA PRIMEIRU MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO

Komentáriu husi La o Hamutuk ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Jullu 2016

Jornal da República. funcione como efectivo elo de ligação entre o Estado, a Sociedade Civil e os Parceiros de Desenvolvimento.

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE POLICY BRIEF # 2 JOVEN MIGRANTE SIRA IHA SIDADE DILI

Timor-Leste Estratéjia Dezenvolvimentu Akikultura Nasionál ( )

Pareser husi La'o Hamutuk kona ba asuntu agrikultura no rai liga ho proposta orsamentu jeral Estadu 2015

Mandate of the Special Rapporteur on extreme poverty and human rights

Favor revee hikas projesaun husi reseita no despeza total bainhira ita-boot halo revizaun ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2015.

9 \1.?9 DEBATE age 2016 ~ INTERVENCAO INICIAL BANCADA FRETILIN

REJIME ATU REGULA NA IN BA BENS IMÓVEIS NE EBÉ LAIHA DISPUTA

Orsamentu Jeral Estadu 2012 ha belit liu tan Malisan Rekursu ba Timor-Leste

Orsamentu Estadu 2012

Revizaun Estratéjika ba Nutrisaun Department of Foreign Affairs and Trade Rezumu Relatóriu

TRIBUNAL DE RECURSO Câmara de Contas

Analiza Orsamentu Seitor Siguransa do Estadu ba Tinan 2012: Tuir Prespektiva Sosidade Sivil Nian

Oinsá mak VI Governu Konstitusionál fó atensaun ba ODS ne e?

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu

UNDAF NIA REVIZAUN ANUÁL BA TINAN DARUAK

Manual Boa-Governasaun. Provedoria Direitus Humanus no Justisa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁL SUBMISAUN: EZBOSU LEI IMPRENSA VERSAUN DAHULUK

Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2015 ba Polisiamentu Komunitariu Presiza Apoiu Polítika husi Parlamentu Nasional

República Democrática de Timor-Leste Ministério da Agricultura e Pescas. Tékniku Kuda Fehuk Midar Ne ebé Di ak

SURVEY 2013 IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA

Dezenvolvimentu projetu infrastrutura sira no dezafiu ba implementasaun Lisensamentu ambientál iha Timor-Leste.

TAMBA SÁ V GOVERNO KONSTITUSIONAL HAMOSU SEFI.?

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 4 JOVEN LGBTI

La o Hamutuk Institute Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Pergunta Taur Matan Ruak Francisco Guterres Lu-Olo

Relatorio ba Comissaun C Parlamento nian kona ba TSP II nia Missaun

OGE 2018 : BAZE LEGAL, MONTANTE, FONTES, FOKUS EXECUCAO, ALOKASAUN SEITORAL. Mericio Juvinal dos Reis AKARA (Secretario Estado Comunicacao Social)

BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014 Luta Hamutuk, Haburas Foundation, Fundasaun Mahein, CEPAD & TLMDC

Orsamentu Jerál Estadu no Sustentabilidade Ekonómiku

INTERVENSAUN BA PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA IHA PARLAMENTU NASIONAL KONA BA APRESIASAUN FOUN DEKRETO PARLAMENTU NASIONAL Nº20/III - OGE 2016

Relatóriu husi Grupu Serbisu kona-ba Revizaun Periódika Universál*

MINISTÉRIO DA JUSTIÇA. Consulta Pública. Anteprojekto de Lei estabelese Regime Espesial hodi Define Titularidade ba Bens Imoveis (Lei de Terras)

Submisaun ba Departamentu Area Protejidu Sekretariadu Estadu Floresta, RDTL. 26 Marsu 2013

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2012

Rekomendasaun Polítika

ESBOSU BA KONSULTA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE. DEKRETU LEI KONA BA BIODIVERSIDADE No. /2012

Reforma Polísia no Jéneru

DEKLARASAUN UNIVERSÁL DIREITUS UMANUS NIAN

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 3 JOVEN SIRA NE EBE LA IHA SERBISU, LA TUIR EDUKASAUN, KA TREINAMENTU

Reprezentante Espesial Sekretáriu-Jeral Nasoins Unidas nian ba Timor- Leste no Primeiru Ministru Repúblika Demokrátika Timor-Leste;

Analiza no monitor Orsamentu Jerál Estadu

Dezafiu no Rekomendasaun sira kona-ba Estensaun Protesaun Sosiál ba Ema Hotu iha Timór Leste

Submisaun Luta Hamutuk Orçamento Rectificativo do Orçamento Geral do Estado 2010

LIAN FOUN: Juventude Timor-oan nia Envolvimentu iha Prosesu Polítiku

Submisaun Ba Prezidente da Repúblika Timor-Leste. Husi. La o Hamutuk. relasiona ho

Observasaun Preliminariu KKFP kona ba Orsamento Geral do Estado 2009

RELATORIU BA FULAN TOLU NIAN FUNDU PETROLEU TIMOR - LESTE. Ba fulan tolu remata iha 30 Setembru Apresenta ba Ministra Plano no Finansas

INSTITUTO DE PETRÓLEO E GEOLOGIA DE TIMOR-LESTE, I.P. [TIMOR-LESTE INSTITUTE OF PETROLIU AND GEOLOGY] Dekreto Lei Numeru.

Husi: Decio Ribeiro Sarmento, BMSc, MPH

INFORMASUN KONA-BA POLÍTIKA RAI

INFORMASAUN MERKADU TRABALLU LABOR MARKET OUTLOOK

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE. Livru 1. Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun

Avó Me ar. Tuir imi-nia hanoin, Sandrina tenke halo saida atu ajuda nia avó?

Livru 6. Aprovadu. Fundus Espesiais. Orsamentu Geral Estadu Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun

Proposta Reforma Lei Tributária Hs. Viriato Seac (2)

Estratejia Dezenvolvimentu ba Sistema Pagamentu Nasionál Timor-Leste

Lei Fundu Minarai nian

Rekomendasaun Polítika

Konstrusaun Estadu ba tinan sanulu oin mai: Reflesaun kona ba esperiênsia no expektativas Timor-Leste nian kona ba konstrusaun Estadu

DISKURSU EXSELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO IHA OKASIAUN SESAUN PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA DISKUSAUN NO VOTASAUN IHA JENERALIDADE BA

INTERVENSAUN POLITIKA BANKADA PARTIDO CNRT NIAN, IHA ÂMBITU RE-APRESIASAUN BA VETO POLITIKO BA OJE 2016, HUSI SUA EXCELÊNCIA,...

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

RELATORIU BA FULAN TOLU NIAN FUNDU PETROLEU TIMOR - LESTE. Ba fulan tolu remata iha 31 Dezembru Apresenta ba Ministra Plano no Finansas

A/HRC/19/17. Asembleia Jerál. Relatóriu hosi Grupu Traballu kona-ba Revizaun Periódiku Universál * Timor-Leste. Nasoins Unidas

REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE PARLAMENTU NASIONAL

Husi almamater ida, ho neon ida, hamutuk nu udar roman ba Timór-Leste

REZUMU ANÁLIZE JURÍDIKU

Repúblika Democrátika de Timor Leste

PRESIDÊNCIA DA REPÚBLICA GABINETE DO PRESIDENTE

Jose Neves Samalarua

REPUBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE NIAN SEKRETÁRIA ESTADU JUVENTUDE NO DESPORTU

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTER GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE. Orsamentu Rektifikativu. Panorama Orsamentu

Pergunta ba Partidu Polítiku La o Hamutuk nia pergunta ba Partidu Politíku sira ne ebé sei kompete iha Eleisaun Parlamentar periodu

Boletim Económico. Publikasaun fulan tolu husi Autoridade Bankária no Pagamentos Timor-Leste nian

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

Transcrição:

Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan 2010 2015 AVALIASAUN BA SETÓR NE E (SUMÁRIU): TRANSPORTE TERRESTRE/ESTRADA Mapa Dalan iha Setór ne e 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór ne e 1. Timor-Leste konsiste husi illa Timor sorin-balu husi parte loro-sa e nian, rabat ho illa sira Ataúro no Jaco, no Oecussi, esklave ida iha parte norueste nian, iha Timor Osidentál, Indonézia nia laran. Illa Timor halo parte Arkipélagu Malaiu no luan (boot) liuhotu no iha liu loro-sa e Illa sira Sunda nian ne ebé Ki ik liu. Foho Ramelau mak domina área ne e, ne ebé fahe tiha illa ne e ba rua, husi loro-sa e ba loro-monu. Zona kosteira iha fatin barak kloot no kuazeke iha foho-oan ho lolon naruk. 2. Estrada nu udar meius prinsipál ba transporte, hodi transporta merkadoria sira to o pursentu 70% no pasajeiru sira to o pursentu 90%. Setór privadu mak presta servisu transporte terrestre iha Timor-Leste ne ebé kompetetivu, ho lisensiamentu ne ebé Governu limita no karreta prinsipál no tuir rekizitu seguransa nian. Pasajeiru sira sa e mini-autokarru no taxi sira iha área urbanu, no mokrolete sira no kamioneta ki ik to natoon, ne ebé hetan ona lisensa para tula pasajeiru no merkadoria iha área rurál sira, liuliu iha fatin sira-ne ebé sira aat. Kamiaun boot lubuk ida mak tula kontentór sira no ekipamentu boot, maibé ne ebé kloot no área ne ebé difisil tebetebes limita sira-nia kobertura operasaun. 3. Timor-Leste iha liña ida ho distánsia kala besik kilómetru 6,000 (km), metade rurál nian la dezenvolve tiha. Liña prinsipál hamutuk kilómetru 1,400 km, nu udar nasionál ne ebé liga ho kapitál, Dili, no distritu 13, no kilómetru 900 km distritu nian ne ebé liga sentru populasaun barak ho nasionál sira. Estrada prinsipál sira kala besik pursentu 80% (1,800 km) ne ebé kabeer (ka tenke) loke ka halo kabeer. Levantamentu ida kona-ba nian, ne ebé hala o tiha iha tinan 2008, hetan katak pursentu 8% husi prinsipál mak iha kondisaun di ak, pursentu (22%) sei aat ka kondisaun aat liuhotu iha pursentu (70%). 1 Kuazeke liña prinsipál hotu presiza atu reabilita hodi bele iha manutensaun di ak tuir padraun, tanba barak mak aat lalais de it. Jeralmente, kondisaun rurál sira-nian mós aat. Rai halai (monu) no taka tanba udan boot no instabilidade jeotékniku iha fatin sira iha foho-leten halo kondisaun aat. 4. Liña ne ebé aat ona, presiza tempu naruk liu iha viajen sira, operasaun karreta mós ho kustu boot, no komunidade área rurál sira sai izoladu liután. Rendimentu agrikultura ne ebé signifikativu no produtu sira seluk lakon tiha no kondisaun sosiál mós aat ba nafatin. Ligasaun transporte ne ebé la di ak kria limitasaun (barreira) ba kreximentu ekonómiku ne ebé mosu husi Timor-Leste ninia merkadu ki ik-oan sira-ne ebé izoladu. 5. Tenke prezerva infraestrutura liuhusi manutensaun ne ebé rutina no periódiku. Tenke halo programa ba servisu sira manutensaun nian ho sistemátiku para aloka rekursus limitadu ne e ho efetivu no efisiente liu ba liña ne e tomak. Tinatinan presiza gasta osan hodi halo manutensaun ba liña prinsipál, ne e (kala besik kilómetru 1,600 km), ne e kondisaun iha tinan 2009 nian, ne ebé ho valór estimativu millaun $20 $30 (kustu iha tinan 1 BDA. Tinan 2008. Asisténsia Téknika ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste hodi halo Preparasaun ba Projetu Dezenvolvimentu Liña Estrada. Manila.

2 2009 nian). 2 Iha mós estimasaun katak hadi a sira-ne e, iha kondisaun ne ebé bele mantein ho finansiamentu iha nivel ne ebé presiza. Nesesidade ba fundu ne e, liuliu ba alokasaun sira-ne ebé foin lalais ne e iha ba manutensaun nian, ne ebé prevee ona iha orsamentu tinan 2011 millaun $5.3 ba manutensaun, enkuantu despeza médiu tinatinan la to o millaun $2 husi tinan 2004 to o tinan 2010. 33 6. Benefísiu hadi a infraestrutura sei aumenta, kuandu iha osan atu sosa, bele hetan asesu no fornese servisu transporte ne ebé seguru. Setór privadu halo transportasaun ba pasajeiru no sasán (merkadoria/materiál) sira. Uza mokrolete no kamioneta ki ik sira hodi halo transportasaun ba pasajeiru no merkadoria sira iha populasaun sira-nia hela-fatin tanba kloot no kondisaun área/rai aat. 7. Estrada ne ebé seguru, ne e kestaun seluk, ne ebé agora mosu kona-ba transporte terrestre iha Timor-Leste. Polísia Nasionál Timor-Leste hato o tiha relatóriu ho kazu 1,656 asidente nian iha tinan 2008; husi kazu hirak-ne e, ema na in-50 mate, 215 kanek todan, no 1,020 hetan kanek seluk. Kanek ki ik mak barak, la tama ho kazu hirak-ne ebé la relata tiha, no fiar katak númeru atuál ema ne ebé kanek no mate aas liu. Asidente sira hotu ne ebé relata tiha; pursentu 60% tanba ema nia sala (falla), pursentu 25% tanba kondisaun aat, pursentu 10% tanba tempu, no pursentu 5% tanba fallansu mekániku. Númeru asidente bele aumenta liu, haree ba karreta barak tan ona no mós liga ho kreximentu ekonómiku ne ebé lalais sira barak mak laiha protesaun, hanesan motorizada hirak-ne ebé tula ema to o na in-haat no kuandu di ak, karreta mós bele halai ho velosidade másimu (aumenta). 8. Ajénsia sira Governu nian ne ebé responsavel ba liña la iha no iha limitasaun ba dezenvolvimentu. Hatene ona, Diresaun Estrada, Ponte, no Kontrolu ba Mota sira-nian mak Ministériu Infraestrutura (ajénsia lineár ne ebé responsavel ba halo planu, dezenvolve, no mantein infraestrutura ) iha de it enjeñeiru la to o na in-20, enjiñeiru sirane e, na in lima de it mak iha eskritóriu rejionál sira. Iha supervizór ida no asistente supervizór na in tolu mak ajuda enjeñeiru rejionál ida-ida. Diresaun Estrada, Ponte, no Kontrolu ba Mota sira-nian ninia frakeza boot mak la iha funsionáriu ne ebé iha hodi servisu iha distritu hodi prepara, administra, no superviziona servisu nian. Ajénsia sentrál sirane ebé iha responsabilidade ba infraestrutura inklui projetu sira nian Autoridade Nasionál Dezenvolvimentu, Sekretaria Mega Projetu sira Ministériu Finansas nian, no Komité Aprovizionamentu ne ebé foin lalais mak estabelese tiha no sei hala o hela prosesu ba servisu ne e no funsionáriu sira presiza atu kumpri sira-nia responsabilidade sira. 9. Empreiteiru nasionál sira ne ebé simu ona projetu ho valór millaun $1.5 husi governu, maibé iha kazu balu sira laiha tékniku no finanseiru hodi implementa projetu sirane e ho loloos. Jeralmente, kuandu empreiteiru nasionál sira la iha espesialidade no abilidade iha jestaun projetu, sira-ne e esklui ona iha sira-nia responsabilidade atu kaer projetu boot sira. Iha tinan 2010, governu inisia tiha sistema rejistrasaun ida ba empreiteiru sira, nu udar meius atu aumenta padraun kualidade nian. Tuir sistema ne e, empreiteiru sira sei hetan klasifikasun iha finansas, tékniku, no jestaun, ho mos klasifikasaun ne ebé relasiona ho volume no tipu kontratu sira-nian ba empreiteiru ida ne ebé elijivel ba tenderizasaun. 2 3 BDA. Tinan 2009. Relatóriu no Rekomendasaun Prezidente nian ba Konsellu Diretór sira: Doasaun Fundu Dezenvolvimentu Aziátiku ne ebé Propoin ona ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba Projetu Setór Dezenvolvimentu Liña Estrada. Manila (Doasaun 0180-TIM, fulan-outubru, p. 34). BDA. Tinan 2010. Relatóriu Evaluasaun Dezempeñu: Projetu Emerjénsia ba Reabilitasaun Infraestrutura (Faze sira 1 no 2) iha Timor-Leste. Manila (Fulan-Dezembru, p. 23).

3 10. Indonézia sai fonte boot tebetebes ba Timor-Leste ninia importasaun no mós ninia merkadu esportasaun boot okupa terseiru lugár iha mundu. 4 Estrada nasionál sira iha rejiaun fronteira nian nu udar korridór prinsipál ho Indonézia, haree ba Timor-Leste ninia asesu ba servisu sira kruza-fronteira nian. Atu fasilita atividade komersiál no sosiál, Timor-Leste tenke hadi a ninia fasilidade sira iha área kruza-fronteira nian no Estrada nasionál sira iha rejiaun sira fronteira nian. Mellora konektividade iha área sira fronteira nian sei kria benefísiu ekonómiku, hamenus kiak, no promove nasaun nia envolvimentu iha Sudoeste Aziátiku. 11. Lisaun balu ne ebé bele foti ona husi projetu sira uluk nian no sira-ne ebé sei la o daudaun iha Timor-Leste: (i) área ne ebé difisil, jeolojia, no kondisaun tempu presiza manutensaun ne ebé intensive liu, rutina no preventivu ba liña ; (ii) períodu konstrusaun nian, esensialmente hamenus ba fulan 4 6 durante tempu udan nian tinatinan; (iii) presiza halo koordenasaun regulár hodi sinkroniza apoiu no la bele iha duplikasaun investimentu tanba boot liu fali parseirus dezenvolvimentu sira-nia númeru normál; (iv) tenke dezenvolve empreiteiru nasionál sira-nian liuhusi servisu atuál ho volume ne ebé apropriadu no formasaun ne ebé di ak orientadu ba alvu; (v) Ministériu Infraestrutura presiza apoia nafatin iha implementasaun mega projetu sira, tanba ajénsia sentrál foun sira; no (vi) presiza iha transferénsia abilidade ne ebé efetivu liu husi konsultór sira ba funsionáriu sira governu nian. 12. Kualidade no sustentabilidade infraestrutura nian presiza atensaun liu. Projetu sira uluk nian ho objetivu atu restaura asesibilidade no haree liu ba atu hadi a de it liña iha parte sira-ne ebé aat. Enkuantu Dili nia koneksaun kuaze ho area sira seluk hotu iha rai-laran hadi a ona, ein jerál kondisaun hotu kontinua aat liu tanba governu la bele responde ba nesesidade sira manutensaun nian. Projetu melloramentu sub setór Estrada nian, resentemente kompleta ona ho apoiu Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (BDA) nian, nu udar esforsu dahuluk hodi avansa servisu emerjénsia nian ba reabilitasaun ne ebé komprensivu ba liña prinsipál. Manutensaun ho kualidade aas liu no projetu reabilitasaun sira no presiza halo revizaun periódiku ba planu sira sub setór nian para garante liña ne e efetivu. Melloramentu liña prinsipál, manutenssaun ne ebé adekuadu, no partisipasaun komunidade nian, inklui feto sira iha dezenvolvimentu rurál nian tenke sai integradu no alargadu progresivamente iha servisu dezenvolvimentu sub setór nian. Atu kria sustentabilidade ba investimentu sira sub setór nian, labele iha kontratu sira ba manutensaun de it. Funsionamentu programa manutensaun ida, inklui organizasaun institusionál, enkuadramentu polítika, programasaun no implementasaun, no apoiu orsamentu natoon, ne e importante. 2. Governu ninia Estratejia iha Setór ne e 13. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) ba tinan 2011 2030 publika tiha ona iha fulan- Jullu, tinan 2011. 5 Implementasaun komesa ho orsamentu 2011 nian. Dezenvolvimentu infraestrutura nian mak domina planu ne e. Iha ona kompromisu atu hala o investimentu substansiál no longu prazu ba sira hodi mantein liña ne ebé agora iha, inklui programa boot ida kona-ba reabilitasaun, hadi a, no halo melloramentu. So bele loke no halo foun sira, bainhira haree katak sira-ne e importante ba objetivu ekonómiku no sosiál. PED estabelese alvu sira tuirmai ne e: halo reabilitasaun ka hadi a hotu no halo luan tuir padraun internasionál ba nasionál no distritu sira-nian to o tinan 2015; halo reabilitasaun ba lokál sira hotu to o iha tinan 2015, uza empreiteiru sira iha nivel lokál; 4 5 Diresaun Nasionál Estatístika. Estatístika Komérsiu, tinan barak nia laran. Governu Timor-Leste. Tinan 2011. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste, tinan 2011 2030. Dili(fulan-Jullu).

4 no hala o levantamentu monitorizasaun ba kondisaun tinatinan nian ba sira hotu ne ebé hadi a ona hodi determina nesesidade sira manutensaun nian. 14. Infraestrutura (eletrisidade, no ponte sira, bee no saneamentu) identifika tiha ona nu udar prioridade dezenvolvimentu dahuluk ba 2011, tanba tama iha prioridade tinan 2010 nian. Fundus substansiál ba prioridade ne e aloka ketak tiha ona iha orsamentu tinan 2011 nian ba infraestrutura (liuhusi kriasaun Fundu Infraestrutura nian), no governu iha ona kompromisu atu kontinua finansia nafatin ba infraestrutura to o nivel aas iha tinan 2015. 3. BDA nia Esperiénsia iha Setór ne e no Programa Asisténsia 15. Projetu Melloramentu Setór Estrada ba tinan 2005 nian, hahú tiha tranzisaun BDA ninia apoiu ba transporte liuhusi servisu emerjénsia. 6 Projetu ne e aumenta tan ninia reabilitasaun ba nia naruk ne ebé reabilita tiha iha tinan uluk nian no komesa tiha ho manutensaun intensivu traballadór sira-nian no komunidade lokál sira-nia servisu. Apoiu ne e fó tiha ba setór planeamentu nian ho servisu ne ebé selesionadu husi ho prioridade aas ne ebé identifika ona iha planu ba tinan 5 nian ne ebé dezenvolve tiha ho apoiu BDA nia asisténsia téknika iha tinan 2005 no governu adota tiha iha tinan 2006. 7 Aprosimasaun setorál ida ne ebé permite governu atu haluan ninia servisu hodi orienta no fó fleksibilidade iha utilizasaun rekursu sira BDA nian. 16. Projetu Dezenvolvimentu Liña Estrada tinan 2009 kontinua tranzisaun ne e. 8 Projetu ne e dezeña tiha hodi komesa implementasaun planu tinan 10 nian ba liña prinsipál ne ebé dezenvolve tiha ona ho apoiu BDA nia AT. 9 Projetu ne e fó atensaun ba laiha sustentabilidade iha manutensaun liuhusi fasilitasaun ba movimentu ida husi kontratu sira ba manutensaun nian de it. Sei kria programa manutensaun ida ba liuhusi enkuadramentu polítika, no programasaun no mós implementasaun nian. Aloka ona ona fundus hodi komesa programa manutensaun ne e. Projetu ne e dezeña tiha hodi fó atensaun ba empreiteiru lokál sira-nia in. Projetu ne e prepara pakote kontratu ne ebé apropriadu ba empreiteiru nasionál ki ik sira no sei treina empreiteiru ki ik sira iha teknolojia manutensaun, tenderizasaun, kontratasaun, no mós jestaun projetu. Projetu Ami-nia Estrada Ami-nia Futuru (Our Roads Our Future Project) mak finaliza projetu ne e. 10 Ida-ne e sei kria modelu ida ba partisipasaun komunidade nian iha reabilitasaun no manutensaun ba rurál sirane ebé ajuda no infraestrutura komunidade nian iha eskala ki ik iha área sira-ne ebé Projetu Setór Dezenvolvimentu Liña Estrada apoia tiha ona. 17. Parseirus Dezenvolvimentu boot seluk iha sub setór transporte Estrada nian inklui Japaun no Uniaun Europeu. Dezde tinan 2000, Governu Japonés fó tiha millaun $35 resin iha doasaun ba transporte, fundu ne e besik metade ba melloramentu no ba estudu projetu sira no treinamentu iha sub setór. Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (Japan International Cooperation Agency) finansia tiha AT ba dezenvolvimentu iha manutensaun Estrada no ba preparasaun liña orientadora no manuál sira nian. Uniaun Europeu fó tiha millaun $50 resin liuhusi programa dezenvolvimentu rurál nian, ne ebé ida-idak 6 7 8 9 10 BDA. Tinan 2005. Relatóriu no Rekomendasaun Prezidente ba Konsellu Diretór sira: Doasaun Fundu Dezenvolvimentu Aziátiku Ne ebé Propoin ona ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba Projetu Melloramentu Setór Estrada. Manila (Doasaun 0017-TIM). BDA. Tinan 2001. Asisténsia Téknika ba Timor-Leste iha Melloramentu Setór Transporte. Manila (AT 3731-TIM). BDA. Tinan 2009. Relatóriu no Rekomendasaun husi Prezidente ba Konsellu Diretór sira: Doasaun Fundu Dezenvolvimentu Aziátiku ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba Projetu Setór Dezenvolvimentu Liña Estrada. Manila (Grant 0180-TIM, Fulan-Outubru). BDA. Tinan 2008. Asisténsia Téknika ba Repúblika Demokrátrika Timor-Leste ba Preparasaun Projetu Dezenvolvimentu Liña Estrada. Manila (AT 7100-TIM). BDA. Tinan 2009. Asisténsia Doasaun Ne ebé Propoin ona ba Timor-Leste: Ami-nia Estrada Ami-nia Futuru Apoia Governasaun Lokál no Servisu Infraestrutura ho Baze iha Komunidade. Manila (Fundu Japaun nian ba Redusaun Pobreza mak finansia tiha, Doasaun 9142-TIM).

5 ho komponente reabilitasaun Estrada rurál. Komponente ida ikusliu hotu, ho valór kala besik millaun $20, sei hadi a kondisaun sira rurál nian kala besik kilómetru 200 km (prinsipalmente iha parte loro-monu, inklui Oecussi), no ne e mós sei ajuda hodi kontinua dezenvolve konstrusaun lokál iha eskala ki ik. Organizasaun Mundiál Traballadór (International Labor Organization) no governu sira Austrália, Irlándia, no Noruegia mós ativu iha reabilitasaun no manutensaun rurál sira. Iha fulan-maiu, tinan 2011, Banku Mundiál aprova tiha doasaun ida ho valór millaun $20 hodi komesa halo reabilitasaun ba nasionál sira iha rejiaun sentrál Timor-Leste nian. 18. BDA nia apoiu sei kontinua ba implementasaun iha liña prinsipál. BDA nia programa sei avansa husi apoia reabilitasaun sira to o hadi a prinsipál sira. Programa ne e sei fundamenta projetu investimentu nasionál sira ne ebé signifikativu nu udar meius ba esforsu dezenvolvimentu iha dalan ne ebé lalais no prepara estrutura ida ne ebé inkluzivu ba kreximentu ekonómiku. Fó apoiu ba programa manutensaun no dezenvolvimentu ajénsia sira governu nian no funsionáriu sira, no empreiteiru lokál no baze iha komunidade sei sai nafatin alta prioridade. Projetu investimentu sira-ne ebé hatudu lideransa governu nian liuhusi fahe kustu sei favorese. Sei tau konsentra maka as ba projetu sira-ne ebé parseirus dezenvolvimentu mak finansia hamutuk.

6 Estrutura Problema ba Transporte Estrada Kreximentu ekonómiku mínimu Insidénsia kiak aas Merkadu ki ik ba beins no servisus Dezempregu Asesu la di ak ba fasilidade sosiál no negósiu Problema Dezenvolvimnt Liña Estrada Timor-Leste la konfia no la seguru Estrada sempre taka Estrada kondisaun aat Estrada sempre iha asidente reabilitasaun emerjensia iha Ministeriu Infraestrutura Sistema drenajen Estrada la natoon Protesaun Estrada ninin iha rai-hun nian manutensaun rutina programa reabilitasaun Kondutór sira la iha abilidade atu lori karreta Komunidade sira falta koñesimentu ba seguransa iha Dezeñu jeométriku la apropriadu Orsamentu Reabilitasaun la natoon Empreteiru Lokál sira-nia mínimu Orsamentu ba manutensaun la natoon hodi implementa programa manutensaun Ministériu Infraestrutura ladún iha atu aplika regulamentu seguransa Estrada nian atu hasa e koñesimentu ba seguransa iha Nota: Estrutura problema ne e adota tiha no prepara tiha ba jestaun rezultadu sira Semináriu nian, iha loron 19 20, fulan-jullu, tinan 2010, Dili. Partisipante sira inklui reprezentante sira ajénsia Governu nian, sosiedade sivíl, parseirus dezenvolvimentu, no setór privadu. BDA. 2007 mak finansia tiha Semináriu ne e. Asisténsia Téknika ba Jestaun Projetu Bazeadu ba Rezultadu ba Membru País Pasífiku sira-ne ebé Dezenvolve Daudaun. Manila (AT 6436-REG, Dezembru, Fundu Espesiál Japaun mak finansia tiha). Fonte: Banku Dezenvolvimentu Aziátiku.

Rezultadu Setór ne e ho BDA nia Kontribuisaun sira Aumenta ona no movimentu ema no merkadoria efisiente liu Enkuadramentu Rezultadu Setór (Transporte Estrada, tinan 2011 2015) Rezultadu País nian iha Setór ne e Rezultadu Produtu País nian iha Setór ne e BDA nia Operasaun iha Setór ne e Indikadór sira ho Alvu BDA nia Intervensaun sirea-ne ebé La o no Liñabaze Daudaun no sira-ne ebé Planeia ona To o tinan 2015, pelumenus pursentu 25% husi totál populasaun hetan benefísiu husi reabilitasaun ka hadi a To o tinan 2015, mínimu ema na in-800 iha área rurál ne ebé kiak no vulneravel (pelumenus pursentu 30% husi sira, feto) simu treinamentu no partisipa iha reabilitasaun no manutensaun ho baze komunidade. Rezultadu Produtu ho BDA nia Kontribuisaun Kria no mantein sistema auto Nahe-metin, ligasaun sira hotu ne ebé iha distritu 13 iha Timor- Leste iha liña ida ne ebé koerente Estrada sira hotu ba to o komunidade lokál sira Indikadór sira ho Alvu ne ebé Aumenta To o tinan 2015, Governu sei reabilita ka hadi a pelumenus auto- kilómetru 500 km no sira distritu nian, bazeia ba partisipasaun doméstiku ne ebé maka as Sistema nasionál iha ona dalan atu ramata iha tinan 2020 Área atividade prinsipál ne ebé planeia ona Pursentu (90% husi fundus) ba nasionál no Distritu sira Pursentu (5% husi fundus) Pursentu (5% husi fundus) ba setór dezenvolvimentu polítika Kanál Projetu ho montante sira-ne ebé iha ona estimasaun (Millaun $8) ba Projetu Setór Melloramentu Liña Estrada (Finansiamentu Adisionál, Millaun $8) ba Projetu Melloramentu Liña Estrada Grupu AT (Millaun $1) ba Jestaun Propriedade Infraestrutura Rezultadu Pprodutu Prinsipál ne ebé Hein husi BDA nia Intervensaun sira Área servisu prinsipál ne ebé planeia ona Estrada nasionál no distritu ne ebé hadi a ka reabilita ona iha kilómetru 180 km Programa operasionál manutensaun Projetu sira kanalizasaun Estrada nasionál no distritu sira, ne ebé hadi a ka reabilita ona iha kilómetru 50 km Projetu kontínua Estrada nasionál no distritu sira, ne ebé hadi a ona ba iha kondisaun ne ebé bele mantein Projetu hira-ne ebé la o hela ho valór finansiamentu ne ebé aprova ona (Millaun $46) ba Projetu Setór Dezenvolvimentu Liña Estrada (Millaun $3) ba Ita-nia Estrada Ita-nia Futuru Servisu Apoiu Governasaun Lokál no Infraestrutura ho Baze iha Komunidade AT (Millaun $15) Jestaun Projetu Infraestrutura Manutensaun tinatinan nian hala o on aba Estrada nasionál kala besik kilómetru 130 Empreiteiru nasionál sira kala besik 80 mak hetan ona formasaun iha administrasaun kontratu no manutensaun Estrada ho baze iha traballadór Traballadór komunitáriu reabilita no mantein ona rurál pelumenus iha kilómetru 90 km ADB = Banku Dezenvolvimentu Aziátiku, km = kilómetru, AT = asisténsia téknika. a Populasaun iha sub distritu sira-ne ebé ho reabilita ka hadi a ona. Fonte: Governu Timor-Leste. Tinan 2011. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste, tinan 2011 2030. Dili (Fulan-Jullu); Banku Dezenvolvimentu Aziátiku. 7