Opsaun Polítika sira ba Regula Propriedade Komunidade nian no Zona Protesaun Komunitária iha Timor-Leste

Tamanho: px
Começar a partir da página:

Download "Opsaun Polítika sira ba Regula Propriedade Komunidade nian no Zona Protesaun Komunitária iha Timor-Leste"

Transcrição

1 Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Opsaun Polítika sira ba Regula Propriedade Komunidade nian no Zona Protesaun Komunitária iha Timor-Leste ESBOSU OUTUBRO 2010 The World Bank Nota ne e Banku Mundial nia programa Justice for the Poor Timor Leste mak prepara, nudar resposta ba pedidu husi Ministério da Justiça nian kona-ba akonsellamentu ba regulamentu sira iha Kapítulu V Esboso Lei Rai. Nota ne e Dr Daniel Fitzpatrick (Australian National University). Nota nee intende hanesan trabalho neebe maka iha progresso no inkoraja tebes feedback ou commentarios. Komentárius no feedback bele haruka liu husi Koordenadora Justice for the Poor Timor-Leste, Lene Ostergaard, iha lostergaard@worldbank.org. Hanoin neebe maka expressa iha dokumento nee maka autor mesak, no labele atribui ba Banku Mundial, ninia direitos eksekutivo, ou nasaun neebe maka sira representa.

2 Konteúdu A. SUMÁRIU EZEKUTIVU... 1 I. BACKGROUND... 1 II. PRINSÍPIUS NO PROSESUS BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V... 2 III. ASUNTOS NO OPSAUN SIRA BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V Identifikasaun komunidade Governansa Rai Komunidade Nian Atividade ekonómika no Konsultasaun komunitária... 4 B. INTRODUSAUN: OPSAUN POLÍTIKA SIRA BA REGULAMENTASAUN RAI KOMUNIDADE NIAN IHA TIMOR-LESTE... 6 I. KONTEXTU NO BACKGROUND... 6 II. NESESIDADE BA REGULAMENTASAUN RAI KOMUNIDADE NIAN IDA... 7 C. PRINSÍPIUS NO PROSESUS BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V I. REKIZITUS KUNSULTASAUN NO PRINSÍPIUS II. MAPEAMENTU PARTE INTERESADU NO IDENTIFIKASAUN PRINSIPIU KOMÚN SIRA BA DISKUSAUN Áreas Akordu Parte Interesadu Nian Áreas Dezakordu Parte Interesadu Nian Konsultasaun Parte Interesadu: Dalan ba Oin Dezenvolvimentu no Implementasaun Opsaun sira Kapítulu V nian: Dalan Ba Oin D. ASUNTUS NO OPSAUN SIRA BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V I. INTRODUSAUN II. IDENTIFIKASAUN ZONAS PROPRIEDADE KOMUNIDADE NIAN NO PROPRIEDADE KOMUNIDADE NIAN Definisaun kona-ba komunidade ida Hetan Estatutu legal nudar Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária Periodu Tempu no Prova ba Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária Elijibilidade atu aplika ba Protesaun Komunitária ka Delimitasaun Propriedade Komunitária Prioritizasaun ba áreas delimitasaun nian Prosedimentus ba zona protesaun komunitária ka delimitasaun propriedade komunitária Distingi entre Propriedade Komunitária no Zonas Propriedade Komunitária Delimitasaun komunidade jestaun konflitos no rejolusaun Identifikasaun Membrus Komunidade Poder Sira no Estatutu Legal Komunidade Ida Nian III. GOVERNANSA RAI KOMUNIDADE NIAN Direitus Legais Nain Individual Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária Akizisaun nudar Proprietáriu ho Baze iha Spesial Ujukapiaun iha Zona Protesaun Komunitária Restrisoens ba Apropriasaun Propriedade Imóvel Iha Zona Protesaun Komunitária Estatutu legal Direitus Kostumerio ba Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária ka Área Propriedade Komún ida Estatutu Rai Estadu Nian iha Zona Propriedade Komunidade Ida Autoridade atu Maneja Rai no Rekursus Naturais Prinsipius La-Iha-Diskriminasaun no Igualdade Rezolusaun Disputa IV. ATIVIDADE EKONÓMIKA NO KONSULTA KOMUNITÁRIA Obrigasoens atu Involve iha Konsulta komunitária Prosedimentus ba Konsulta komunitária Reprezentasaun Komunidade nian iha Konsultasaun komunitária Failla atu Involve iha Konsulta komunitária Honoráriu no kustus Planu Atividade Ekonómika Terseira parte Nian... 34

3 7. Obrigasoens atu Tau Iha Konsiderasaun Konsultasaun komunitária Avaliasaun no Aprovasaun ba Atividade Ekonómika Terseira parte Nian Direitus Terseiru parte Nian Prosedimentu ba Hafoun Direitus Terseiru parte Nian Fo Direitus ba Propriedade Komunidade Nian Provizaun Obrigatóriu Sira Bandu halo Transferénsia no Sub-loka Remata Direitus Terseiru parte Nian ba Propriedade Komunitária ka Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária Ida Kanselamentu Atividade Ekonómika Terseiru parte Nian Prosedimentu ba keixas no rekursus... 38

4 A. Sumáriu Ezekutivu I. Background Ministério da Justiça iha Governu Timor-Leste (GoTL) husu tiha asisténsia husi Banku Mundial ni-nia programa Justisa Ba Ema kiak (Justice for the Poor) atu dezenvolve opsaun polítika sira ba implementasaun Kapítulu V projetu Lei Rai. 1 Dokumentu nee dezenvolve ona hodi responde ba rekizito nee. Ida nee intende hanesan serviso ida neebe iha progreso no kontribusaun ba dialogo ba politika rai komunidade nian iha Timor-Leste Regulamentu legal rai komunidade nian importante atu hetan prioridade no meta nasional sira nebé relasiona ho seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural. Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku GoTL nian defini ona vizaun ida ba ekonomia iha 2030 nebé: Timor-Leste sei sai auto-sufisiente ba ai-han, no sei produz produtu agrikola lubuk ida ba merkadu mundial sira. 2 Timor-Leste sei promove Dezenvolvimento iha area rural no urbano atu prevene dezikilibrio rejional no sosial. 3 Planu Strategia Dezenvolvimento mos nota katak presija reforma ba lei ba rai,inklui iha relasaun ba rai toos sira neebe iha sistema kustomeiro. 4 Banku Mundial identifika ona nesesidade atu rezolve asuntus rai no propriedade nudar pasu prinsipal Ida hodi hamenus mukit iha área rural no hadia seguransa ai-han. 5 Dokumentu ne e defini opsaun polítika sira ba implementasaun Kapítulu V ba esbosu Lei Rai. Bazeia ba peskiza komparativo iha environmento hanesan, no bazeia ba peskiza ba kazu balun no konsultasaun iha Timor-Leste, dokumento nee koloka assuntos balun neebe regulamento implementasaun ba kapitulo lima neebe provavelmente presija rezolve, no ba kada assuntos referee estabelese opsaun politika balun disponiveis bele rezolve problema hamutuk ho analiza ba pontu forte no fraku husi opsaun poltika nee. Dokumento nee buka atu idenfitika potensia ba risko relasiona ho proseso formalizasaun no implemetasaun ba opsaun politika ba kapitulo V, no atu descreve stratejia ba hamenos risko neebe hatudo util tebes iha forma/definisaun seluk. Documento nee buka atu descreve opsaun politika no analiza 1 Iha possibilidade katak sei iha implementasaun regulamento husi kapitulo V husi lei ba rai. Forma regulamento maka hanesan Decreto lei, Orden Administrativo ou iha realidade hanesan lei husi parlamentu nasionál-sei determina husi governo Timor-Leste. 2 On the Road to Peace and Prosperity: Timor Leste's Strategic Development Plan , Rezumu: Gabinete Primeiro Ministro nian, 7 Abril 2010, p Ibid. p.5. 4 Ibid, p World Bank, Timor Leste Economic and Social Development Brief, August 2007, disponível iha p.47. 1

5 baze ba opsaun hirak nee, Inveis rekomenda adopsaun ba opsaun partikular balun, de forma de promove diskusaun detalhada ba opsaun neebe possiveis iha Timor-Leste. Ba kazu Dokumentu ne e iha Parte 2: Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V. Asuntus no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V. II. Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V Parte interesadu Timor sira tenki lidera no hola parte iha prosesu dezenvolvimentu, selesaun no ezekusaun opsaun sira ba implementasaun Kapítulu V. Experiénsia komparativu sira hatudo katak laiha dalan fasil hodi efeitivamente regulariza rai komunidade tuir dalan neebe asegura ekuidade no ekilibrio entre konkorentes interese no reinvidikasaun konflitantes. Kualker tentativa atu regulariza rai komunidade sei kria parte neebe manan no lakon. Ida nee iha potensial hodi bele hamosu konflito entre komunidade differentes no entre komunidade no estado no foti membro grupo marjinalizado husi sosiedade. Iha duvidas uituan katak introdusaun husi lei ba rai komunidade sei hasoru konsekuensia neebe nunka hanoin, no sei iha tempo nee kedas falha hodi atingi nia objetivo. Lei nee sei forma nudar parte iha negosiasaun lokal no adaptasaun relasiona ho rai ho potensia bele fo benefisio ba individo sira no informasaun barak nomos assesso ba instituisaun estado nian. Dezafio governansa ba rai nian maka hanesan estraga ambiente neebe kapasidade estado nian atu efetivamente reforsa protesaun legal no salvaguada no maneja konflito limitado tebes. Ida ne e hanesan realidade ida neebe maka presija rekonhese iha rai foun hanesan Timor-Leste. Iha neebe possivel, prinsipio ba matadalan ba formulasaun legal presija involved: Minimalista no intervensaun aumenta, ho enfaze ba kriasaun spasu juridiko ba proceso lokal ho durasaun tempo naruk; no La halo at prinsipio,ho enfaze ba protesaun grupo vulneravel husi risko husi exploitasaun no disappropriasaun. Regulamento ou lei foun, Portanto, la bele no sei labele iha nia garantia serteza no ekuidade ba jestaun rai. Opsaun politica nee dezenha husi esperensia internasional no peskiza neebe klean iha Timor-Leste hodi presenta opsaun balun ba governo hodi konsidera katak ami fiar bele supporta dezenvolvimento ba regulamento neebe effetivo liu kona ba propriadade komunidade no zona protesaun komunidade no ho esperansa boot katak bele tulun hamenos risku balun neebe possivel. Inkuanto sei dauk iha pratika internasional neebe maka diak, esperiensia komparativo sujere makaas katak dezenvovimento no implementasaun husi opsaun kapitulo lima sei la effetivo sem; 2

6 Proseso mapaementu tuir mai ba parte interesado sira no kondultasaun, inkusivamente ho komunidade afeitado. Proseso intra-governamentais atu garante komprensaun, sensibilizasaun no aseitamento ba proseso kapitulo lima no atu prevene inkonsistensia ho lejislasaun. Planu implementasaun ida atu identifika área prioridade sira ba treinamentu, rekursu no kapasitasaun ba estado no laos parte interesado. Programa finansiadu ida atu tulun kapasitasaun, hasae sensibilidade no monitorizasaun no avaliasaun. Mapeamentu parte interesadu inklui (1) identifikasaun eleitoradu sira ba konsensu, no (2) prinsípiu komún sira kona-ba Ida nebé mak atu bazeia diskusaun adisional ba entre parte interesadu sira. III. Asuntos no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V Kapítulu V reflete Konstituisaun Timor-Leste nian, nebé rekoñese direitus privadus ba propriedade enkuantu proteje mos direitus ba patrimóniu kultural, sustentabilidade ambiental no prátika tradisional la-diskriminativu sira. 6 Kapítulu V harí sistema propriedade komunidade ida no zona protesaun komunitária sira. Iha zona protesaun komunitária ida, sidadaun Timor-Leste sira ka estadu bele iha rai, depende ba obrigasoens estadu nian atu: Garante katak prátika Kostumario ka tradisional nudar prátika partisipativu ida, la-diskriminatóriu no respeita igualdade jéneru; Promove sustentabilidade ambiental no sósiu-kultural; Proteje komunidade husi espekulasaun bens imobiliárius; no Garante katak atividade ekonómika fo benefísiu ba komunidade lokal no proteje ni-nia asesu ba rekursu natural sira (arts. 22, 23). Iha asuntu prinsipal tolu no opsaun sira nebé relasionadu ho implementasaun Kapítulu V: Identifikasaun komunidade - atu garante estabelesimentu zona protesaun komunitária, no protesaun propriedade komunidade nian. Governansa rai komunidade nian - atu garante utilizasaun rai nebé sustentável, nakonu ho dame no la-diskriminatóriu iha zona protesaun komunitária ida. Garante atividade ekonómika no konsultasaun komunitária - atu garante benefísius no protesaun ba komunidade iha relasaun ho atividade ekonómika terseira parte nian. 1. Identifikasaun komunidade Delimitasaun ba komunidade ida involve identifikasaun ba baliza no rejistu informasaun kona-ba direitus ba rai. Opsaun sira ba delimitasaun komunidade relasiona ho: 6 Haré tan Parte 3 iha kraik kona-ba sumáriu provizoens Konstitusionais nebé relevante 3

7 Knar DNTPSC nian (bele diretamente, liu husi prosesu Ita Nia Rai ka atividades Komisaun Kadastral nebé propoin ona iha nebé iha disputa ida). Knar komunidade nian (ezemplu, delimitasaun partisipativu hanesan iha Moçambique). Knar autores sira seluk nian (hanesan agrupamentu lokal ida saseluk sira estadu nian, sosiedade sivil nian no tradisional nian tuir diretrizes Lembaga Kesaksian Hak Adat iha Indonesia nian). 2. Governansa Rai Komunidade Nian Governansa rai komunidade nian iha relasaun ho asuntus asesu, utilizasaun, protesaun meiu-ambiente, la iha diskriminasaun no identifikasaun Rai estadu nian, inkluzive: Klarifikasaun kona-ba estatutu direitus feto no mane sira nian (e.g. direitus hanesan ba rai hanesan mos iha Tanzania). Restrisoens ba nain individual sira iha zona protesaun komunitária ida nebé iha relasaun ho: Prátikas ambiente sustentável; Direitus Kostumeiro ba asesu nian; Rejistru títulus (hanesan konsulta komunitária molok halo rejistu); no Faan rai (hanesan konsentimentu DNTPSC nian molok faan rai) Konsesaun direitus ba rai estadu nian iha zona protesaun komunitária ida (ezemplu, Provizaun fo kompensasaun ba okupante sira (hanesan iha Botswana), ka rekizitus atu rai ne e livre no la iha okupante (hanesan iha Moçambique). 3. Atividade ekonómika no Konsultasaun komunitária Rekizitus konsulta komunitária involve kestaun partisipasaun, transparénsia no efikásia, inkluzive: Kondisaun partisipativu sira ba konsultasaun komunitária (ezemplu, tau iha konsiderasaun opiniaun feto sira, ema aleijadu sira no ema katuas-ferik sira nian). Relatóriu aprovadu sira kona-ba konsultasaun komunitária (ezemplu, liu husi asinatura representador sira komunidade nian no/ka ofisial lokal sira governu nian). Konsekuénsias husi failansu atu involve an iha konsultasaun komunitária (ezemplu, afeta ba direitus terseira parte nian). Regulamentu kona-ba atividade ekonómika Terseira parte nian relasiona ho asuntus benefísiu ba komunidade no partisipasaun, nebé bele involve: Planus atividade ekonómika Terseira parte nian ba avaliasaun no aprovasaun (ezemplu, sustentabilidade no mekanizmus parseria komunidade). 4

8 Kondisaun sira kona-ba direitus nebé atu fo ba terseira parte (ezemplu, forma sira atu define prazu tinan máximu). Agravo no Prosedimentus rezolusaun konflitu (ezemplu, mediasaun DNTPSC nian, ka orgaun ad hoc ida hanesan Lembaga Kesaksian Hak Adat iha Indonesia). 5

9 B. Introdusaun: Opsaun polítika sira ba Regulamentasaun Rai komunidade nian iha Timor-Leste I. Kontextu no Background Iha 10 Marsu 2010, Konselho de Ministros aprova ona esboso lei rai ida ba Timor- Leste. Esboso lei ne e, nebé orasne e sei debate hela iha Parlamento Nacional, estabelese kuadru legal ida ba rekoñesimentu no entrega direitus proprietario dalauluk ba rai iha Timor-Leste. Kapítulu V Lei Rai trata kona-ba asuntus rai komunidade nian. Ministério da Justiça husu ona tulun husi Banku Mundial ni-nia programa Justisa ba Ema kiak (Justice for the Poor) atu dezenvolve opsaun polítika sira ba implementasaun Kapítulu V. 7 Governo Timor-leste maka sei determina karik implementasaun sei akontense liu husi Ordem Administrativa, dekreto lei ou lei ketak ida ba rai komunitaria. Hare ba importansia husi assuntos no presija tebes konsesu politika neebe forte hodi lei neebe bele effeitivo, no bele mos konsidera katak rai komunidade sei regulariza atravez lejislasaun neebe ketak. Dokumentu ne e iha parte 2: Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V. Asuntus no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V. Dokumentu ne e bazeadu ba: Investigasaun komparativu nebé Banku Mundial halo ona iha ambiente poskoloniál no ambiente pos-konflitu sira. 8 Peskiza signifikativo halao principalmente halao husi autor husi notas nee. 9 Investigasaun iha Timor-Leste halao husi membrus ekipa Justice for the Poor Timor-Leste kona ba komunidade and relasaun investidores Iha probabilidade katak sei iha regulamentu implementasaun ida kona-ba Kapitulu V Lei Rai ne e. Forma loloos regulamentu ne e nian dekretu-lei ida, orden administrativa ida ka lei parlamentar ida Governu Timor-Leste mak sei determina. 8 Material ne e inklui peskiza nebé halo husi programa Justisa ba Ema kiak /Justice for the Poor. 9 Hare Fitzpatrick, Daniel and Susana Barnes " The Relative Resilience of Property: First Possession and Order without Law in East Timor", Law & Society Review, Volume 44, Number 2 (2010), pp ; Fitzpatrick, Daniel, Andrew McWilliam and Susana Barnes, "Policy Notes on Customary Land in Timor Leste", East Timor Law Journal December Publikasaun hirak nee bazeia ba peskiza neebe halao tuir Australian Research Council Discovery Project DP "Waiting to Law (Hein ba Lei): Land, Custom and Legal Regulation in Timor Leste"(Rai,Kostume, regulamento legal iha Timor-Leste) Investigadores Principal - Daniel Fitzpatrick and Andrew McWilliam). 10 Resultado husi peskiza sei publika separamente iha fulan hirak tuir mai. 6

10 Konsultasaun iha Timor-Leste kona-ba Kapítulu V lei rai nian iha forma husi sorumutu balun husi membro organizasaun sosiedade sivil neebe iha dili no mos enkontro balun ho diresaun nasional terras e propriedade. 11 II. Nesesidade ba Regulamentasaun Rai komunidade nian ida Konstituisaun Timor-Leste rekoñese direitus privadus ba propriedade enkuantu proteje mos direitus ba patrimóniu kultural, sustentabilidade ambiental no práikas tradicionais neebe la-diskriminatívu. 12 Atu implementa direitus propriedade no protesaun iha área rural sira, Kapítulu V estabelese sistema propriedade komunidade ida no zona protesaun komunitárias. Presiza regulamentu seluk tan atu implementa Kapítulu V. Regulamentus kona-ba rai komunidade nian esensiál tebe-tebes atu hasoru ou kondiz ho prioridade nasional governu Timor-Leste (GoTL) nian, inkluzivamente prioridades bot rua ba 2009 no 2010: seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural. Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku GoOTL nian ba defini vizaun ida ba ekonomia iha 2030 nebé: Timor-Leste sei sai auto-sufisiente iha ai-han, no sei produz produtus agríkolas lubuk ida ba merkadu mundial sira. 13 Timor-Leste sei promove dezenvolvimento iha area rurais no urbano atu prevene dezekilibrio rejionais no sosiais. 14 Plano Dezenvolvimentu Estratéjiku GOTL nian mos temi nesesidade atu reforma lei rai sira, inkluzivamente iha relasaun ho rai ba to os ka natar tuir prátika Kostumeiro sira. 15 Banku Mundial identifika ona nesesidade atu trata asuntus rai no propriedade nudar pasu prinsipal ida hodi hamenus kiak iha área rural sira no hadia seguransa aihan. 16 Iha nesesidade urjente ida ba serteza legal nebé relasiona ho nain ba rai rural, mekanizmus ba investidores atu buka asesu ba rai rural, no salvaguarda sira relasionadu ho ai-han no siguransa ba meios vida moris iha distritu rural sira. Nesesidade ne e mosu tanba: Rai rural barak liu iha Timor-Leste mak ema okupa tuir prátika Kostumeiro /tradisional. 11 Minutos husi sorumutu no enkontru sira disponivel tuir pedidu. 12 Haré tan Parte 3 iha kraik ba rezumu ida kona-ba provizaun Konstitusional relevante sira. 13 On the Road to Peace and Prosperity: Timor Leste's Strategic Development Plan , Rezumu: Gabinete Primeiro Ministro nian, 7 Abril 2010, p Ibid. p On the Road to Peace and Prosperity: Timor-Leste's Strategic Development Plan , Rezumu: Gabinete Primeiro Ministro nian, 7 Abril 2010, p World Bank, Timor Leste Economic and Social Development Brief, August 2007, disponível iha p, p

11 Planu sira GoTL nian atu aumenta investimentus iha área turizmu no agronegósiu iha setor rural eziji kuadru legal sira atu hasae serteza no prevene konflitus ka explorasaun. 17 Konstituisaun republika Timor-Leste sublinha responsabilidade husi parte estado atu promove investimento nasional no estabele kondisaun atu attrai investimento estrajeiro/externa. 18 Parte interesado barak iha area rural haklaken katak sira hein ba lejislasaun atu identifika direitos no responsabilidade relasiona ho rai, partikularmente em termos de jestaun konflitos no sustentabilidade meio ambiente. Regulamentu legal ba rai komunidade nian sei tulun hodi alkansa prioridade nasional no meta relasiona ho seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural. Regulamento refere bele tulun iha jestaun migrasaun rural-urbanu. regulamento refere bele hamenus inserteza no poténsia ba konflitu iha distritu rural balun. Regulamento refere bele hadia kapasidade komunidade lokal sira nian atu maneja sira-nia rai no empeña iha forma sustentável no partisipativu dezenvolvimentu agrikultura nian. Regulamento refere bele tulun garante asesu seguru ba rai, atu nuné fo seguransa ai-han no meius vida moris ba ema kiak sira no grupu vulnerável sira. Risko no potensia armadilha husi regulamento Inkuanto iha numero potensia vantajen husi regulamento, iha mos posivel hanesan armadilha no risko inerente iha proses. Sira nee inklui: Implementasaun husi lei ba rai bele lori ba reinstalasaun no deslokamento husi komunidade ba interese dezenvolvimento; Definisaun husi komunidade bele lori ba ekslusaun husi grupo tradisionalmente marjinalizado husi strutura poder lokal, hanesan feto no etniko minoridade; Formalizasaun husi titlu ba rai bele sistematikamente nega direitos ba rai hanesan ba grupo marjinalizado; Regulamento ba rai komunidade parese sei iha rejistensia husi membro balun husi komunidade neebe hare regulamento estado hanesan interfere ho moda tradisional kona ba jestaun ba rai. Lei rekizita kapasidade neebe estado neste momento falta. Por exemple, iha aktual projeto lei ba rai aktividade ekonomia terseira parte iha rai komunidade sei labele halo sem konsultasaun ho komunidade. Kapasidade preseija tebes hodi informa komunidade kona ba sira nia direito no obrigasaun, atu garante katak konsultasaun lolos halo duni iha maneira neebe inklusivo. Katak aktividade mak halao tem que sustentavel, la diskriminatorio no baze ba 17 Pur ezemplu, iha liu 100,000 ha rai rural mak aloka ona ka Reservados ona dezenvolvimentu biokombustível tuir Memorandu Entendimentu entre investidor estranjeiru sira no ajénsias governu Timor-Leste nian. Maibé la iha lei kona-ba nain no direitus asesu ba rai nebé aloka ona ba tipu dezenvolvimentu sira ne e. 18 Seksaun 140 8

12 modelo vida moris no asseso ba rekurso naturais. Kapasidade estado nian hodi tau matan no garantia hodi alkansa standard nee limitado tebes. Ida nee hamosu risko ba eksploitasaun ba rai komunidade husi terseira parte. Kapasidade no mandato husi DNTPC sai kritiko tebes ba sukseso ba rejime jestaun rai. Se implementasaun regulamento komplicado liu, ida nee possivelmente aumenta prosesamento tempo no hamenus transparansia no akontabilidade. Regulamento inklui reikeremento spesifiko antes intervensaun husi terseira parte bele impede investors privado serviso hamutuk ho komunidade. Presija mos nota katak sei dauk iha politika tomak kona ba rai iha Timor-Leste no katak koordenasaun intra-ministerial importante tebes hodi garante katak regulamento kampativeis no apoio mutuo. 9

13 C. Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V I. Rekizitus kunsultasaun no Prinsípius Experiénsia komparativu sujere makás katak parte interesadu Timoroan sira tenki lidera no hola parte iha prosesu dezenvolvimentu, selesaun no implementasaun opsaun sira ba implementasaun Kapítulu V. Implementasaun Kapítulu V sei la hetan susesu bainhira la iha prosesu konsultasaun no partisipasaun efikáz ida, nebé tenki involve rai-nain sira, grupu komunidade sira, sosiedade sivil no ajénsia relevante sira governu nian. Seksaun ida ne e fo sujestaun balun kona-ba prinsipius no prosesus nebé relasiona ho dezenvolvimentu no implementasaun regulamentu rai komunidade nian iha Timor-Leste. Orientasaun tuir mai fo kuadru ida ba partispasaun públiku sei mai no konsultasaun iha relasaun ho polítika rai komunidade nian. Konsulta sira tenki inkluzivu no konkluzivu. Objetivu konsultas hotu-hotu nian tenki atu identifika uluk opsaun sira iha nebé ezisti konsensus barak liu. Konfiansa nebé hetan ona husi pasu Ida uluk tuir mai bele uza atu garante negosiasaun nebé suseso ba opsaun sira nebé kontensiozo liu. Halo prosedimentus administrativus nebé lo os sei importante hanesan ka importante liu fali hakerek "prátika diak liu"lejislasaun. II. Mapeamentu parte interesadu no Identifikasaun Prinsipiu Komún sira ba Diskusaun Prosesu partisipasaun no konsultasaun tenki hatama mapeamentu parte interesadu kona-ba pontus akordu no dezakordu nian ba implementasaun Kapítulu V. Mapeamentu parte interesadu inklui identifikasaun (1) konstituentes ba konsensus, no (2) prinsipiu komún sira iha nebé sei bazeia diskusaun seluk tan entre parte interesadu sira. Identifikasaun prisipiu komún sira ba diskusaun parte interesadu nian bele hahú ho provizaun sira Konstituisaun nian tuir mai. Ema hotu-hotu iha direitu ba propriedade... (Artigu 54). Rekursu rai leten nian, rai okos nian, bee territoriál, plataforma kontinentál no zona ekonómiku eskluzivu, ne ebé importante ba ekonomia, ne e Estadu nia propriedade ne ebé tenke utiliza iha forma lolos no hanesan de it ba ema hotuhotu, tuir interese nasionál (artigu 139 (1)). Aproveitamentu rekursu naturál sira tenke haree didi ak mós ba ekilíbriu ekolójiku no sees husi destruisaun ba ekosistema sira (artigu 139 (3)). 10

14 Organizasaun ekonómiku Timór-Leste nian hatúr iha konjugasaun forma komunitária sira ho liberdade ba inisiativa no jestaun emprezariál ( Artigu 138). Ema hotu iha direitu atu goza no harii kultura hanesan nia obrigasaun atu haburas, defende no mós fó valór ba patrimóniu kulturál (Artigu 59 (5)). Estadu tenki fó-sai buat ne ebé mak sei halo atu defende natureza maibé sei hodi hala o mós nia ekonomia. (Artigu 61(3)). Estadu rekoñese no valoriza norma no lisan rai-timór nian ne ebé la ós kontra Lei-Inan no mós lejizlasaun seluk tan ne ebé ko alia kona-ba direitu ne ebé mai husi lisan no toman. (Artigu 2 (4)). Sidadaun hotu-hotu iha direitu atu partisipa iha vida polítika no ba asuntu públiku nian iha rai laran. (Artigu 46 (1)). Partisipasaun diretu no ativu hosi feto no mane sira iha moris polítika nian nu udar kondisaun no instrumentu fundamentál ba konsolidasaun sistema demokrátiku ninian. (Artigu 63 (1)). 1. Áreas Akordu Parte Interesadu Nian Provizaun Konstitusional sira ne e hatudu áreas akordu nian nebé relasiona ho regulamentu rai komunidade nian. Partikularmente, parese iha akordu luan ida katak: Tenki asegura direitus hotu-hotu ba propriedade, no inklui asesu ba rai ba ema kiak. Seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural tenki sai prioridade nasional ida. Dezenvolvimentu rai rural tenki bazeadu ba prinsípius sustentabilidade ambiental no kultural. Regulamentu rai rural nian tenki bazeadu ba prinsípius partisipasaun no demokrasia. Rai estado nian tenki uza ho forma justu no ekitativu tuir interese nasional sira. Jetaun rai rural tenki hatama referénsia kona-ba norma no kostumi tradisional sira. Komunidade lokal ida bele atua nudar forma organizasaun emprezarial ida. 11

15 2. Áreas Dezakordu Parte Interesadu Nian Bazeadu ba konsultas no diskusoens too ohinloron, parese iha pontu signifikativu dezakordu nian nebé relasiona ho regulamentu rai komunidade nian. Pontu dezakordu sira ne e mak hanesan sira tuir mai: Iha kazus rai nebé Estadu no mos komunidade lokal ida iha Timor-Leste reklama. Grupus balun ható ona preokupasaun katak Estadu bele falta insentivus atu defini no halo demarkasaun ba áreas rai estadu nian ho presizaun natón atu prevene disputa seluk tan. Prosesu konsultasaun no partisipasaun hetan tiha kritika husi organizasoens sosiedade sivil balun, partikularmente iha relasaun ho buka opiniaun rai-nain rural sira rasik. Donativus rai balun ba agro-negósiu sai kontroversial, la iha kálkulu klaru kona-ba kustu no benefísiu komunidade nian sira. Iha ona apelu ba moratóriu kona-ba dezenvolvimentu komersiál iha distritu rural sira. Estatutu legal relasionamentu entre direitu individual no direitus komunidade nian ba rai la nesesáriamente hetan akordu, ho parte interesadu balun sujer nafatin rekoñesimentu ba direitu individual deit. Feto sira-nia direitus ba rai iha sistemas Kostumeiro barak parese sai subsidiáriu ba direitus mane sira nian, no maiski la iha proposta prátiku klaru sira atu implementa obrigasoens atu garante formas kostumi nian nebé ladiskriminatóriu. 3. Konsultasaun Parte Interesadu: Dalan ba Oin Pasu sira tuir mai bele útil atu konfirma áreas akordu nian, no atu hamenus ámbitu (lingkup) dezakordu nian iha relasaun ho polítika rai komunidade nian. Auditoria ba konsultasaun sira uluk. Prosesu Ita Nia Rai involvidu tiha iha prosesu konsultasaun ida iha distritus lubuk ida. Iha tiha mos workshops lubuk ida nebé relasiona ho implementaasaun Kapítulu V lei rai nian. Auditoria ida ba konsultasaun sira ne e sei deskata areas akordu no dezakordu nian seluk tan, no mekanizmu potensial sira atu hetan kompromisu no konsensus. 19 Formasaun planu konsultasaun ida. Planu konsulta ida bele inklui tradusaun no diseminasaun dokumentu opsaun polítika ne e, preparasaun opsaun alternativu ida no dokumentu diskusaun nian husi adekuadamente rekursu konsorsiu sosiedade sivil, dezenvolvimentu material informasaun nian ba diseminasaun husi meiu-komunikasaun diak ida ba audiénsia alvu hotu-hotu, no mekanizmus atu hetan no hatama komentárius husi parte interesadu hotuhotu. 19 Funsasaun Haburas, por exemplo, atualmente implementa projeito matadalan ba rai identifika komunidade nia preokupasaun sobre rai no support komunidade iha advocacy ba rai iha sukos

16 Provizaun ba finansiamentu ba planu konsultasaun. Importante katak tenki determina kustus tomak ba planus hotu-hotu no identifika konstribuisaun governu Timor-Leste nian iha forma sasán no osan. Tenki konvoka konsorsiu doadores Ida atu selu défise implementasaun hotu-hotu. Provizaun akonsellamentu husi ema matenek. Tenki konvida advogadu no krítiku sira ba modelu internasional sira nebé aprezenta ona iha dokumentu opsaun polítika sira ba Timor-Leste atu fo palestra públiku no atu fo konsellu ba parte interesadu sira, inkluzive ofisial no líder polítiku sira. Timor-Leste ninia ema matenek sira iha área lei Kostumeiro no formal tenki involvidu atu fo konsellu ba parte interesadu sira, ofisial sira no polítiku sira hanesan meius apropriadu. Identifikasaun asuntu prioritáriu sira. Identifikasaun asuntu prioritáriu sira bele fokaliza ba (1) definisaun no demarkasaun rai estadu nian, (2) prosesu sira no kapasidade ba delimitasaun zona propriedade komunidade nian sira, no (3) sansaun no insentivu sira nebé presiza ba protesaun efikáz ba komunidade tuir Kapítulu V. 4. Dezenvolvimentu no Implementasaun Opsaun sira Kapítulu V nian: Dalan Ba Oin Iha limites ba efikásia lei sira nian, partikularmente iha ambiente pos-konflitu sira. Iha ami-nia hanoin, dezenvolvimentu no implementasaun opsaun sira Kapítulu V nian sei la efikáz bainhira la iha: Prosesu mapeamentu parte interesadu seluk ida tan, no konsulta planeadu sira nudar temi ona iha leten. Prosesu konsulta entre-governu ida atu garante entendimentu, sensibilidade no aseitasaun ba prosesu sira Kapítulu V no atu prevene inkonsistensia ho lejislasaun relevante. Planu implementasaun ida atu identifika área prioridade sira ba treinamentu, Rekursos no kapasitasaun. Planu implementasaun ida hodi identifika area prioridade ba treinamento, rekursos, no kapasitasaun ba estado no laos parte interesado. Programa finansiadu ida atu tulun kapasitasaun, aumenta-sensibilizade no monitorizasaun no avaliasaun. Iha dúvida uitoan katak introdusaun lei ida kona-ba rai komunidade nian sei iha konsekuénsias nebé la espera atu mosu, no dala ruma sei la konsege hetan ni-nia objetivu sira. Lei ne e sei forma parte husi negosiasaun lokal no adaptasaun sira nebé relasionadu ho rai, ho poténsia atu fo benefísiu ba ema sira ho informasaun no asesu barak liu ba instituisaun sira estadu nian. Bainhira bele, prinsípius orientador ba formulasaun legal tenki involve: 13

17 minimalista no Intervensaun inkremental, ho énfaze ba kriasaun espasu legal ba prosesu lokal nebé dura kleur; no Prinsipius "Do no harm/keta halo aat", ho énfaze ba protesaun grupu vulvnerável sira husi riskus explorasaun no hadau rai. Tanba regulamentu rai komunidade nian involve profundamente arraigados sosial no konsekuénsias polítiku, sujere mos atu lei parlamentar ida em vez de regulamentu ezekusaun ida bele fo meiu apropriadu ida ba konsulta efikáz no harí konsensu. 14

18 D. Asuntus no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V I. Introdusaun Iha Konstituisaun Timor-Leste ema hotu-hotu iha direitu ba propriedade... (Artigu 54). Ema hotu iha direitu atu goza no harii kultura hanesan nia obrigasaun atu..., defende... patrimóniu kulturál (Artigu 59(5)). Estadu tenki fó-sai buat ne ebé mak sei halo atu defende natureza maibé sei hodi hala o mós nia ekonomia (Artigu 61(3)). Estadu rekoñese no valoriza norma no lisan rai-timór nian ne ebé la ós kontra Lei- Inan no mós lejizlasaun seluk tan ne ebé ko alia kona-ba direitu ne ebé mai husi lisan no toman. (Artigu 2 (4)). Kapítulu V lei rai nian rekoñese direitus ba propriedade iha zona protesaun komunitária ida, enkuantu proteje direitus ba patrimóniu kultural, sustentabilidade ambiental, no normas konsuetudináriu la-diskriminativu. Formulasaun no implementasaun Kapítulu V pretende atu hamenus riskus nebé dezenvolvimentu mak estadu suporta sei hamosu iha distritu rural sira nebé la iha apoiu ka akordu husi rainain lokal sira. Regulamentu ida atu implementa Kapítulu V bele benefisia husi experiénsia komparativu no lisaun sira nebé aprende ona, enkuantu tau mos iha konsiderasaun karateristika kultural no sosial sira nebé distintu Timor-Leste nian rasik. Parte interesadu prinsipal sira Timor nian tenki hatene didiak Backgroud no konseitu fundamental sira kona-ba opsaun sira nebé dezenvolve ona husi kontextu komparativu sira seluk. Nasaun rua em partikular be sai fonte útil ba opsaun polítika sira no fonte ba lisaun sira nebé aprende ona ba Timor-Leste: Moçambique tanba nia nudar ex-kolónia Portugal nian ida nebé foin sai husi funu no inklui mos forma jestaun rai Kostumeiro nebé uza iha fatin barak. Nia mos nudar parte komunidade internasional Lusófona, no akomoda tiha ema Timor barak durante okupasaun Indonézia nian. Kapítulu V inklui elementus no definisoens nebé mai husi lei rai Moçambique nian. Indonesia tanba ofisial rai Timor nian treinadu ka bele treinadu,iha formas administrasaun rai Indonesia nian. Nia mos nudar viziñu ida no parseiru komérsiu prinsipal Timor-Leste nian. Dokumentu ne e hatama referénsia lubuk ida kona-ba leis rai komunidade Moçambique no Indonesia nian. Nia bazeia ba experiénsia kompartativu sira husi Áfrika du Sul, Botswana, Tanzania, Papua Nova Giné no Fiji. Nia mos identifika sirkunstánsia sira nebé espesífiku ba Timor-Leste nebé bele eziji adaptasaun opsaun komparativu sira, ka dezenvolvimentu opsaun foun sira. II. Identifikasaun Zonas Propriedade Komunidade Nian no Propriedade Komunidade Nian Esbofo lei ba rai fornese ba zona protesaun komunitaria no propriedade komunitaria, inkuanto halo konsesaun ba differensia iha skala no atributo ba nee. Embora 15

19 distinsaun iha konseito claro tebes haklaken iha lei ba rai,tau konseito iha pratika sei sai aspeito neebe defisil tebes ba implementasaun lei. Assuntos hanesan se los maka komunidade saida deit maka bele no labele kualifika sai habesan propriedade komunitario no zona protesaun komunitaria no se maka deside assuntos nee sai hanesan pontus kontensiozo. In kondisaun neebe kapasidade estado nia limitado, iha risko katak rejime estabelese atu implementa kapitulo V sei rezulta disapropriasaun ba komunidade tradisional. 1. Definisaun kona-ba komunidade ida Projetu Lei Rai la defini komunidade ida ba propózitus Kapítulu V nian. Opsaun sira ba definisaun komunidade inklui: (a) Definisaun luan ida (hanesan iha Moçambique). Pur ezemplu, Lei Rai 1997 Moçambique nian fo definisaun tuir mai: Komunidade nudar klibur familia ida no ema sira nebé iha interese hamutuk kona-ba rai hela fatin, rai ba to os no natar, rai nebé ema kuda ka la kuda ai-han ruma, ailaran sira, fatin sira nebé relevante tuir kultura, áreas nebé iha signifikánsia ritual, fatin hein balada ba, be-moris sira, áreas ba expansasaun ka áreas ho rekursu natural sira nebé pertense ba populasaun tomak no presiza tebe-tebes ba sira-nia subsisténsia. (b) Definisaun ida limitadu ba grupu Kostumeiro sira (hanesan iha Indonesia). Pur ezemplu, Regulamentu Ministerial 5/1999 Indonesia nian kona-ba direitu Kostumeiro sira ba propriedade komún (hak ulayat) defini lei Kostumeiro komunidade ida nudar: Grupu ema ida nebé halibur iha estrutura lei Kostumeiro ida nudar membrus hanesan ba komunidade legal ne e liu husi hela fatin komunal ida ka liu husi desendénsia. (c) La iha definisaun ruma. Bainhira koalia ho forma estritu, implementasaun Kapítulu V la eziji definisaun ida kona-ba komunidade tanba nia inklui definisaun sira kona-ba zonas protesaun komunidade no propriedade komunidade nian. Bainhira la iha definisaun ruma bele hamosu inserteza kona-ba ámbitu no aplikasaun Kapítulu V. Definisaun luan ida sei reflete diversidade Timor-Leste nian, no evita limites nebé la pretende halo kona-ba protesaun komunidade. 20 Maiski grupu Kostumeiro sira mak parte se sai foku Kapítulu V nian, maibé definisaun limitadu ida bele hamosu konflitu ho ema sira nebé foin mai iha distritu Kostumeiro sira, no prevene grupu sira hanesan agrikultores atu negosia hamutuk ho investidor sira husi railiur. Lakon ou serteza hotu-hotu nebé mosu husi definisaun luan ida bele kontrabalansu ho metodolojia preciso ida ba delimitasaun komunidade (haré tan iha kraik). 20 Definisaun kona-ba komunidade ida bele la limitadu ba área territorial ida nebé iha nível suco ka nível kraik liu, nudar previstu ona iha Mozambique, tanba área Kostumeiro sira iha Timor Leste bele luan liu baliza suco nian no dala-barak la-kontijiou. 16

20 2. Hetan Estatutu legal nudar Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária Regulamentu ne e sei presija atu konfirma forma rekoñesimentu ba zona protesaun komunitária ida, ka área propriedade komunidade nian ida. Opsaun sira ne e hatama rekoñesimentu tanba implikasaun automátiku lei nian, no rekoñesimentu liu husi delimitasaun komunidade no/ka aprovasaun administrativu. (a) Rekoñesimentu liu husi implikasaun automátiku lei fo estatutu legal ba zona protesaun komunitária ida ka área propriedade komún ida antes prosesu delimitasaun ka aprovasaun administrativu. Pur ezemplu, Lei Rai 1997 Moçambique nian prevé katak bainhira la iha títulu ida nebé Servisus Kadastre Públiku hasai sei la prejudika direitu ba utilizasaun rai no benefísiu nebé komunidade ida hetan liu husi okupasaun tuir prátika Kostumeiro sira (arts. 12, 13). 21 Rekoñesimentu tanba implikasaun automátiku lei evita prejuízu potensiál ba direitus komunidade nian bainhira atividade ekonómika akontese molok halo delimitasaun ba zona propriedade komunidade ka área propriedade komunidade nian. Nia mos evita posibilidade katak delimitasaun komunidade sei la akontese ho forma oportunu. (b) Rekoñesimentu tanba delimitasaun komunidade no/ka aprovasaun administrativu fo estatutu legal ba zona propriedade komunidade ida ka área propriedade komunidade ida bainhira halo ona demarkasaun ba rai ne e no rejista didiak ona detalles komunidade nian. Rekoñesimentu tanba delimitasaun komunidade hamenus posibilidade atu atividade ekonómika sira terseira parte nian sei hahú sein koñesimentu katak área nebé refere ba hatama propriedade komunidade nian ka zona protesaun komunitária ida. Rekoñesimentu tanba implikasaun automátiku lei bele kombina ho prosedimentus ba delimitasaun komunidade no/ka aprovasaun administrativa. 22 Opsaun ida ne e iha vantajen atu evita prejuízu ba komunidade ida nebé seidauk submete ba delimitasaun ka aprovasaun, enkuantu fo mos serteza legal (kepastian hukum) liu husi prosesu delimitasaun ka aprovasaun ida. 3. Periodu Tempu no Prova ba Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária Iha risku ida katak atividade ekonómika terseira parte nian, ka dezenvolviemtnu ba finalidade públiku nian iha rai estadu nian, sei akontese iha área rural sira molok identifikasaun ba zona protesaun komunitária ida ka área propriedade komunidade nian ida. Estatutu legal atividade ekonómika ida nian ka dezenvolvimentu ba finalidade públiku nian bele afetadu se la kumpri obrigasoens atu fo protesaun tuir 21 Haré mos Artigu 9 Regulamentu Lei Rai 1998 Moçambique nian. 22 Pur ezemplu, Akta Inkorporasaun Grupu Rai /Land Groups Incorporation Act 1974 Papua Nova Giné nian permiti Arkivista atu lakohi rejista grupu rai inkorporadu ida se nia la satisfeitu katak karaterístikas grupu nian provizóriu nuné, la klaru ka duvidozu katak grupu ne e la iha natureza korporasaun nian (s 5). 17

21 Kapítulu V tanba seidauk identifika ho forma oportunu (tepat waktu) propriedade komunidade ka zona protesaun komunitária. Importante ba serteza investimentu nian katak regulamentu ba implementasaun ba Kapítulu V hari prosedimentu sólidu ba identifikasaun propriedade komunidade no zona protesaun komunitárias ho forma oportunu. Opsaun regulatóriu potensial sira nudar resposta mak hanesan: Prezunsaun ida katak rai hotu-hotu nebé hela iha limite vila/sidade ida nian tama iha zona protesaun komunitária ida laran eseptu prova kontráriu. Rekizitu ida katak atividade ekonómika hotu-hotu Terseira parte nian iha limiti vila/sidade nia liur, ka dezenvolvimentu iha rai estadu nian, tenki presede ho zona protesaun komunitária no prosesu delimitasaun propriedade komunitária ida. Ezisténsia zona protesaun komunitária ida la afeta direitus ba propriedade imóvel. Nia impulsiona deit obrigasaun protetivu sira nebé relasiona ho konsultasaun, sustentabilidade no la-iha -diskriminasaun. Prezunsaun ida la nesesariamente inkonsistente ho Konstituisaun Timor-Leste nian, inkluzive provizaun katak rekursus rai-leten nian, rai-okos... ne ebé importante ba ekonomia, ne e Estadu nia propriedade... (Artigu 139). Prezunsaun ne e iha konsekuénsias iha termus obrigasaun Estadu nian atu fo protesaun, no la os iha termus direitus ba rai ka rekursus naturais. Rekizitus obrigatóriu sira ba delimitasaun atu halo uluk atividade ekonómika terseira parte nian, ka propózitu públiku nebé dezenvolve iha rai estadu nian, bele halo efeitu hanesan ho aproximasaun prezuntivo ida, ho kondisaun katak obrigasaun atu prova faktu la monu ba aplikantes hanesan komunidade. Rekizitus obrigatórius delimitasaun nian bele limitadu ba áreas nebé submete ba dezenvolvimentu, ho regulamentu loke hela posibilidade ba propriedade komunidade ka zona protesaun komunitária luan liu ida. Iha prátika parese atu halo tuir obrigasoens fo protesaun bazeadu ba Kapítulu V sei depende ba perguntas sira (1) sansaun no ezekusaun, no (2) kapasidade institusional, aseitasaun no rekursus, em vez de formulasaun akurat ba impulsionador sira ba propriedade komunidade nian ka delimitasaun zona protesaun komunitária. Presija delimitasaun opportuna tem aseitavel husi Ajénsias relevantes hotu-hotu governu nian se hakarak implementa Kapítulu V fo forma efikáz. Iha kontesto implementasun atual, sansaun no ezekusaun no kapasidade institutional ministerio da justisa, no em partikular DNTPC, hanesan mos koordenasaun entre ministerial no presija tebes supporta atu haforsa implementasaun neebe effetivo Dokumentu ida ne e aprova kombinasaun prezuntivo no rekizitu prosedimentu sira ba delimitasaun ba propriedade komunidade nian no zona protesaun komunitárias iha kontextu atividade ekonómika terseira parte nian ka dezenvolvimentu ba objetivu públiku nian. Nia sujere programa ida nebé tau alvu ba aumenta sensibilidade no treinamentu hodi inkopera mekanismo delimitasaun tama ba prosedimentu governo nian ba investimentu no dezenvolvimentu ba propózitu públiku nian.treinamento no kapasitasaun ba organizasaun sosiedade sivil hodi halo sira nia papel hanesan intermediario entre governo no komunidade partikularmente sai importante tebes. 18

22 4. Elijibilidade atu aplika ba Protesaun Komunitária ka Delimitasaun Propriedade Komunitária. Maiski regulamentu bele permiti delimitasaun obrigatóriu atu halo antes atividade ekonómika terseira parte nian ka dezenvolvimentus ba propózitu públiku nian, maibé nia tenki defini mos elijibilidade atu husu delimitasaun rasik. Em jeral, opsaun sira inklui rekerimentu husi komunidade ida, ka DNTPSC. Tanba ne e regulamentu bele deklara katak: Rekerimentu sira ba delimitasaun zona protesaun komunitária ida ka área propriedade komunidade nian ida sei halo husi komunidade,, ka Direcção Nacional de Terras, Propriedades e Serviços Cadastrais mak sei halo. Regulamentu ne e bele mos hatama referénsia ba rekerimentu ne e husi "parte interesadu ruma", atu permiti organizasaun sosiedade sivil ou investidores sira atua hodi naran komunidade rai-nain ida nian. Opsaun ida ne e bele la nesesáriu tanba organizasaun sosiedade sivil bele fo konsellu ho tulun komunidade ida atu hato o ninia rekerimentu rasik. Aplikasaun ida so bele halo wainhira komunidade konkordansia ba aplikasaun refere. 5. Prioritizasaun ba áreas delimitasaun nian. Prioritizasaun ba areas ba delimitasaun zona protesaun komunitária or propriedade komunidade nian bele útil atu evita sobre-karrega kapasidade institusional, enkuantu satisfáz mos ezijénsias atual sira ba atividade ekonómika terseira parte nian iha áreas balun. Opaun sira inklui prioritizasaun: (a) Bazedu ba rekerimentu husi komunidade ida; (b) Iha limiti vila/sidade ida nia liur iha nebé Estadu ka investidor ida hakarak hahú atividade ekonómika foun ka projetu ka planu dezenvolvimentu sira; ka 23 (c) Iha limiti vila/sidade nia liur iha nebé iha konflitus kona-ba baliza rai nian. Haluan prioritizasaun ba delimitasaun komunidade nian ba áreas iha nebé ezisti konflitus, hanesan iha kazu Moçambique nian, bele la apropriadu tanba poténsia iha Timor-leste ba konflitu entre komunidade balun neebe kauza ou agravado husi proseso delimitasaun komunitaria. Atu fo prioritizasaun ba delimitasaun bazeadu ba rekerimentu, ka ba áreas nebé antisipa tiha ba dezenvolvimentu, sei permiti DNTPSC no atór relevante sira seluk atu konsentra sira-nia rekursus no aumenta oportunidade ba delimitasaun à tempu. Sei iha nesesidade ba mekanizmus atu garante transparénsia, konsultasaun no akontabilidade iha prosesu prioritizasaun. 6. Prosedimentus ba zona protesaun komunitária ka delimitasaun propriedade komunitária Artigu 23 (4) esboso Lei Rai permiti iha sistema no prosesu demarkasaun ida ba zona protesaun komunitária sira atu reguladu husi estatutu ketak ida. Ba konsiderasaun konsisténsia nian, regulamentu ne e bele konfirma katak prosedimentu delimitasaun nian aplika ba zona protesaun komunitárias no mos propriedade komunidade nian, 23 Provizaun hanesan bele haré iha Aneksu Tékniku 1998 ba Regulamentus Lei Rai Mozambique nian. 19

23 enkuantu tau iha konsiderasaun diferensa sira iha eskala no atributus zona protesaun komunitária no propriedade komunidade nian. Prosedimentu ba delimitasaun bele impulsionadu husi estadu ka komunidade, ka inklui kombinasaun ida husi atores estadu no komunidade nian. Opsaun sira ne e mak hanesan (a) Delimitasaun husi ajénsia Estadu nian ida. Pur ezemplu, Akta Rai Indíjena/Native Lands Act Fiji nia eziji katak: Komisaun Rai Indíjena (kompostu ho Ministru) sei determina rai nebé mak nudar propriedade lejítimu no ereditáriu nain indíjena sira nian... Komisaun Rai Indíjena sei determina baliza no lokalizasaun rai sira nebé reklama ona no mos naran membrus komunidade nian nebé halo reklamasaun ne e (s.12). Iha Tanzania, Komisáriu Rai hasai sertifikadu rai suco nian ida ho forma preskritu ba suco ida-ida nebé marka ona ni-nia baliza (s.7 Village Land Act 1999). (b) Delimitasaun liu husi téknika partisipativu sira bazeadu iha komunidade. Pur ezemplu, Aneksu Tékniku 1998 ba Regulamentus Lei Rai Moçambique nian defini prosesu avaliasaun partisipativu ida, nebé defini nudar: Halibur informasaun nebé komunidade lokal ida fo kona-ba: (a) ni-nia istória; kultura no organizasaun sosiál; (b) utilizasaun rai no rekursus naturais seluk no mekanizmus ba ni-nia jestaun; (c) okupasaun espasu; (d) dinámika sira populasaun nian; (e) konflitu sira nebé bele mosu no mekanizmus atu rezolve sira... (Artigu 2 (6)). 24 Aneksu Tékniku Moçambique nian mos hatama provizaun sira nebé relasiona ho: Enkontru inisiál atu explika kona-ba propózitu no prosesu demarkasaun nian. Akordu kona-ba selu kustus demarkasaun nian. Preparasaun mapas utilizasaun no okupasaun rai komunidade nian, no identifikasaun baliza sira ho komunidade viziñu sira. Preparasaun mapa esbosu ida no relatóriu ho tulun asesór tékniku ida nebé iha koñesimentu báziku kona-ba survey. Aprezentasaun no aprovasaun ba mapa esbosu no relatóriu iha reuniaun nebé involve komunidade, administrador lokal sira no saseluk sira husi komunidade viziñu sira. Verifikasaun ba mapa esbosu no relatóriu husi Direcção Terras e Propriedades. Survey husi Direcção Terras e Propriedades bazeadu ba mapa esbosu no relatóriu. Hatama iha Kadastre Rai Nasional Iha Timor Leste definisaun avaliasaun partisipativu bele hatama halibur informasaun relasionadu ho áreas interese komún (ne e katak zona protesaun komunitária ica) no áreas utilizasaun hamutuk no fahe-ba-malu (ne e katak propriedade komunidade nian). 25 Haré arts. 5-13, Aneksu Tékniku 1998 ba Regulamentus Lei Rai Moçambique nian. 20

24 Iha Indonesia, Ministru Estadu ba Asuntus Rai/Xefe Ajénsia Rai Nasional ni-nia Regulamentu No nian kona-ba rai ulayat prevé katak realizasaun direitus komunidade nian ba rai kostumeiro sei halo tuir lei kustomeiro komunidade nian tuir regulamento legal ba area neebe preokupado (Artigu 2). Delimitasaun komunidade labele limitadu ba identifikasaun baliza kadastral deit. Vantajen delimitasaun komunidade liu husi avaliasaun partisipativu mak katak nia suporta Estadu ni-nia obrigasaun legal atu promove sustentabilidade ambiental no sósiu-kultural iha utilizasaun rekursus naturais no meios vida moris komunidade lokal ida-idak nian (Artigu 22, Lei Rai). Avaliasaun partisipativu mos permiti halo identifikasaun área esensial sira ba seguransa ai-han no sustentabilidade kultural, enkuantu fasilita mekanizmus ba parsearias ihanebé apropriadu ho investidor sira husi rail liur. Sei iha nesesidade ida ba programa treinamentu diak ida, apoiu no aumenta kumpriendesaun se regulamentu ne e adopta téknikas delimitasaun partisipativu. Karik opsaun diak liu mak delimitasaun partisipativu husi pesoal DNTPSC nian nebé treinadu hetan rekursus, no atua hamutuk ho programa Ita Nia Rai ou ho programa neebe hanesan. Proseso mos bele inklui organizasaun sosiedade sivil neebe treinado ona iha proseso partisipatorio ho papel fasilitador ba komunidade. 7. Distingi entre Propriedade Komunitária no Zonas Propriedade Komunitária Distinsaun entre propriedade komunidade nian no zona protesaun komunitária sira sei sai aspetu ida susar liu atu implementa Kapítulu V. Ámbitu áreas nebé tenki tama iha definisaun ba propriedade komunidade nian sei afetadu husi forsa mekanizmus protesaun nian nebé relasiona ho zona protesaun komunitária sira. Koalia em jeral, bainhira salva-guarda sira nebé aplika ba zona protesaun komunitária ida monus nesesidade atu iha definisaun luan ida ba propriedade komunidade. Kapítulu V elabora definisaun ba propriedade komunitaria nian no zona protesaun komunitária sira. Zona protesaun komunitária sira engloba áreas interese hamutuk sira ba komunidade ida. Propriedade komunidade nian rekere utilizasaun hamutuk no fahe-ba-malu, no organiza tuir prátika no kostumi lokal sira. Kapítulu V la fo lista ida kona-ba áreas nebé bele tama iha definisaun propriedade komunitaria nian. Opsaun sira atu halo tan distinsaun entre zona protesaun komunitária sira no propriedade komunidade nian mak hanesan: La iha tan elaborasaun atu mantein natureza fleksivel no inkluzivu definisaun sira nian iha Kapítulu V. Lista indikativu ida kona-ba tipu áreas nebé bele tama iha definisaun kona-ba propriedade komunidade nian. Hanesan ezemplu, regulamentu bele dehan katak: 21

REJIME ATU REGULA NA IN BA BENS IMÓVEIS NE EBÉ LAIHA DISPUTA

REJIME ATU REGULA NA IN BA BENS IMÓVEIS NE EBÉ LAIHA DISPUTA REJIME ATU REGULA NA IN BA BENS IMÓVEIS NE EBÉ LAIHA DISPUTA Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, iha artigu 54. 0 hametin ona katak sidadaun Timor oan hotu-hotu iha direitu atu sai na in privadu

Leia mais

Ekipa dezenvolve Kualifikasaun. Esperensia Dezenvolve Kualifikasaun Nasional no Kursu area Servisu Sosiàl Nivel de Juñu 2017

Ekipa dezenvolve Kualifikasaun. Esperensia Dezenvolve Kualifikasaun Nasional no Kursu area Servisu Sosiàl Nivel de Juñu 2017 Ekipa dezenvolve Kualifikasaun Esperensia Dezenvolve Kualifikasaun Nasional no Kursu area Servisu Sosiàl Nivel 3 29 de Juñu 2017 Introdusaun Servisu Sosiál Nivel III a) Prosesu dezenvolve kursu b) Objetivu

Leia mais

Timor-Leste MAIS CIDADANIA, MAIS DESENVOLVIMENTO. Mais e melhor intervenção local das Organizações da Sociedade Civil

Timor-Leste MAIS CIDADANIA, MAIS DESENVOLVIMENTO. Mais e melhor intervenção local das Organizações da Sociedade Civil MAIS CIDADANIA, MAIS DESENVOLVIMENTO Timor-Leste DCI-NSAPVD//3-8 Mais e melhor intervenção local das Organizações da Sociedade Civil Halo intervensaun lokál husi Organizasaun husi Sosiedade Sivil sai barak

Leia mais

REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE PARLAMENTU NASIONAL

REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE PARLAMENTU NASIONAL REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE PARLAMENTU NASIONAL ESTATUTU KONA BA GRUPU FETO PARLAMENTAR TIMOR-LESTE NIAN Halo alterasaun iha loron 12 fulan Marsu tinan 2008 Sei konsidera ba buat ne ebé mak hakerek

Leia mais

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO DISKURSU HOSI SUA EXCELENCIA PRIMEIRU MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO DISKURSU HOSI SUA EXCELENCIA PRIMEIRU MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO DISKURSU HOSI SUA EXCELENCIA PRIMEIRU MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO SEMINÁRIU HO OKASIAUN KONA BA INFORMASAUN 2 Jullu 2009 1 Ha u hakarak

Leia mais

MINISTÉRIO DA JUSTIÇA. Consulta Pública. Anteprojekto de Lei estabelese Regime Espesial hodi Define Titularidade ba Bens Imoveis (Lei de Terras)

MINISTÉRIO DA JUSTIÇA. Consulta Pública. Anteprojekto de Lei estabelese Regime Espesial hodi Define Titularidade ba Bens Imoveis (Lei de Terras) Consulta Pública Anteprojekto de Lei estabelese Regime Espesial hodi Define Titularidade ba Bens Imoveis (Lei de Terras) ONZE CAPÍTULOS: ESTRUTURA -OBJECTO E DEFINIÇÕES -DISPOSIÇÕES GERAIS -POSSE -USUCAPIÃO

Leia mais

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁL SUBMISAUN: EZBOSU LEI IMPRENSA VERSAUN DAHULUK

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁL SUBMISAUN: EZBOSU LEI IMPRENSA VERSAUN DAHULUK JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁL SUBMISAUN: EZBOSU LEI IMPRENSA VERSAUN DAHULUK BA PARLAMENTU NASIONÁL REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE (RDTL) 2014 Lia-makloken

Leia mais

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 47/2017 de 2 de Agosto REGULAMENTO SOBRE OS PROCEDIMENTOS DE CONSULTA PÚBLICA E REQUISITOS DURANTE O PROCESSO DE AVALIAÇÃO AMBIENTAL de 2 de Agosto

Leia mais

[SCAN HUSI FOTOKOPIA]

[SCAN HUSI FOTOKOPIA] REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE MINISTÉRIO DA JUSTIÇA Direcção Nacional de Terras, Propriedades e Serviços Cadastrais Opsaun ba Politikas hodi Resolve Kestaun Rai no Propriedade iha Timor-Leste [SCAN

Leia mais

Reforma Polísia no Jéneru

Reforma Polísia no Jéneru Nota Prátika 2 Pakote Informasaun kona-ba Jéneru no SSR Reforma Polísia no Jéneru KONTEÚDU Tanba sá mak jéneru importante ba reforma polísia? Oinsá jéneru bele integra ba reforma polísia nian? Dezafiu

Leia mais

Relatóriu husi Grupu Serbisu kona-ba Revizaun Periódika Universál*

Relatóriu husi Grupu Serbisu kona-ba Revizaun Periódika Universál* Versaun Avansada Distr. Jerál 9 Marsu 2017 A/HRC/34/11/Add.1 Orijinál: Lia-Inglés Tradusaun iha Tetum la ofisial Konsellu Direitus Umanus Sesaun-34 27 Fevereiru-24 Marsu 2017 Item Ajenda 6 Revizaun Periódika

Leia mais

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua. D. Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 3321040 no +670 77234330, email: laohamutuk@gmail.com Website: www.laohamutuk.org

Leia mais

KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIÁL NO KULTURÁL

KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIÁL NO KULTURÁL KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIÁL NO KULTURÁL KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIÁL NO KULTURÁL Tradusaun La Ofisial KONVENSAUN INTERNASIONÁL KONA-BA DIREITU

Leia mais

Submisaun Ba Prezidente da Repúblika Timor-Leste. Husi. La o Hamutuk. relasiona ho

Submisaun Ba Prezidente da Repúblika Timor-Leste. Husi. La o Hamutuk. relasiona ho La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 3321040 no +670 7234330, email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org

Leia mais

Série I, N. 42 SUMÁRIO. Jornal da República. Quarta-Feira, 23 de Novembro de 2011 $ 1.00 DIPLOMA MINISTERIAL NO. 23/ 2011.

Série I, N. 42 SUMÁRIO. Jornal da República. Quarta-Feira, 23 de Novembro de 2011 $ 1.00 DIPLOMA MINISTERIAL NO. 23/ 2011. Quarta-Feira, 23 de Novembro de 2011 Série I, N. 42 $ 1.00 SUMÁRIO MINISTÉRIO DA JUSTIÇA: DIPLOMA MINISTERIAL NO. 23/ 2011 de 23 de Novembro...5453 DIPLOMA MINISTERIAL NO. 23/ 2011 de 23 de Novembro O

Leia mais

Conselho de Imprensa. Matadalan hodi interpreta Kode Étika Jornalítika nebe aprova ona husi Regulamentu Administrativu n. u 1/2017, 13 de Janeiro

Conselho de Imprensa. Matadalan hodi interpreta Kode Étika Jornalítika nebe aprova ona husi Regulamentu Administrativu n. u 1/2017, 13 de Janeiro Conselho de Imprensa Matadalan hodi interpreta Kode Étika Jornalítika nebe aprova ona husi Regulamentu Administrativu n. u 1/2017, 13 de Janeiro Díli, Loron 13, fulan Janeiru tinan 2017 Conselho de Imprensa

Leia mais

Submisaun Hamutuk Sosiedade Sivil-nian ba Ministeriu da Justisa kona-ba Anteprojecto Lei de Terras (Versaun Segundu) 19 Outubro 2009

Submisaun Hamutuk Sosiedade Sivil-nian ba Ministeriu da Justisa kona-ba Anteprojecto Lei de Terras (Versaun Segundu) 19 Outubro 2009 Submisaun Hamutuk Sosiedade Sivil-nian ba Ministeriu da Justisa kona-ba Anteprojecto Lei de Terras (Versaun Segundu) 19 Outubro 2009 Introdusaun Konflitus hadau-malu rai no uma mak dimensaun ida husi Krize-2006

Leia mais

Komentáriu Ba Diresaun Jerál Estatístika - Ministériu Finansa Timor-Leste. Kestionariu Peskiza ba Atividade Negósiu 2015 Nian.

Komentáriu Ba Diresaun Jerál Estatístika - Ministériu Finansa Timor-Leste. Kestionariu Peskiza ba Atividade Negósiu 2015 Nian. La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Dom Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel : +670 332 1040 Email: laohamutuk@gmail.com Website:www.laohamutuk.org Komentáriu

Leia mais

ANTEPROJECTO REGIME ESPECIAL PARA A DEFINIÇÃO DA TITULARIDADE DE BENS IMÓVEIS (LEI DE TERRAS) VERSAO PARA KONSULTA PUBLIKA TETUM

ANTEPROJECTO REGIME ESPECIAL PARA A DEFINIÇÃO DA TITULARIDADE DE BENS IMÓVEIS (LEI DE TERRAS) VERSAO PARA KONSULTA PUBLIKA TETUM ANTEPROJECTO REGIME ESPECIAL PARA A DEFINIÇÃO DA TITULARIDADE DE BENS IMÓVEIS (LEI DE TERRAS) VERSAO PARA KONSULTA PUBLIKA TETUM (Tradusaun ne e laos ofisiál) LEI Nº /2009 [Preâmbulo] REJIME ESPESIÁL KONA

Leia mais

IV GOVERNO CONSTITUCIONAL SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS... KOMUNIKADU BA IMPRENSA

IV GOVERNO CONSTITUCIONAL SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS... KOMUNIKADU BA IMPRENSA IV GOVERNO CONSTITUCIONAL SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS... KOMUNIKADU BA IMPRENSA Sorumutu Konsellu Ministru loron 16 fulan Marsu tinan 2011 Konsellu Ministru hala o sorumutu iha kuarta-feira,

Leia mais

La o Hamutuk Institute Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Pergunta Taur Matan Ruak Francisco Guterres Lu-Olo

La o Hamutuk Institute Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Pergunta Taur Matan Ruak Francisco Guterres Lu-Olo La o Hamutuk Institute Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org Dili,

Leia mais

Submisaun ba Komisaun A Parlamentu Nasionál Repúblika Demokrátika de Timor-Leste

Submisaun ba Komisaun A Parlamentu Nasionál Repúblika Demokrátika de Timor-Leste La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua dos Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 Mobile: +670 7734 8703 Email: info@laohamutuk.org Website:

Leia mais

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 45 /2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 45 /2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 45 /2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 45 /2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto DIPLOMA MINISTERIAL N.º 45 /2017 de 2 de Agosto REGULAMENTO RELATIVO AO ESTATUTO E REGRAS DE PROCEDIMENTOS PARA A COMISSÃO DE AVALIAÇÃO PARA A GESTÃO DO PROCESSO DE AVALIAÇÃO AMBIENTAL PARA PROJETOS DA

Leia mais

Workshop International konabá Integridade iha Estadu

Workshop International konabá Integridade iha Estadu REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO Workshop International konabá Integridade iha Estadu Hotel Timor - 11 Marsu 2005 Konkluzaun no rekomendasaun sira Komisaun Diretiva Workshop

Leia mais

PRESIDÊNCIA DA REPÚBLICA GABINETE DO PRESIDENTE

PRESIDÊNCIA DA REPÚBLICA GABINETE DO PRESIDENTE PRESIDÊNCIA DA REPÚBLICA GABINETE DO PRESIDENTE Alokusaun Sua Exlensia Prezidenti Repúblika Kay Rala Xanana Gusmão, ba Konferensia Timor-Leste ho Parseirus Dezenvolvimentu Hotel Timor, 4 Abril 2006 Exelensia

Leia mais

SUMÁRIO. Série I, N. 30. Jornal da República. Quarta-Feira, 2 de Agosto de 2017 $ 6.00 PUBLICAÇÃO OFICIAL DA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR - LESTE

SUMÁRIO. Série I, N. 30. Jornal da República. Quarta-Feira, 2 de Agosto de 2017 $ 6.00 PUBLICAÇÃO OFICIAL DA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR - LESTE Quarta-Feira, 2 de Agosto de 2017 Série I, N. 30 $ 6.00 PUBLICAÇÃO OFICIAL DA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR - LESTE SUMÁRIO MINISTÉRIO DO COMÉRCIO, INDÚSTRIA E AMBIENTE : Diploma Ministerial N.º 44 /2017

Leia mais

Versaun hodi hala o KONSULTA PÚBLIKA 2 / Dokumento ida ne e para referensia de it / Tradusaun ida ne e la os ofisiál ANTEPROJECTO

Versaun hodi hala o KONSULTA PÚBLIKA 2 / Dokumento ida ne e para referensia de it / Tradusaun ida ne e la os ofisiál ANTEPROJECTO ANTEPROJECTO REGIME ESPECIAL PARA A DEFINIÇÃO DA TITULARIDADE DE BENS IMÓVEIS (LEI DE TERRAS) SEGUNDA VERSAO PARA KONSULTA PUBLIKA TETUM (Tradusaun ne e laos ofisiál) 1 LEI Nº /2009 [Preâmbulo] REJIME

Leia mais

DEKLARASAUN UNIVERSÁL DIREITUS UMANUS NIAN

DEKLARASAUN UNIVERSÁL DIREITUS UMANUS NIAN DEKLARASAUN UNIVERSÁL DIREITUS UMANUS NIAN Adota no haklaken tuir Rezolusaun 217 (III) Loron 10 fulan Dezembru, tinan 1948 Asembleia Jerál Nasoens Unidas Nian PREÁMBULU Konsidera katak rekoñesimentu ba

Leia mais

INFORMASUN KONA-BA POLÍTIKA RAI

INFORMASUN KONA-BA POLÍTIKA RAI INFORMASUN KONA-BA POLÍTIKA RAI Dezembru 2016 KONKLUZAUN XAVE HOSI LEVANTAMENTU KONA-BA ASESU BA RAI, SEGURANSA POSE NO KONFLÍTU KONA- BA RAI IHA TIMOR-LESTE munisípiu programa munisípiu la'o s programa

Leia mais

Seja um bom cidadão, seja um novo herói para a nossa Nação Política e Estrategia do Investimento Fundo Petrolífero

Seja um bom cidadão, seja um novo herói para a nossa Nação Política e Estrategia do Investimento Fundo Petrolífero Seja um bom cidadão, seja um novo herói para a nossa Nação Política e Estrategia do Investimento Fundo Petrolífero Ministério das Finanças Dili, dia 27 de Outubro de 2016 Tópikus Aprezentasaun 1. Objetivu

Leia mais

REZUMU ANÁLIZE JURÍDIKU

REZUMU ANÁLIZE JURÍDIKU REZUMU ANÁLIZE JURÍDIKU 20 Marsu 2018 AJAR no JU,S KESTAUN PRINSIPÁL Prinsípiu orientadór Autonomia Eskola Lian (literásia no instrusaun) Alunu ho nesesidade edukativa espesiál (NEE) Dezafiu barak relasiona

Leia mais

Jose Neves Samalarua

Jose Neves Samalarua Jose Neves Samalarua Nudár Eis komisáriu KAK ita-boot hili dalan atu sai husi Komisáriu KAK hodi sai hanesan kandidatu PR ba eleisaun ida ne'e. Ha u hakarak atu husu, saida mak sai hanesan motivasaun prinsipál

Leia mais

Liufali tan ITIE nian. Modelo transparência Timor-Leste nian

Liufali tan ITIE nian. Modelo transparência Timor-Leste nian REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO ALOCUÇÃO SUA EXCELÊNCIA PRIMEIRO-MINISTRO KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN IHA OCASIÃO SESSÃO ABERTURA CONFERÊNCIA REGIONAL KONA-BA INICIATIVA

Leia mais

Seksaun II: Análiza konabá Esbozu Lei Instituisaun Memória no mós Reparasaun

Seksaun II: Análiza konabá Esbozu Lei Instituisaun Memória no mós Reparasaun Bulletin Parlamentu Nasionál Nian husi JSMP Edisaun: Jullu 2010 Númeru: 2/2010 Seksaun II: Análiza konabá Esbozu Lei Instituisaun Memória no mós Reparasaun 1. Istoria prosesu dezenvolvementu esbosu Lei

Leia mais

Relatorio ba Comissaun C Parlamento nian kona ba TSP II nia Missaun

Relatorio ba Comissaun C Parlamento nian kona ba TSP II nia Missaun Relatorio ba Comissaun C Parlamento nian kona ba TSP II nia Missaun Saida mak TSP? TSP nia significado mak Programa ba Tulun Transisaun (Transition Support Program - TSP) programa ida neebe Governo fo

Leia mais

Proposta Reforma Lei Tributária Hs. Viriato Seac (2)

Proposta Reforma Lei Tributária Hs. Viriato Seac (2) Aprezentasaun (1) ba Sorumutu Públiku Proposta Reforma Lei Tributária 2008 Organizasaun Sosiadade Sivil-nia Perspetiva April 21, 2008 Ideia Jerál Hs. Viriato Seac (2) Proposta Reforma Lei Tributária, halo

Leia mais

AVALIASAUN BA SETÓR PRIVADU (SUMÁRIU)

AVALIASAUN BA SETÓR PRIVADU (SUMÁRIU) Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan 2011 2015 AVALIASAUN BA SETÓR PRIVADU (SUMÁRIU) A. Barreira sira-ne ebé Setór Privadu Enfrenta 1. Timor-Leste ninia setór privadu iha faze sira inisiál ba dezenvolvimentu

Leia mais

Pobreza no moris iha TL

Pobreza no moris iha TL Pobreza no moris iha TL Semináriu Universidade Monash Dili, 5 Novembru 2014 Husi La'o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste

Leia mais

REJIME ESPESIÁL KONA-BÁ DEFINISAUN NA IN BA BEM IMÓVEL NIAN

REJIME ESPESIÁL KONA-BÁ DEFINISAUN NA IN BA BEM IMÓVEL NIAN Rede ba Rai Sekretáriadu, Fundasaun Haburas, Rua Celestino da Silva, Farol, Dili- Timor-Leste Email: redebarai@gmail.com Telemovel: +670 7922648 Segundu Submisaun ba Ministériu Justisa Repúblika Demokrátika

Leia mais

Dezenvolvimentu projetu infrastrutura sira no dezafiu ba implementasaun Lisensamentu ambientál iha Timor-Leste.

Dezenvolvimentu projetu infrastrutura sira no dezafiu ba implementasaun Lisensamentu ambientál iha Timor-Leste. An edited version of this paper will be published in the forthcoming proceedings of the 2017 Conference of the Timor-Leste Studies Association. Dezenvolvimentu projetu infrastrutura sira no dezafiu ba

Leia mais

Proposta Lei Komisaun Anti Korupsaun

Proposta Lei Komisaun Anti Korupsaun La o Hamutuk Institutu ba Analiza no Monitor ba Desenvolvimentu iha Timor Leste Timor Leste Institute for Development Monitoring and Analysis 1/1a Rua Mozambique, Farol, Dili, Timor Leste Tel: +670 3325013

Leia mais

Komponente PTM. Efeitu hosi Projetu Tasi Mane ba ekonomia no povu nia moris. Impaktu TMP ba sosio-ambiental. Projetu infrastrutura Petróleu Tasi Mane

Komponente PTM. Efeitu hosi Projetu Tasi Mane ba ekonomia no povu nia moris. Impaktu TMP ba sosio-ambiental. Projetu infrastrutura Petróleu Tasi Mane Enkontru Públiku Efeitu hosi Projetu Tasi Mane ba ekonomia no povu nia moris Projetu infrastrutura Petróleu Tasi Mane TL hahú servisu ba korredór petróleu Tasi Mane iha 2010. Inklui iha Planu Estratéjiku

Leia mais

INTERVENSAUN POLITIKA BANKADA PARTIDO CNRT NIAN, IHA ÂMBITU RE-APRESIASAUN BA VETO POLITIKO BA OJE 2016, HUSI SUA EXCELÊNCIA,...

INTERVENSAUN POLITIKA BANKADA PARTIDO CNRT NIAN, IHA ÂMBITU RE-APRESIASAUN BA VETO POLITIKO BA OJE 2016, HUSI SUA EXCELÊNCIA,... INTERVENSAUN POLITIKA BANKADA PARTIDO CNRT NIAN, IHA ÂMBITU RE-APRESIASAUN BA VETO POLITIKO BA OJE 2016, HUSI SUA EXCELÊNCIA,... Bankada Cnrt Friday, January 8, 2016, Dr. Vicente Guterres Senhores Vice-Presidentes

Leia mais

ESBOSU BA KONSULTA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE. DEKRETU LEI KONA BA BIODIVERSIDADE No. /2012

ESBOSU BA KONSULTA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE. DEKRETU LEI KONA BA BIODIVERSIDADE No. /2012 ESBOSU BA KONSULTA REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE DEKRETU LEI KONA BA BIODIVERSIDADE No. /2012 Timor-Leste iha biodiversidade boot, no nia iha ekosistema no espésie endémika bara barak ne ebé iha

Leia mais

República Democrática de Timor-Leste Ministério da Agricultura e Pescas. Tékniku Kuda Fehuk Midar Ne ebé Di ak

República Democrática de Timor-Leste Ministério da Agricultura e Pescas. Tékniku Kuda Fehuk Midar Ne ebé Di ak República Democrática de Timor-Leste Ministério da Agricultura e Pescas Tékniku Kuda Fehuk Midar Ne ebé Di ak 2013 Nota: Informasaun iha lívru ida ne e hanesan matadalan jerál ba prátika kuda fehuk midar

Leia mais

9 \1.?9 DEBATE age 2016 ~ INTERVENCAO INICIAL BANCADA FRETILIN

9 \1.?9 DEBATE age 2016 ~ INTERVENCAO INICIAL BANCADA FRETILIN :;L - \ Q.. -?..Di5 9 \1.?9 DEBATE age 2016 ~ INTERVENCAO INICIAL BANCADA FRETILIN ME~TAR Obrigado e muito Bom dia Sr. Presidente Parlamento Nacional e Caros Colegas Deputados, Sr. Primeiro Ministro ho

Leia mais

Jornal da República. funcione como efectivo elo de ligação entre o Estado, a Sociedade Civil e os Parceiros de Desenvolvimento.

Jornal da República. funcione como efectivo elo de ligação entre o Estado, a Sociedade Civil e os Parceiros de Desenvolvimento. funcione como efectivo elo de ligação entre o Estado, a Sociedade Civil e os Parceiros de Desenvolvimento. ne ebé refere, kontestu izolamentu ne e mós fo dalan ba interdependénsia (depende ba malu) entre

Leia mais

Folla de Dadus Projetu

Folla de Dadus Projetu PDS ida ne e tradús bazeia ba nia versaun inglés ida iha 2 Fevereiru 2013. Folla de Dadus Projetu Folla de Dadus Projetu (FDP) halibur informasaun konaba projetu ka programa: Tanba FDP nudar serbisu ida

Leia mais

Outubru 2011 Edisaun No. 4

Outubru 2011 Edisaun No. 4 Outubru 2011 Edisaun No. 4 Konaba ADB nian Estratejia Parseria Pais Estratejia Parseria Pais (EPP) mak Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) nian plataforma prinsipal atu halo dezenu operasaun hodi presta

Leia mais

INSTITUTO DE PETRÓLEO E GEOLOGIA DE TIMOR-LESTE, I.P. [TIMOR-LESTE INSTITUTE OF PETROLIU AND GEOLOGY] Dekreto Lei Numeru.

INSTITUTO DE PETRÓLEO E GEOLOGIA DE TIMOR-LESTE, I.P. [TIMOR-LESTE INSTITUTE OF PETROLIU AND GEOLOGY] Dekreto Lei Numeru. DRAFT LEI TRADUSAUN TETUM REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE SECRETARIA DE ESTADO DOS RECURSOS NATURAIS Rua Dom Aleixo Corte Real, Fomento Mandarin Dili Timor-Leste Telefone: +670 333 1089 ESBOSU LEI

Leia mais

Mandate of the Special Rapporteur on extreme poverty and human rights

Mandate of the Special Rapporteur on extreme poverty and human rights NATIONS UNIES HAUT COMMISSARIAT DES NATIONS UNIES AUX DROITS DE L HOMME PROCEDURES SPECIALES DU CONSEIL DES DROITS DE L HOMME UNITED NATIONS OFFICE OF THE UNITED NATIONS HIGH COMMISSIONER FOR HUMAN RIGHTS

Leia mais

TAMBA SÁ V GOVERNO KONSTITUSIONAL HAMOSU SEFI.?

TAMBA SÁ V GOVERNO KONSTITUSIONAL HAMOSU SEFI.? V GOVERNO CONSTITUCIONAL Gabinete do Secretário de Estado para o Fortalecimento Institucional TAMBA SÁ V GOVERNO KONSTITUSIONAL HAMOSU SEFI.? Antesedente ho Introdusaun Timor-Leste halo ona progresu boot

Leia mais

Manual Boa-Governasaun. Provedoria Direitus Humanus no Justisa

Manual Boa-Governasaun. Provedoria Direitus Humanus no Justisa Manual Boa-Governasaun Provedoria Direitus Humanus no Justisa Dili, Jullu 2016 Provedoria Direitus Humanus no Justisa Manual Boa-Governasaun KUALIDADE PRESTASAUN SERVISU BA PÚBLIKU DI AK LIU HO BOA GOVERNASAUN

Leia mais

SURVEY 2013 IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA

SURVEY 2013 IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA SURVEY 2013 IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA INTRODUSAUN Iha 2013, Fundasaun Ázia hala o levantamentu nasionál ba daruak ho objetivu atu halibur opiniaun pesoál sira hodi tulun sukat

Leia mais

1. Ha'u halo ona alerta katak investimentu daudaun nian labele sakrifika dezenvolvimentu aban-bainrua nian.

1. Ha'u halo ona alerta katak investimentu daudaun nian labele sakrifika dezenvolvimentu aban-bainrua nian. MENSAJEN HOSI PREZIDENTE REPÚBLIKA TIMOR-LESTE, TAUR MATAN RUAK, BA PARLAMENTU NASIONÁL HO FUNDAMENTUS KONA-BA NIA VETU BA ORSAMENTU JERÁL ESTADU 2016 NIAN (Dekretu hosi Parlamentu Nasionál nr. 20/III,

Leia mais

Rekomendasaun Polítika

Rekomendasaun Polítika Rekomendasaun Polítika NGO Ba Futuru / For the Future Projetu ida-ne e simu fundus hosi Uniaun Europea no Australian AID Hasa e protesaun ba feto no labarik iha area rural Dokumentu polítika ida-ne e prepara

Leia mais

Husi: Decio Ribeiro Sarmento, BMSc, MPH

Husi: Decio Ribeiro Sarmento, BMSc, MPH Dezafius husi mudansa klimatika: oinsa servisu nain saude ambiental no lideransa lokal sira halo hodi minimiza impaktu husi mudansa klimatika iha eskala lokal iha Timor-Leste? Husi: Decio Ribeiro Sarmento,

Leia mais

Komentáriu husi La o Hamutuk ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Jullu 2016

Komentáriu husi La o Hamutuk ba Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Jullu 2016 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua D. Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670-3321040 ka +670-77234330 (mobile) email: laohamutuk@gmail.com Website:

Leia mais

INTERVENSAUN BA PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA IHA PARLAMENTU NASIONAL KONA BA APRESIASAUN FOUN DEKRETO PARLAMENTU NASIONAL Nº20/III - OGE 2016

INTERVENSAUN BA PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA IHA PARLAMENTU NASIONAL KONA BA APRESIASAUN FOUN DEKRETO PARLAMENTU NASIONAL Nº20/III - OGE 2016 INTERVENSAUN BA PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA IHA PARLAMENTU NASIONAL KONA BA APRESIASAUN FOUN DEKRETO PARLAMENTU NASIONAL Nº20/III - OGE 2016 Parlamentu Nasional 8 de Janeiru de 2015 Sua Eselénsia Sr Prezidenti

Leia mais

AVALIASAUN BA SETÓR NE E (SUMÁRIU): TRANSPORTE TERRESTRE/ESTRADA. 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór ne e

AVALIASAUN BA SETÓR NE E (SUMÁRIU): TRANSPORTE TERRESTRE/ESTRADA. 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór ne e Estratejia Parseria País: Timor-Leste, tinan 2010 2015 AVALIASAUN BA SETÓR NE E (SUMÁRIU): TRANSPORTE TERRESTRE/ESTRADA Mapa Dalan iha Setór ne e 1. Dezempeñu, Problema, no Oportunidade sira iha Setór

Leia mais

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 5 JOVEN SIRA HO DEFISIENSIA

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 5 JOVEN SIRA HO DEFISIENSIA LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 5 JOVEN SIRA HO DEFISIENSIA UNITED NATIONS DEVELOPMENT GROUP ASIA AND THE PACIFIC for more information or to request another copy

Leia mais

Analiza Orsamentu Seitor Siguransa do Estadu ba Tinan 2012: Tuir Prespektiva Sosidade Sivil Nian

Analiza Orsamentu Seitor Siguransa do Estadu ba Tinan 2012: Tuir Prespektiva Sosidade Sivil Nian Fundasaun Mahein Nia Lian no. 26, 13 Dezembru 2011 Analiza Orsamentu Seitor Siguransa do Estadu ba Tinan 2012: Tuir Prespektiva Sosidade Sivil Nian Relatoriu Ne e Apresenta iha Parlementu Nasional Komisaun

Leia mais

Dokumento ida ne e para referensia de it versaun CoM / Tradusaun ida ne e la os ofisiál LEI Nº /2009

Dokumento ida ne e para referensia de it versaun CoM / Tradusaun ida ne e la os ofisiál LEI Nº /2009 LEI Nº /2009 REJIME ESPESIÁL KONA BA DEFINISAUN NA IN BA BENS IMÓVEIS NIAN Lei-inan (Constituição) husi Republika Democrática de Timor-leste assegura iha artigo 54. º direito ba cidadaun hotu-hotu atu

Leia mais

Reprezentante Espesial Sekretáriu-Jeral Nasoins Unidas nian ba Timor- Leste no Primeiru Ministru Repúblika Demokrátika Timor-Leste;

Reprezentante Espesial Sekretáriu-Jeral Nasoins Unidas nian ba Timor- Leste no Primeiru Ministru Repúblika Demokrátika Timor-Leste; Aranju kona-ba restaurasaun no manutensaun seguransa públika iha Timor-Leste no kona-ba asisténsia ba reforma, re-estruturasaun no rekonstrusaun Polisia Nasionál Timor-Leste nian (PNTL) no Ministériu Interior

Leia mais

La o Hamutuk. Ezboso Lei Anti-Korupsaun

La o Hamutuk. Ezboso Lei Anti-Korupsaun La o Hamutuk The Timor-Leste Institute for Development Monitoring and Analysis Rua dos Martires da Pátria, Bebora, Dili, Timor-Leste P.O. Box 340, Phone: +670 332 1040 or +670-7234330 Email: info@laohamutuk.org

Leia mais

Konstrusaun Estadu ba tinan sanulu oin mai: Reflesaun kona ba esperiênsia no expektativas Timor-Leste nian kona ba konstrusaun Estadu

Konstrusaun Estadu ba tinan sanulu oin mai: Reflesaun kona ba esperiênsia no expektativas Timor-Leste nian kona ba konstrusaun Estadu ALOKUSAUN SUA EXSELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU NO MINISTRU DEFESA NO SEGURANSA KAY RALA XANANA GUSMÃO IHA OKAZIAUN REUNIAUN HO PARSEIRUS DEZENVOLVIMENTU TIMOR-LESTE NIAN Konstrusaun Estadu ba tinan sanulu

Leia mais

Submisaun ba Departamentu Area Protejidu Sekretariadu Estadu Floresta, RDTL. 26 Marsu 2013

Submisaun ba Departamentu Area Protejidu Sekretariadu Estadu Floresta, RDTL. 26 Marsu 2013 La o Hamutuk Timor-Leste Institute for Development Monitoring and Analysis Rua dos Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 3321040 Mobile: +670 77348703 Email: info@laohamutuk.org Website:

Leia mais

Jornal da República DECRETO-LEI N.º 25/2015. DEKRETU-LEI N. u 25/2015. de 5 de Agosto. iha loron 5 fulan Agostu

Jornal da República DECRETO-LEI N.º 25/2015. DEKRETU-LEI N. u 25/2015. de 5 de Agosto. iha loron 5 fulan Agostu DECRETO-LEI N.º 25/2015 de 5 de Agosto DEKRETU-LEI N. u 25/2015 iha loron 5 fulan Agostu QUE CRIA O CONSELHO DE IMPRENSA E APROVA O SEU ESTATUTO NE EBÉ KRIA NO APROVA KONSELLU IMPRENSA NO NINIA ESTATUTU

Leia mais

EPS Servisus móveis (App) manual

EPS Servisus móveis (App) manual Apoio simulasaun kalkulu ba aposentadoria EPS Servisus móveis (App) manual 2015. 10. 외국인력국 외국인보험 교육팀 Tempo Ⅰ. Registra liu husi download applikasaun 1 Ⅱ. EPS Servisus Móveis (App) oinsa atu uja 2 1. Halo

Leia mais

Sertifikadu Investidór Certificado de Investidor. Kestionáriu Questionário

Sertifikadu Investidór Certificado de Investidor. Kestionáriu Questionário Sertifikadu Investidór Certificado de Investidor Kestionáriu Questionário -Favor, hatan pergunta tuir mai ne e- Karik ita iha dúvida ruma hodi, halo favor kontaktu TradeInvest hodi hetan klarifikasaun.

Leia mais

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha Setór Dezenvolvimentu Ekonómiku 1 19 Juñu 2013

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha Setór Dezenvolvimentu Ekonómiku 1 19 Juñu 2013 Caicoli Street, Dili -Timor Leste / Phone 77422821 / 77265169 Arsen_ctl@yahoo.com.au / nizio_pascal@yahoo.com Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2013 Konteúdu

Leia mais

Observasaun Preliminariu KKFP kona ba Orsamento Geral do Estado 2009

Observasaun Preliminariu KKFP kona ba Orsamento Geral do Estado 2009 Konsellu Konsultivo Fundu Petroliferu (KKFP) Observasaun Preliminariu KKFP kona ba Orsamento Geral do Estado 2009 Komisaun C, Dezembro 2008 Apresenta husi :Ekipa KKFP Asunto mak atu koalia Rendimento Sustentavel

Leia mais

Helder Lopes Principal Economist and Chief of Staff Ministry of Finance

Helder Lopes Principal Economist and Chief of Staff Ministry of Finance POLITIKA NO ESTRATEJIA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIKU TIMOR-LESTE Helder Lopes Principal Economist and Chief of Staff Ministry of Finance Dili, 05 Novembru 2014 ESTRUTURA APREZENTASAUN PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU

Leia mais

Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2015 ba Polisiamentu Komunitariu Presiza Apoiu Polítika husi Parlamentu Nasional

Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2015 ba Polisiamentu Komunitariu Presiza Apoiu Polítika husi Parlamentu Nasional Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2015 ba Polisiamentu Komunitariu Presiza Apoiu Polítika husi Parlamentu Nasional Mahein Nia Lian Nú. 89, 30 Outobru 2014 Relatoriu Fundasaun Mahein Nia Lian ne e suporta

Leia mais

Rezolusaun Parlamentu Nasional No. 11/2014 (Da necessidade de Realizaçāo de uma Auditoria ao Sector da Justiça) Introdusaun

Rezolusaun Parlamentu Nasional No. 11/2014 (Da necessidade de Realizaçāo de uma Auditoria ao Sector da Justiça) Introdusaun Opiniaun Legal Politika Kona- ba Rezolusaun Parlamentu Nasional No. 11/2014 (Da necessidade de Realizaçāo de uma Auditoria ao Sector da Justiça) Introdusaun Iha tinan ne e deit (2014), Parlamentu Nasional

Leia mais

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 4 JOVEN LGBTI

LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 4 JOVEN LGBTI LA IHA JOVEN IDA MAKA HELA IHA KOTUK IHA TIMOR-LESTE ANALIZE SITUASAUN # 4 JOVEN LGBTI UNITED NATIONS DEVELOPMENT GROUP ASIA AND THE PACIFIC for more information or to request another copy please contact

Leia mais

Demisaun Governu no Disolusaun Parlamentu Nasional

Demisaun Governu no Disolusaun Parlamentu Nasional Demisaun Governu no Disolusaun Parlamentu Nasional Tenke Salva-Guarda Unidade Nasional Mahein Nia Lian Nú. 127, 11 Dezembru 2017 Foto: Timor Roman/Calisto da Costa, 2017 Fundasaun Mahein (FM) Website:

Leia mais

HAFAHE SIKLU VIOLÉNSIA DOMÉSTIKA IHA TIMOR-LESTE OPSAUN ASESU BA JUSTISA, BARREIRA, NO PROSESU HALO- DESIZAUN IHA KONTESTU PLURALIZMU JURÍDIKU

HAFAHE SIKLU VIOLÉNSIA DOMÉSTIKA IHA TIMOR-LESTE OPSAUN ASESU BA JUSTISA, BARREIRA, NO PROSESU HALO- DESIZAUN IHA KONTESTU PLURALIZMU JURÍDIKU HAFAHE SIKLU VIOLÉNSIA DOMÉSTIKA IHA TIMOR-LESTE OPSAUN ASESU BA JUSTISA, BARREIRA, NO PROSESU HALO- DESIZAUN IHA KONTESTU PLURALIZMU JURÍDIKU Outubru 2013 Programa ba Sistema Justisa PNUD/UNDP Timor-Leste

Leia mais

Pareser husi La'o Hamutuk kona ba asuntu agrikultura no rai liga ho proposta orsamentu jeral Estadu 2015

Pareser husi La'o Hamutuk kona ba asuntu agrikultura no rai liga ho proposta orsamentu jeral Estadu 2015 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua dos Mártires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org

Leia mais

Oinsá mak VI Governu Konstitusionál fó atensaun ba ODS ne e?

Oinsá mak VI Governu Konstitusionál fó atensaun ba ODS ne e? Implementasaun Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável iha Timor-Leste: Rekomendasaun ba governu foun VIII Governu Konstitusionál husi República Democrática de Timor-Leste 31 Marsu 2018 Jerry Courvisanos

Leia mais

Lei Fundu Minarai nian

Lei Fundu Minarai nian Pagina 1 Lei Fundu Minarai nian Tradusaun la os ofisial Lei ida ne e estabelese ba Fundu Minarai nian, atu hodi kumpre lei nebé hakerek tiha ona iha Konstituisaun Repúblika, Artigu 139. o. Tuir lei nebé

Leia mais

PM timoroan husu realizmu iha planeamentu ba Orsamentu Estadu 2017 nian

PM timoroan husu realizmu iha planeamentu ba Orsamentu Estadu 2017 nian http://noticias.sapo.tl/tetum/info/artigo/1474640.html PM timoroan husu realizmu iha planeamentu ba Orsamentu Estadu... 10/16/2016 5:50 PM PM timoroan husu realizmu iha planeamentu ba Orsamentu Estadu

Leia mais

BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014 Luta Hamutuk, Haburas Foundation, Fundasaun Mahein, CEPAD & TLMDC

BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014 Luta Hamutuk, Haburas Foundation, Fundasaun Mahein, CEPAD & TLMDC DEKLARASAUN KONJUNTA BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014 Luta Hamutuk, Haburas Foundation, Fundasaun Mahein, CEPAD & TLMDC DISPOZISAUN JERAL Tinan fiskal 2013 atu remata dadaun,

Leia mais

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE GABINETE DO PRIMEIRO-MINISTRO ALOKUSAUN SUA EXCELÊNCIA PRIMEIRO-MINISTRO KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN IHA OKASIAUN BA TOMADA DE POSSE FUNCIONÁRIOS PÚBLICOS FOUN 01 Jullu

Leia mais

Rekomendasaun Polítika

Rekomendasaun Polítika Rekomendasaun Polítika ONG Ba Futuru / For the Future Projetu ida-ne e finansiadu hosi Uniaun Europeia no Australian AID. Vol: 3 Outubru 2014 Rekomendasaun Xave: 1. Hametin sistema protesaun ne ebé iha

Leia mais

DISKURSU EXSELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO IHA OKASIAUN SESAUN PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA DISKUSAUN NO VOTASAUN IHA JENERALIDADE BA

DISKURSU EXSELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO IHA OKASIAUN SESAUN PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA DISKUSAUN NO VOTASAUN IHA JENERALIDADE BA DISKURSU SUA EXSELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO IHA OKASIAUN SESAUN PLENÁRIA EXTRAORDINÁRIA DISKUSAUN NO VOTASAUN IHA JENERALIDADE BA PROPOSTA LEI NO. 15/III (3) GOVERNU NE EBÉ PROSEDE

Leia mais

Proposta de Lei n.º /2012. de de. Lei Geral dos Órgãos de Comunicação Social Lei Jerál kona-ba Órgaun-komunikasaun Sosiál

Proposta de Lei n.º /2012. de de. Lei Geral dos Órgãos de Comunicação Social Lei Jerál kona-ba Órgaun-komunikasaun Sosiál Proposta de Lei n.º /2012 de de Lei Geral dos Órgãos de Comunicação Social Lei Jerál kona-ba Órgaun-komunikasaun Sosiál A disposição de regras sobre o exercício do direito de informação e da liberdade

Leia mais

PARTE A: TROKA SUBSTANTIVA ALTERASAUN BA DEKRETU-LEI N. 3/2015, loron-15 fulan-janeiru

PARTE A: TROKA SUBSTANTIVA ALTERASAUN BA DEKRETU-LEI N. 3/2015, loron-15 fulan-janeiru PARTE A: TROKA SUBSTANTIVA ALTERASAUN BA DEKRETU-LEI N. 3/2015, loron-15 fulan-janeiru Alterasaun 2018 Decreto-Lei 3/2015 DL CNB Observasaun Jurídiku Art 2, n. 2 (âmbito de aplicação) Foun Regula escola

Leia mais

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N O 45 / de 14 de Setembro SOBRE O LEVANTAMENTO CADASTRAL

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N O 45 / de 14 de Setembro SOBRE O LEVANTAMENTO CADASTRAL DIPLOMA MINISTERIAL N O 45 / 2016 de 14 de Setembro SOBRE O LEVANTAMENTO CADASTRAL Na sequência do trabalho realizado pela Direcção Nacional de Terras, Propriedades e Serviços Cadastrais, do Ministério

Leia mais

Lei N.º 13/2017 de 5 de Junho. LEI N.º 13/ Juñu nian REJIME ESPESIÁL BA DEFINISAUN TITULARIDADE BEIN IMOVEL

Lei N.º 13/2017 de 5 de Junho. LEI N.º 13/ Juñu nian REJIME ESPESIÁL BA DEFINISAUN TITULARIDADE BEIN IMOVEL Direção Nacional de Assessoria Jurídica e Legislação - DNAJL Lei N.º 13/2017 de 5 de Junho REGIME ESPECIAL PARA A DEFINIÇÃO DA TITULARIDADE DOS BENS IMÓVEIS A presente lei visa clarificar a situação jurídica

Leia mais

Reuniaun Parseriu Dezenvolvimentu Timor-Leste Timor-Leste Development Partnership Meeting

Reuniaun Parseriu Dezenvolvimentu Timor-Leste Timor-Leste Development Partnership Meeting JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Reuniaun Parseriu Dezenvolvimentu Timor-Leste Timor-Leste Development Partnership Meeting Reforsa Kuadru Lejislativu &

Leia mais

PARLAMENTO NACIONAL BANCADA PARLAMENTAR DO PARTIDO DEMOCRÁTICO Rua Formosa Dili Timor Leste Tlp: /

PARLAMENTO NACIONAL BANCADA PARLAMENTAR DO PARTIDO DEMOCRÁTICO Rua Formosa Dili Timor Leste Tlp: / PARLAMENTO NACIONAL BANCADA PARLAMENTAR DO PARTIDO DEMOCRÁTICO Rua Formosa Dili Timor Leste Tlp: 77178135/77266765 DEKLARASAUN POLITIKA BANCADA PARTIDO DEMOCRÁTICO IHA DEBATE ORSAMENTU JERAL DO ESTADU

Leia mais

Instituisaun Mídia Profisionál no Rekursu Jornalista iha Timor-Leste

Instituisaun Mídia Profisionál no Rekursu Jornalista iha Timor-Leste Relatóriu Rezultadu Levantamentu Nasionál: Instituisaun Mídia Profisionál no Rekursu Jornalista iha TimorLeste Relatóriu CI Nú. 01, 10 Maiu 2017 Website: www.conselhoimprensa.tl 2017 Konteúdu sira 1. Introdusaun

Leia mais

A/HRC/19/17. Asembleia Jerál. Relatóriu hosi Grupu Traballu kona-ba Revizaun Periódiku Universál * Timor-Leste. Nasoins Unidas

A/HRC/19/17. Asembleia Jerál. Relatóriu hosi Grupu Traballu kona-ba Revizaun Periódiku Universál * Timor-Leste. Nasoins Unidas Nasoins Unidas Asembleia Jerál Distr.: Jerál 3 Janeiru 2012 Orijinál: Inglés A/HRC/19/17 Konsellu Direitus Umanus Sesaun ba dala sanulu-resin-sia Item 6 hosi Ajenda Revizaun Periódika Universál Relatóriu

Leia mais

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu

La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Mártires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel:+670-331040 or +670-7734330 (mobile) email: laohamutuk@gmail.com Website:

Leia mais

Reflexão Mensal Nº 4 Junho Irmã Rose Therese Nolta, SSpS no Irmão Brian McLauchin, SVD

Reflexão Mensal Nº 4 Junho Irmã Rose Therese Nolta, SSpS no Irmão Brian McLauchin, SVD Reflexão Mensal Nº 4 Junho 2017 HALUAN CIRCULO MARMAK NIA COMPAIXÃO, JUSTIÇA NO DOMIN INCLUSIVO BA MIGRANTES NO REFUGIADO SIRA Irmã Rose Therese Nolta, SSpS no Irmão Brian McLauchin, SVD HARE iha EUA no

Leia mais

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 46 /2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 46 /2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto

Jornal da República DIPLOMA MINISTERIAL N.º 46 /2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 46 /2017. de 2 de Agosto. de 2 de Agosto DIPLOMA MINISTERIAL N.º 46 /2017 DIPLOMA MINISTERIAL N.º 46 /2017 de 2 de Agosto REGULAMENTO SOBRE OS REQUISITOS DETALHADOS PARA TRIAGEM, DEFINIÇÃO DE ÂMBITO E TERMOS DE REFERÊNCIA, DAS DECLARAÇÕES DE

Leia mais

VERSÃO EXPERIMENTAL BA JORNAL PARLAMENTO NACIONAL TIMOR-LESTE

VERSÃO EXPERIMENTAL BA JORNAL PARLAMENTO NACIONAL TIMOR-LESTE VERSÃO EXPERIMENTAL BA JORNAL PARLAMENTO NACIONAL TIMOR-LESTE Segunda-feira, 10 de Fevereiro de 2014 I. Série Número III LEGISLATURA 2. a SESSÃO LEGISLATIVA ANO LEGISLATIVO (2013 2014) SORUMUTU PLENÁRIA,

Leia mais

LIAN FOUN: Juventude Timor-oan nia Envolvimentu iha Prosesu Polítiku

LIAN FOUN: Juventude Timor-oan nia Envolvimentu iha Prosesu Polítiku LIAN FOUN: Juventude Timor-oan nia Envolvimentu iha Prosesu Polítiku i Organizasaun Counterpart International no Belun halo peskiza hamutuk. Counterpart International servisu hamutuk ho organizasaun nao-governu

Leia mais

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2012

Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2012 Rua Kaikoli, Dili, Timor-Leste +670 726-5169 nizio_pascal@yahoo.com Deklarasaun Sosiedade Sivíl ba Enkontru Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu iha 2012 Pontus importante 15-16 Maiu 2012 Favor komprende

Leia mais